NIBELUNGIDE LAUL Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. LAUL MINU CIDIST Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust. Sündmustel on ole
Prantsuse, Hispaania ja Saksa kangelaslaulud Kokkuvõte Kangelaslaulud kuuluvad kristliku-katoliku kiriku mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste ´´Rolandi laul´´11 saj lõpp kuni 12 saj. algus, hispaanlaste ´´Laul minu Cidist´´ 12 saj keskpaik ja sakslaste ´´Nibelungide laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armastust ja Karl
Kirja hakkasid panama iiri mungad alates 7.sajandist. Iiri saagad olid loodud proosavormis.Sageli oli proosa vahele põimitud värsse. Iseloomulikud jooned o ülev ja paatoslik toon o suure ja õilsad tunded o maagia, mille taustaks ürgne loodus Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunariigi saagasid tunneme tänu 18.saj.kirjanikule JAMES MACPHERSONILE. 1.2.Islandi eepika Ka Islandil elasid edasi paganlikud pärimused ja müüdid peale ristiusu vastuvõtmist. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik kannab pealkirja "Vanem Edda". Puudub kindel süzee, vaid koosneb lauludest,mis pärinevad eri aegadest.Arvatakse ,et need on kirja pandud 11.-12.saj.-l. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest..Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalul olevad jumalad aasid,kellede hulka kuulub enamik kõige tähtsamaid jumalaid
· Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist vähe säilinud kultuuriliselt, sest ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut. · Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti IIVII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Iirimaal võeti ristiusk vastu rahumeelselt. Laulikute looming püsis suulises vormis, hiljem panid mungad neid kirja
1) Antiikkirjanduse järelmõjud 2) Klerikaalne kirjandus kiriklik, religioossed laulud, vaimuliku sisuga luuletused, pühad tekstid, pühakute elulood 3) Folkloorne ehk rahvaloominguline osa levinud barbarite hulgas. Kõige rohkem keskendusime me erinevate maade ja rahvaste eepostele ja muistenditele. Tutvusime erinevate kangelaslugudega ja saime ülevaate keskaegsest rüütlikirjandusest. IIRI SAAGAD: Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest. Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks. Nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Nemad tegelesid ka armastusluulega.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse,
saj paiku, mis muudab kirjanduse üldpilti: linnakirjandus ja kunst arenevad kiiresti ja haaravad juhtiva koha. Vaimulik kirjandus kaotab oma eraldatuse ja saab linnakirjanduse osaks. Feodaalne rüütlikirjandus püsib eraldi kuni keskaja lõpuni. Rahvaluule on linnakirjanduse alus, kuid linnade arenemise eripärastes tingimustes omandab ka rahvaluule uue, ajastule iseloomuliku vormi. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). Iiri saagade algmed on pärit I aastatuhandest eKr, kui Iirimaal elasid keldid, kelle ühiskonnas oli laulik kui vanade pärimuste ettekandja ja talletaja suure au sees. Meieni jõudnud iiri saagad kujunesid 2.7.saj. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati filideks jäädvustasid kuningate lähedaste nõuandjate ja ennustajatena saagades sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
Kõik kommentaarid