Homeros (0)

Homeros
Homerose kaks tähtsamat teost olid " Ilias " ja "Odüsseia".
Neid kahte teost võib liigitada lausa maailma tähtsamate suurteoste hulka.
Need teosed teeb  eriliseks  see,et need on kirjutatud ajal mil ilukirjandus polnud
veel nii tuntud.
"Ilias" ja "Odüsseia" olid aluseks kogu Euroopa literatuurile.
Faktide tõetruudus nendes raamatudes on üsnagi kaheldav kuna sellest kaugest ajast
12.sajandil eKr on ajalooallikaid vähe ja enamus asju on Homerose või eelnevate 
pärimuse edasikandjate väljamõeldis.
Traditsiooniliselt on arvatud,et Homeros elas  Trooja  sõja ajal ehk umbes 12.sajandil
eKr , kuid 19. ja 20. sajandite arheoloogilised avastused tõid maailma tõendeid,et 
poeet  nimega Homeros elas palju hiljem ehk 8. või 9.sajandil eKr.
Samuti tekib tunne,et "Ilias" ja "Odüsseia" oleks kirjutatud nagu erinevate isikute
poolt.
Homerose päritolu pole kindlaks tehtud.Tema kodulinnaks võis olla Smyrna,vana linn,
mis paiknes kreeklastele kuuluval  Aasia  alal.
"Ilias" ja "Odüsseia" on oluliselt kujundanud Euroopa kirjandust ja euroopalikku 
maailmapilti.Need kaks meistriteost on huvitavad ja tähtsad.
    Teda peetakse 2 suure eepose “Ilias” ja 
“Odüsseia” autoriks . Praegu peetakse 
mõlema eepose autoriks Väike-Aasias 
Joonias elanud luuletajat. Ka arvati 
ekslikult, et Homeros on jumalaid 
ülistavate eepiliste luuletuste autor 
( Homerose hümnid ) Pärimustes 
kujutatakse Homerost pimeda raugana. 
   Homeros oli Vana-
Kreeka pime  laulik , ta 
elas arvatavasti 8. 
sajandil.Tema elu ja 
tegevus pole teada, 
osalt kaheldakse üldse 
tema olemasolus, 
pidades suurteoseid 
kompositsioonilise 
ebatasasuse tõttu 
mitme autori tööviljaks.
      Maailmakirjanduse raskemaid probleeme on " Iliase " ja "Odüsseia" 
saamislugu , mis üldiselt tuntud niinimetatud Homerose küsimuse nime all. 
Kreeklased ise uskusid, et mõlemad  eeposed on täielikilt koostatud ja 
koguni kirja pandud Homerose nimelise isiku poolt, keda nad kujutlesid 
endile pimeda laulik- raugana, kelle sünni- ja surmapaiga ega aja kohta, 
millal ta elas, neil polnud aga mingeid teateid. See vaade, mis kannab 
unitaarlaste teooria  nimetust , püsis kõige uuema ajani, kuni XVIII saj. lõpul 
saksa teadusemees Fr. A. Wolf  püüdis seda kummutada, väites, et 
mõlemad eeposed on paljude mitmesugustest ajajärkudest päritolevate 
autorite ühisloomingu produkt , mis lõplikul kujul pandi kirja võrdlemisi hilja , 
alles VI sajandil e. Kr.,  kusjuures Homeros võis plla vaid üks 
silmapaistvamaid nende poeetide hulgast, kes koostas suurema osa 
lugudest, mis pärastpoole ühendati kaheks eeposeks. Wolf'i õpetus, mida 
nimetatakse ekspansiooniteooriaks, on leidnud palju  pooldajaid kui ka 
vastaseid, kes on seda vaadet mitmeti teisendanud, nii et ühtede arvates 
Homeros on mingi ürgpoeet, kes lõi ühe või mõlema eepose algkavandi, 
millele pärastised luuletajad kogusid aina uut materjali, kuna teiste arvates 
Homeros oli hilisem luuletaja, kes kogus ja ühendas muistsed üksteisest 
sõltumatud lugulaulud ühiseiks tervikuiks. Absoluutset selgust ja üksmeelt 
pole selles küsimuses saavutatud täninigi, ometi tohiks kõige tõenäosem 
vaade eeposte saamise ja Homerose isiku kohta teaduste praeguse seisu 
juures olla järgmine.Trooja sõda kui rahvuslik suursündmus andis rohket 
ainestikku eepilistele laulikutele, aoididele, kes töötlesid luulevormisse 
proosalisi müüte ja jutustisi. 
• Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu 
Euroopa kirjandusloo alguses ning 
kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost 
ega temast endast ei teatud midagi. 
Tavaliselt kujutati ette teda pimeda 
laulikuna. Aga kui loomingu järgi 
otsustada, siis pidi Homeros vähemasti 
nooruses olema paljunäinud ja 
teravapilguline vaatleja.
Need rändlaulikud, moodustades erilise seltskondliku kihi, olid kuningakodades suures 
lugupidamises, kus nad pidustuste ja söömingute korral laulsid forminksi saatel oma  lugusid , mis 
olid osalt nende eelkäijate, osalt aga nende eneste loomingu produkt. Sääraseid aoide esineb 
juba "Odüsseias"; nii  laulab  Demodokos faiaakide kuninga Alkinoos'e lossis Achil euse ja 
Odysseuse tülist ja Trooja  vallutamisest  puuhobuse abil. Oma repertuaari aoidid ei kirjutanud 
üles, vaid andsid seda edasi oma järglastele suusõnalisel teel. Aegamööda laul ja  muusika  
taandus eepiliste lugulaulude ettekandel, asendudes dekalmatsiooniga; tekkisid  terved  
deklamaatorite koolid, kes seadsid endile ülesandeks  muistsete  lugulaulude selgeksõppimise ja 
ettekandmise nüüd mitte enam kuningliku laudkonna võõraina, vaid üldrahvuslikel pidustustel 
vastastikuse võistluse näol. Neid võistlejaid deklamaatoreid hakati nimetama rapsoodideks, 
eristavalt muistseist laulik- aoididestJutustused Trooja sõjast jagunesid kahte rühma: ühed 
käsitlesid sõda ennast, teised heeroste tagasitulekut Trooja alt. Kui jutustised kummaski rühmas 
saavutasid juba küllalt kõrge arenemisastme ja omandasid suurema kuulsuse, üks geniaalseim 
rapsood koondas nad ja lõi neist kindla, tema poolt väljatöötatud kava kohaselt kaks  iseseisvat  
eepost, ajaliselt esimesena "Iliase" ja  teisena  "Odüsseia". See  geniaalne  luuletaja oli Homeros, 
kes elas IX sajandil e. Kr. arvatavasti Chios'e saarel. Homerose eeposte levik toimus esialgu 
suusõnalisel teel rapsoodide poolt, kes nimetasid  endid  eriliselt homeriidideks ja moodustasid 
terveid  koolkondi . Säärase suusõnalise traditsiooni juures eeposte tekst hakkas aga aja jooksul 
kannatama  moonduste all, ka kippus seos üksikute osade vahel katkema. Selle vältimiseks 
Ateena  riigimees  Solon  VI saj. alguses e. Kr. tegi korralduse, et Homerose eeposte avalikkude 
ettekannete aluseks olgu kirjutatud eksemplarid, ja paarkümmend aastas hiljemini türann 
Peisistratos  laskis  avaldada esimese redigeeritud  ametliku  koguväljaande mõlemast teosest, mis 
sai edaspidiste retsitatsioonide seaduslikuks aluseks. Homerose eeposte teksti edaspidine 
saatus sai sõltuvaks Aleksandria  teadlaste  tegevusest III - II saj. e. Kr..

Document Outline

• Homeros
• PowerPoint Presentation
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7