Mesopotaamia (0)

Mesopotaamia
Diana Kaersoo
Looduslikud olud
Piirnes Iraani kiltmaa
ääremäestikega ja Araabia
kõrbega.
Vihma sadas peamiselt mägistel
põhjapoolsetel aladel.
Lõunas oli põlluharimine võimalik
kuntsliku niisutamise tõttu.
Soisel rannikul oli tarvis maad
kuivendada.
Loodusvarad: savi, pilliroog.
Savi ­ elamud, tarbeesemed.
Kivi, puit, metallid võõrsilt.
Tihedad suhted naabritega.
Lakkamatud sissetungid.
Kronoloogiline ülevaade
7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia.
6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule.
Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon.
4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki
linn). Õpiti kasutama purjekat.
3000-2340a eKr Sumeri linnriigid.
2340-2160a eKr Akadi suurriik.
1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik.
934-609a eKr Asüüria impeerium.
626-539a eKr Uus-Babüloonia riik.
Riiklus ja ühiskond
Sumeri linnriigid
Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga.
Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid.
Võim algselt preesterkonna käes.
Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi
ning osales usuriituste korraldamisel.
Rahvakoosolekul kiideti heaks kuninga ja aristokraatliku vanemate nõukogu otsuseid.
Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade
otsustamisel.
Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad, keda kasutati teenijatena.
Mesopotaamia suurriigid (Akadi, Assüüria, Babüloonia)
Tekkis vallutuste tulemusena. Moodustas vallutaja riik ja ümbritsevad sõltlasriigid.
Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester, kelle
võim oli piiramatu ning jumalate kaitse all.
Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse. Piirduti vaid maksude
sissenõudmisega.
Mesopotaamia kuningatel oli kombeks püstitada oma sõjaliste võitude tähistamiseks
mälesturmärke.
Kuningas Assurbanipal lõvijahil
Akadi kuningas Naramsin tallab jalge alla surmavaenlase, ülejäänud vaenlased aga
paluvad armu.
Hammurapi seadused
"Silm silma, hammas hamba vastu" - vastavale kuriteole vastav karistus.
Kolm õiguslikku seisust: vabad kodanikud, sõltlased, orjad.
Perekonnas oli mehel piiramatu võim, mitmenaisepidamine. Abielu aluseks oli äia ja
mehe vaheline leping. Naissoost abielurikkujat ootas surmanuhtlus.
Hammurapi seadusesammas
Linnad
Sõltumatute linnriikide poliitilised, religioossed, majanduslikud
keskused.
Kujunesid järk-kärgult pikka aja jooksul.
Tellistest lamedakatuselised sisehoovidega majad olid tihedalt
üksteise kõrval.
Sõjavägi
Koosnes kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning
vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest.
Kutsuti kokku plaanitud vallutusretkede või välisohu korral.
Riigi hiilgeajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks
alati käepärast.
Armee väeliigid: jalavägi, soomustatud raskeratsavägi ja
kaarikud.
Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega
jalavägedeks.
Religioon ja kultuur
Kiilkiri (3500-3000a eKr)
Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis
tähistasid mõisteid ja silpe.
Haridus
Haridust andsid preestrid.
Koolid templite juures.
Õpilased enamasti ülemkihist.
Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus.
Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga
traditsiooniline kirjandus.
Jumalad ja surmajärgsus
Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus. Kaitses inimlikku
õiguskorda ja moraali ning karistas ülekohtuseid.
Panteoni tipus kolm meesjumalat: Anu (taevajumal, jumalate isa), Enlil (tuule-,
tormi-, vihma- ja piksejumal), Ea (sügavuste isand).
Pöörati tähelepanu elule enne surma.
Templid
Jumala maine koda, mis kaitses linna.
Tüübid: atsmiktempel (tsikuraat), mitme siseõuega templikompleks.
Ruumid igapäevasteks ja religioosseteks kombetalitusteks, majandustegevuseks.
Templiõuel ohverdati loomi, mis oli üks olulisemaid rituaale.
Ennustuskunst ja astroloogia
Ennete lugemine oli väga oluline. Tähtsaid otsuseid ei võetud jumalatelt nõu
küsimata vastu.
Ennustati ohvrilooma siseelundite ja tähistaeva järgi.
Kangelaseepika
Kangelaslaulud muistsetest suurkujudest, mis pandi kirja eepiliste poeemidena.
Kangelaseepos "Gilgames".
Teadus
Matemaatikas kuuekümnendsüsteem. Kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel.
Astronoomias taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks.
Kuukalender, kus aasta kestis 12 kuud, olles 11 päeva päikeseaastast lühem. Aeg-
ajal lisati täiendav kuu vea kõrvaldamiseks.
Lisa
Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlu.
Mosaiik Uri valitseja hauast.
Üks esimesi ratta kujutisi ajaloos.
Ehituskunstis peamine materjal päikese käes kuivatatud põletamata savitellis.
Leiutati võlvid ja kuplid.
Kujutav kunst seotud arhitektuuriga. Maali ja reljeefi kasutati hoonete
kaunistamisel.
Skulptuuri arengut takistas kivi puudumine. Figuuri suurus olenes ühiskondlikust
positsioonist. Vabaplastikas figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed
jooned ei olnud olulised, küll aga rass.