Renessansiajastu Eestis ja Eesti rahvamuusika (0)

Renessansiajastu Eestis ja Eesti rahvamuusika
Erik Mikson, Karl-Richard Sänna, Mark-
Robert Maisuradze
9. b klass
Renessanssmuusika
Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.–17. sajand) loodud  muusika
Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.­
15. sajandi vahetus, s.o u 100 aastat hiljem kui teistes kunstiliikides
Renessanssmuusikalt barokkmuusikale ülemineku aeg on siiski 16.­17. sajandi 
vahetusel
Mõistet " renessanss " kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga
Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda 
ajastut  ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks
Eesti  muusika  ajalugu
Eestlaste  laulmist  ja tantsimist mainis esmakordselt Saxo Grammaticus " Gesta  
Danorumis" (1179. aastal)
Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks  perioodiks  jagatud
Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilauludeks, mille poeetilist meetrikat, regivärssi, 
kannavad kõigi balti­soome rahvaste traditsioonid
Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil need hakkasid 
rütmikate folklauludega asenduma
Professionaalsed Eesti muusikud kerkisid esile 19. sajandi lõpus Eesti rahvusliku 
ärkamise ajal
Arhitektuur
1520.­30. aastatel hakkasid Eesti arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning 
keskajale  omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega
Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus
Renessansi üks  varasemaid  näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad 
esindajad on  Mustpeade  maja Tallinnas, Tallinna  vaekoda  (põles 1944, müürid 
lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu­Jaagupi kiriku pikihoone 
ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (1920. aastatel oluliselt 
kahjustatud)
1630.­50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga
Kultuur ja usuelu
Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid  vaimulikud  asutused
Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. 
sajandil
Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool
Kõige enam tegid  vaimuelu  edendamiseks ära  dominiiklased , kes  pidasid  pikki 
eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, 
mõnikord ka linnavalitsusega
Kiriklikult jagunes Eesti ala kihelkondadeks, mille eesotsas seisis  preester
Esialgu vastasid nende piirid üldjoontes muinaskihelkondadele, kuid aja jooksul 
kirikukihelkondade hulk kasvas ja piirid muutusid
Suuremates  linnades, Tallinnas ja Tartus, oli mitu linnakihelkonda
Kirikukihelkonnad olid Eesti ala kõige püsivamateks haldusüksusteks, kestes 13.–20. 
sajandini
Eesti rahva­ ehk folkmuusika
Eesti regilaule on laialdaselt salvestatud 
ja õpitud, eriti neid, mida laulsid naised
Need võivad esineda mitmes vormis, 
sealhulgas ka töölauludena, ballaadidena 
6 keelega  kannel  ehk väikekannel
ning eepiliste legendidena
Traditsioonilised tuulepillid, mis 
Muutke teksti  laade
põlvnesid pillidest, mida mängisid 
Teine tase
●
Kolmas tase
karjused, olid vanasti laialt levinud, kuid 
●
Neljas tase
praegusel ajal mängitakse neid harva
●
Viies tase
Kannel on eesti  rahvapill , mis on praegu 
populaarsem ameerika­eestlaste seas kui 
oma kodumaal
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskaeg 
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_muusika 
http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss 
http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssmuusika 
Täname kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Renessanssmuusika
• Eesti muusika ajalugu
• Arhitektuur
• Kultuur ja usuelu
• Eesti rahva- ehk folkmuusika
• Kasutatud allikad
• Täname kuulamast!