Need, kes liialt kiinduvad pisiasjusse, muutuvad tavaliselt võimetuks suurte jaoks. Kiindumus on midagi, mis hoiab meid kinni ega lase edasi liikuda. Tihti satume kiindumusse asjadesse, mis on pealt vaadates väga tähtsad, kuid tegelikult on palju ebaolulist, mida me ei pane tähele. Iga inimene väärtustab elus erinevaid asju. Tavaliselt on selleks need, mida ta peab kõige tähtsamaks. Selleks võib olla raha, tervis, haridus või tunded. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Seega, on olemas kahte tüüpi inimesi- need, kes kiinduvad pisiasjusse ning need, kes keskenduvad ainult suurtele asjadele. Igapäevaselt tuleb meil ikka ette olukordi, kus me ei oska eristada asju ebaolulisest
tähenduse ja innustaks tegudele. Riik ei soosi elu maa piirkondades. Pigem toimub linnastumine, linnades oleva tööpakkumiste tõttu. Maaelu suretatakse sellise suhtumisega välja. Eesti riigi elukallidus pole võrdne töötajate palkadega ja seetõttu toimub ka töövõimeliste väljaränne paremini tasuvatesse naaberriikidesse. Meedia kaudu saab inimene teabe,mis toimub tema ümber. Siiski on ka meedias väga palju ebaolulist infot. Muidugi on ka olulist infot meedias aga rohkem tuleks siiski keskenduda olulistele teemadele, nagu näiteks positiivsed inimesed ja nende tegemised, et saaks noored ka suuna positiivsele tulevikule. Minu arvates võiksid need inimesed, kes kirjutavad igasugu kõmurubriike ja -ajakirju vabatahtlikult oma töökohad üles ütelda, kuna, ega see, mida tegi keegi kusagil kaugel kellegiga, ei aita kaasa meie riigi ja rahva paremale ja kindlamale elujärjele.
Tähelepanematus Hajutatud tähelepanu Tähelepanematusepimedus (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 15) Õpiku peatükis on toodud sarnane näide tähelepanematusepimedusest ning õpikut lugenud õpilasele kindlasti meenub see lõik tähelepanu olulisusest sõiduteel. 2. Milles seisneb muutusepimeduse efekt? Inimene tajub muutusi pimedamas ruumis paremini Inimene ei taju temale ebaolulist muutust Pime inimene tajub muutusi paremini (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 28) Õpikus on välja toodud, et muutusepimeduse efekti saame jälgida, kui inimene ei pane tähele olulist muutust, mis sünnib otse tema silme ees, kuna see info pole tema jaoks hetkel oluline ja inimese tähelepanu on hoopis mujal. 3. Millisel järgnevatest piltidest on näha esilehüppamisefekti? 1. 2. 3. 4.
1. Kas tööheaolu on moraalne probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on eeskätt moraalne problem, sest igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Muidugi tööandja ei tohi teha oma töötajatele kahju, selle pärast, et tööandja vastutab, et tema töötajad saaksid minna koju oma perede juurde elusatena ja tervetena. Näiteks 2008 aasta jõustus Suurbritannia Ühendkuningriigis seadus Corporate Manslaughter and Corporate Homicide Act 2007. See võimaldab rangemini karistatada tööandjaid hooletusest ja lohakusest põhjustatud tervisekahjustuste eest. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täita olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid ja EL-s ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui pal...
võtta vastu otsuseid. Selles valdkonnas tegeletakse näiteks töö ja tööülesannete otstarbeka jaotamisega, töö parema organiseerimisega, probleemide lahendamisega, otsuste vastuvõtmisega jne. Kognitiivse ergonoomika üks aktuaalsemaid valdkondi on praegu inimese tunnetuse suurendamine, mis aitab inimesel paremini orienteeruda suures infotulvas, kiires töötempos ning aitab inimesel paremini eristada olulist ja ebaolulist informatsiooni. Selles valdkonnas tehakse praegu palju teaduslikke uuringuid.
Esivanemate pärandi hoidmine Rahvuse prioriteet Martin Arusoo Eesti rahvas on oma tänapäevase kultuuriga püsinud juba sadu aastaid, olenemata tõsiasjast, et eestlased on saanud seda pindalalt justkui ebaolulist maalappi kutsuda Eestimaaks vaid mõnikümmend aastat. Ülejäänud aja oleme olnud sunnitud kutsuma seda maad kellegi teise poolt dikteeritud nimega ja nime Eestimaa oleme pidanud vaikselt sosistama, kuid siiski on püsima jäänud meie keel ja kultuur ning see võimaldas meil luua oma riigi. Edasine eesmärk tundub justkui lihtne- säilitada oma kultuur ja keel ning seetõttu jääb püsima ka meie riik. See enesestmõistetav tõsiasi kipub aga vahel ununema.
Realismile iseloomulikud jooned Realism kui vool tekkis 19. sajandi 30. aastail Lääne-Euroopas, Eestisse jõudis 19. sajandi 90-ndatel. Tunnused: 1) taotleb elu tõepärast kujutamist ¤ hoidub elu idealiseerimisest ¤ kujutab olustikku ja miljööd asjalikult ¤ osutab tähelepanu inimpsüühika tõepärasele kujutamisele 2) avab nähtuse olemuse ja põhjuslikud seosed (miks miski on nii, nagu on) 3) toob esile ajastu tüüpilised jooned, väldib juhuslikku ja ebaolulist 4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks realismiks) Realismi võrdlus romantismiga Märksõna Romantism Realism Kelle hääl Inimese sisemise Tegelikkuse hääl
3. Mis roll on töömälu keskse kontrolli Selle ülesandeks on suunata tähelepanu ÕO9 komponendil (central executive)? sensoorsest mälust tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse ning samas ignoreerida kõike ebaolulist. Vastutab kognitiivsete protsesside järelvalve eest ja koordineerib töömälu tegevust: olulised tähelepanu omadused: oskus tähelepanu fokuseerida, jagada ning ümber lülitada Põhimõtteliselt kontrollib töömälu tööd. 4. Kuidas on teadvust defineeritud
kel seda infot vaja võib minna. Infojuht peab kogutud infost otsuste tegemiseks kiiremat lahendust vajavad asjad välja sorteerima ning õigetele töötajatele edastama. Tallinna Nurmenuku lasteaed saab hakkama ka ilma organiseeritud info juhtimiseta, kuna lasteaed on organisatsioonina väike. Info levib ka organiseeritud juhtimiseta kiiresti. Kahjuks tuleb väga tihti tuleb olulise infoga kaasa ka palju ebaolulist ning selle ebaolulise peaks lasteatia personal oskama välja sorteerida ja keskenduda kõige olulisemale. Infojuhtimine on organsisatsioonis väga oluline, kuna ebapiisava ja vale info tõttu võivad mõned otsused organisatsioonile saatuslikuks saada. Seega peaks iga inimene oma organisatsioonis sissetuleva ja väljamineva info haldamisele, töötlemisele ning juhtimisele suuremat tähelepanu pöörama.
· Tähelepanu jaotuvus Kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt. · Tähelepanu koondamine Matemaatika ülesanne-telereklaam · Tähelepanu püsivus 15-20min Huvitav/ebahuvitav · Tähelepanu ümberlülitavus Intensiivsemad signaalid Bioloogilised stiimulid Ootamatud signaalid Korduv/korrapärane-korrapäratu Liikuvad staatiliste ees · Tähelepanu valivus Mürast(foonist)signaali/objekti väljafiltreerimise ja kasutamise võime Ebaolulist ei märka · Tähelepanu kontsentratsioon ehk keskendumine Hajameelsus/kontsentratsioon Liigitus · Ülalt-alla ja alt-üles töötlus 2 Tähelepanus eristatakse kahte erinevat töötlusviisi. Esiteks alt üles suunatud (bottom-up) ehk tahtmatu tähelepanu, mis rakendub tööle silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Alt üles suunatud protsessid algavad
Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks". Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Sai 1)1877-78 II koha Schumanni ja Weberi sonaatide esitamise eest, I preemia saateklassis. 2)Kandideeris Rooma preemiale: 1833 kantaat "Gladiaator" II koht 1885 kantaat "Kadunud poeg" I koht "Ma ei tea midagi totramat kui konkurss. On inimesi, kes konservatooriumi ajal preemiaid ei
muinsuskaitse nõuetele ja tellija vajadustele. Leida kolmselt kõige optimaalsem varjant 3. Töö teoreetilised alused Sünteesi staadiumis arvestatakse idee realiseeritavust. Eesmärgiks on luua kindlad alused edasiseks tegevuseks. Antud staadiumis selgub töö eesmärk ning määratakse ülesande piirid. Ülesanne jagatakse alaülesanneteks, lihtsustatakse, toonitades olulist ja kõrvale jättes ebaolulist. Staadiumi lõpul pannakse paika kriteeriumid, millele lõpplahendus vastama peab. 4. Metoodilised alused 1)analüüsida hetke olukorda 2)Olukorra puudused 3)Puuduste põhjused välja tuua 4)Puuduste eemaldamise viisid 5)Lahenduste analüüs 6)majanduse analüüs 7)valitud sound 8)Kriteeriumid 5. Tulemused 1)Olukorra analüüs. Hooned on ehitatud enne II maailmasõda ja on muinsuskaitse all. Üldine olukord on juba üsna halb
Maastik Imatral, Vallinkoski - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Viinis tutvus ta laialdasemalt ekspressionismi ja fovismiga. Kunstniku sümpaatia kaldus täielikult esimese poole, sest nendes töödes oli kunstnik oma ande ohverdanud inimõiguste kaitsmiseks. Fovismile heitis ta ette sisutust - selles kunstis on ainult värvide mäng järele jäänud. Beduiini neiu on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest, kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1915.a võis täheldada Laikmaa aktiivsest kunstielust kõrvale tõmbumist. Tollastes töödes avaldub kunstniku teatav sisemine häireseisund. See ilmneb mitmes raugaportrees, eriti tugev on niisugune tunnetus Finisis. Juuditaris ja mõnes teiseski portrees valitseb samuti hämar, süngevõitu tonaalsus.
Esimese sammuna tuleb luua poolt- ja vastuargumendid iga lahenduse või võimaluste jaoks. Iga argument pannakse eraldi kirja märkmepaberile, märkides vastuargumendid ,,-" ja pooltargumendid ,,+". Kõik argumendid peavad olema kirjutatud eraldi lehtedele. Seejärel kogutakse kõik argumendid kokku, eemaldades kordused ning esitades kaks argumentide kogumit: ,,poolt" ja ,,vastu". Seejärel hinnatakse argumendid 1-10 skaalal, kus 1 tähistab ebaolulist ja 10 väga olulist argumenti. Kahest argumentide kogumist jäetakse alles vaid need, mis on ületanud teatud lävendi (selleks võib olla 5 või 7). Analüüsitakse erinevad variandid vastavalt allesjäänud poolt- ja vastuargumentidele. 14. ,,Rääkivad pildid" Rühm tuleb jagada meeskondadeks, varustada iga meeskond digitaalse kaamera ja printimisvõimalusega.
reaktsiooni. Sobiv ülesannet täitmaks on laia silmaringiga ja paindliku mõtteviisiga n.ö. "teadlase" tüüp. Sünteesi staadium on staadium, kus arvestatakse ka realiseeritavust. Eesmärgiks on luua edasiseks tegevuseks kindlad alused. Selle staadiumi käigus selgub töö eesmärk, määratakse ülesande piirid. Ülesanne jagatakse alaülesanneteks, lihtsustatakse, toonitades olulist ja kõrvale jättes ebaolulist. Sünteesi staadium on loominguline staadium, kus on oluline projekteerija isiksus. Selles staadiumis tehakse ka kõige suuremad vead, mis on põhjustatud üleliigsest pessimismist ja optimismist. Sobiv isik selles staadiumis on kunstnik, kes on võimeline otsuseid vastu võtma vähesteteadmiste baasil. Staadiumi lõpul pannakse paika ka kriteeriumid. Hinnangu staadium on niinimetatud "jalad maapeal" staadium, kus valitakse
Debussy'l puudub üldhariduskoolis õppimise kogemus, ta õppis ema ning kodukooli õpetajate käe all. Debussy' vanemad soovisid, et temast saaks meremees, kuid nähes poisi suur muusikahuvi, lootis isa teda näha kuulsa klaverivirtuoosina. Claude Debussy asus 11-aastaselt õppima Pariisi konservatooriumi, seal kujunes temast merd jumaldav ning hästi klaverit mängiv helilooja. Kuigi Debussy polnud konservatooriumi õppesüsteemiga rahul (,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks" C.Debussy), paistis ta seal silma mitmes õppeaines. Ta kandideeris mitmel konkursil, kust sai suurepäraseid tulemusi, kuigi ta ise arvas, et ,,Ma ei tea midagi totramat, kui konkurss." Claude Debussy'd võib nimetada kõige mõjuvõimsamaks heliloojaks impressionismiperioodil. Lausa nii mõjukaks, et on usutud, et 20.sajandi esimesel poolel
impressionismist. Lingvisti kirega küllastas Ridala oma luule sõnavara. Paljud tema luules uudisena esinenud sõnad, nagu luide, ulgumeri, võigas jt., on tänapäeval endastmõistetavad. Ridala luule on kirjeldav. See on sõnaline maaling, milles värss edeneb sageli aegamisi, otsekui komistades, kannatlikult muljeid tähistades ja samas täpsustades. Esimestes kogudes tundlikult valiv, muutub kirjeldus hiljem liialdavaks, kuhjab ebaolulist, mis risustab tervikut. Konrad Vilhelm Mägi Konrad Mägi oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Ta sündis 1878. a. mõisa abivalitseja perekonda. Oma kunstialased teadmised sai ta 1899-1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Täiendas end
executive)? neid pika-ajalisse mällu. Selle ülesandeks on suunata tähelepanu sensoorsest mälust tulevale olulisele informatsioonile, koordineerida informatsiooni paigutamist töömälu salvestussüsteemidesse ning samas ignoreerida kõike ebaolulist. 4. Kuidas on teadvust defineeritud? Õigekeelsussõnaraamatu järgi on ÕO10a teadvus "psüühika kõrgeim vorm". Õpik "Psühholoogia gümnaasiumile": "Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest." Aru ja Bachmanni määratlus:
näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. Lastena saadeti Claude Achille ja tema õed-vannad sageli Cannesi tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. 11-aastaselt astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. Tema arvates õpitakse konservatooriumis palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha kui selle õppimiseks. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse. Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. Võimalik, et põhjuseks oli vene meistrite ere rahvuslik omapära
10*200 - 0X = 12( 200 - X ) siit - 400 = -12X ja X = 33,3 g Näide 6. Kui palju 20% ja 60% lahuseid kulub, 300 g 25% lahuse valmistamiseks 20X + 60Y = 25*300 . X + Y = 300 / *(-20) 40Y = 5*300 siit Y = 37,5 g (60% lahust) ja X = 262,5 g (20%) Elektrolüüsi arvutamine Kuna elektroni laeng on konstant, siis on konstant ka 1 mooli elektronide kogulaeng.Seda fakti, et elektron tegelikult negatiivne on, ignoreeritakse kui antud juhul ebaolulist. 1 mooli elektronide kogulaengut kutsutakse Farady arvuks F = NA*qe = 96500 C/mol = 96500 As/mol = 28,6 Ah/mol Arvutustes võime lähtuda moolarvutuse põhivõrrandist Näide 1: Mitu grammi vaske sadestub CuSO4 lahusest 2 tunni ja 30 minuti jooksul, kui voolutugevus on 3 amprit t = 2h 30min = 2,5*3600 s m / M = I t / Z F järelikult I = 3A m=ItM/ZF m =? M(Cu) = 63,4 g/mol m= (3A*2,5*3600s*63,4g/mol) / 2*96500 C/mol
,,Tukaharju" - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon ning põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke ,,Maastik Imatral", ,,Vallinkoski" - on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. ,,Beduiini neiu" on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja
kliendile tagasi. Vead ja väär arusaamine võivad tekkida siis, kui suheldakse võõrkeeles ning kasutatakse liiga keerukaid või kliendile tundmatuid termineid. Olge eriti hoolikas isiku- ja kohanimedega. Vajaduse korral hääldada tähthaaval. Soovitatav on kasutada rahvusvaheliselt tuntud tähendusi (näiteks A alfa, H hotel). Helistaja võib rääkida telefonis väga pikalt ja palju ebaolulist. Teie peate olema suuteline eristama olulise ebaolulisest. Telefonisuhtluse ajal võivad paljud asjad teie tähelepanu kõnelt kõrvale juhtida keegi tuleb ruumi, keegi kõnetab teid, näete läbi akna väljas midagi põnevat jne. Sellest võivadki tekkida vead, oluline on , et keskenduksite kõnele ega lase millestki kellestki ennast segada. Kui te ei tee kõne ajal kirjalikke märkmeid, võite räägitu kergesti unustada. Nähtu jääb
Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise võime nii, et ebaolulist ei märgata. Tähelepanu koondamine näiteks sportimisel on treenitav. Meestel on testosterooni tõttu suurem konsentratsioonivõime MÄLU Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult.
Terviklik kirjandussuund tekkis Lääne-Euroopas 19. sajandi 30ndail aastail, kuigi iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. Alguseks võib pidada 1831. aastat, kui ilmus Stendhali ,,Punane ja must", samal aastal ilmus ka Hugo ,,Jumalaema kirik". Realism kujutab endast kunstimeetodi, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemust ja põhjuslikud seosed. Toob esile ajastule iseloomuliku, tüüpilise ja väldib juhuslikku, ebaolulist (selle poolest erineb naturalistmist realismi äärmuslik vool, mis rõhutab inetut, halba ja koledat poolt). Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele. Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega (vastandina romantismile, kus on kangelasteks erandlikud inimesed). Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast, et oleks võimalikult tegeliku elu sarnane
soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. Lastena saadeti Claude Achille ja tema õed-vannad sageli Cannesi tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha kui selle õppimiseks. Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Hoolimata oma dissidentlikest suundumustest võitis ta 1884. aastal ihaldatud Rooma auhinna kantaadi ,,Kadunud poeg" eest, kuid ta roomas viibimine ei kujunenud õnnelikuks ja ta pöördus 1887. aasta kevadel tagasi Pariisi, kus tal oli olnud romaan ühe abielunaisega.
otsuste tegemisel Peab arvestama sihtgrupi ootusi ja eelhäälestust Strateegia on pikaajaline · Eesmärgid ja sihtgrupid 5.3 Suhtekorralduslikud eesmärgid on laiema missiooni (tootmine, müük, teenus) toetajad. Alaeesmärgid konkreetsed ja ajaperioodi arvestavad Hinnata ressursse: inimressursid, eelarve, aeg Eesmärkide püstitamisel arvestada: · olulist ja ebaolulist realistlikkust suunatust kvaliteedile Valida prioriteetne sihtgrupp: · Sisemised sihtgrupid klienditeenindaja, turvatöötaja, turundusosakond, tippjuhtkond Välised sihtgrupid · 1 · · Tegevuskava 5.3.3/I Tegevuskava on taktikaline plaan tegevused, teostajad, tähtajad
interferents) On oluline oskuslikus eneseregulatsioonis, reflektsioonis õppimise ja meeldejätmise üle · Selle töös omavad rolli emotsionaalsed faktorid (ärevus, positiivne või negatiivne meeleolu) Arengulised muutused · Töömälu maht suureneb algklassides · Kiirus tõuseb, 14-15a-tel täiskasvanute tase · Osa tegevusi automatiseerunud jääb aega raskemate ülesannete täitmiseks · Tähelepanu osatakse paremini jaotada (eristada olulist ja ebaolulist) · Verbaalset infot hakatakse kordama (7a) ning seostama (känkima) · 7-8a suurem rõhk verbaalsele meeldejätmisele, mitte niivõrd visuaalsele (nimetatakse sõnadega) Arengulised muutused · Alg- ja põhikoolis areneb tp koordineeriv keskus Töödelda olulist infot Alla suuda ebaolulist infot · Paindlikult jälgida, mis oluline ja mis mitte · Missugused on probleemid, kui tp koordineeriv keskus pole arenenud? · Jäikus tegutsemisel Lastel ADHD
Hemingwayga, kelle kuulus romaan "Hüvasti relvad!" ilmus Remarque´i omast aasta hiljem. Ka üksikute tegelaskujude väljajoonistamine pole sõnaderohke, küll aga täpne, värvikas ja meeldejääv. Romaanist võib leida saksa naturalismi jooni. Neid on eelkõige nähtud sõjakoleduste detailitruus kujutamises. Teisest küljest aga pole lahinguid kirjeldatud ülemäära pikalt, vaid lugejamõju seisukohalt otstarbekalt, ebaolulist välja jättes. Naturalismi traditsioonidega seob romaani see, et Paul Bäumer on mõistetamatu saatuse mängukann nii nagu ka enamik naturalistlike romaanide tegelasi. Remarque´i patsifism ja apoliitilisus Kuidas mõjus sõda sellest osavõtnud põlvkonnale? Rindel viibinud mehena teadis Remarque, et sõjapõrgus röövitakse inimeselt tema illusioonid ja lootused, et lahingumöllus muutuvad väärtushinnangud nulliks. Progressiivne intelligents nägi
Kindlasti üks põhireegel ütleb, kulutada tuleb vähem, kui teenitakse. Ja tulude hulka, millest vähem tuleb üritada kulutada, ei loeta mitte kõik tulud, vaid ainult regulaarsed sissetulekud. Hoolimata sellest, et ei ole võimalik elada üle oma võimete, on inimesi, kes seda proovivad. Selle tagajärjeks ongi suured laenud. Kuid peab ütlema, et arukas inimene on juba enne inflatsiooni sammud seadnud Säästumarketi poole, hoidunud ostmast ebaolulist kaupa ja säästnud raha ka halvemateks päevadeks. Sellsel juhul arvan, et inimesel on võimalik elada tavapärast elu ka sel ajal, kui riigil on majanduslikult kehvad ajad, nagu näiteks Eestil aastal 2008 ja prognoositavalt vähemalt aastani 2010. Seda võin järeldada näiteks enda pere olukorra pealt. Mina arvan, et tuleb karmilt seadustada laenude võtmist, nii ei saa inimesed säästuajal järjest rohkem tarbida ja peavad mõtlema, et säästmise teel on sama võimalus ära elamiseks.
meetodeid. 3. Aidata kaasa info kasutust optimeerivatele muutustele. 4. Integreerida erinevatest allikatest pärinevat infot. Deduktiivne protsess – tõepärasus (või paikapidamatus) on teada apriori s.t. enne kogemust (eksperimenti). Järeldus tuleneb eeldustest. Järelduse protsess toimub üldiselt täpsemale(konkreetsemale); üldiselt – üldisele; konkreetselt –konkreetsele – Kogu info on algusest peale olemas (kirjanduse ülevaade presenteeribneid) – Infot on liiga palju, ebaolulist vähendatakse, valitakse kõige olulisem Induktiivne protsess – tõepärasus või ekslikkus muutub selgemaks koos informatsiooni kuhjumisega a posteriori (pärast kogemust) – Informatsiooni tuleb töö käigus juurde (kirjandusülevaade on otsimisprotsess) 8 9 10 11 12 13 14
keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise võime nii, et ebaolulist ei märgata. Tähelepanu koondamine näiteks sportimisel on treenitav. Meestel on testosterooni tõttu suurem konsentratsioonivõime. Tähelepanuvõime paraneb kuni hilise õhtuni, pärastlõunal on aga väike tagasilangus. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8.-12'ni, langeb 12.-15'ni ja tõuseb taas 15.-22'ni. Tähelepanu mõjutavad temperatuur, müra, tunded, välisärritaja vastavus ootustele, ärevus, tervis, alkohol, rahustid, narkootilised ained,
eesmärgil. Juhul kui need kinnisvaraobjekti osad on funktsionaalselt ja juriidiliselt eraldi võõrandatavad, peetakse nende üle eraldi arvestust: enda majandustegevuses kasutatavat osa kajastatakse kui materiaalset põhivara ning teist osa kui kinnisvarainvesteeringut. Juhul kui kinnisvaraobjekti osad ei ole eraldi võõrandatavad, kajastatakse kogu objekti materiaalse põhivarana, välja arvatud juhul, kui ettevõte kasutab enda majandustegevuses ainult ebaolulist osa kinnisvaraobjektist. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust ettevõte talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad muuhulgas maa ja hooned (või osa hoonest) ja nendega seotud õigused (näiteks hoonestusõigus, kasutusvaldus), mida ettevõte kasutab enda
Bürokraatiat teostataks just kui ainult selle teostamise pärast. K. küll tunneb huvi, milles teda süüdistatakse, kuid kuna ta vastust ei saa, siis ei näi, et tegelane sündmuste järgneva arengu jooksul selle üle liialt pead vaevaks. Fookuses on siiski protsess kui selline ja püüe sellest vabaneda. Ehk tahab autor sellega kinnitada, et K. on tõesti süütu ning see, milles teda süüdistatakse on midagi tobedat ja ebaolulist (kuigi süüdistus võib tegelikult olla üsna tõsine). Lisaks suhtub K. alguses oma protsessi naljaga, kuna oma elukogemuse tõttu pole ta harjunud midagi liialt tõsiselt võtma. Ilmselt oli Kafka meelest bürokraatia üks suur nali. Siiski oleks ainult loogiline ja õiguspärane, et peategelane teaks, milles teda süüdistatakse, sest kuidas mees ennast vastasel juhul kaitsta peaks oskama. See on ehk autori püüd
Intregeerib erinevatest allikatest pärinevad sõnumid (ka siis, kui turundaja neid ei integreeri) Tarbija kui aktiivne info töötleja Tarbija on õppinud vastu võtma ainult nii palju infot kui minimaalselt tarvis Taju on tarbija jaoks reaalsus, „objetiivset reaalsust“ ei ole olemas Tarbija ei võta vastu eelnevate teadmistega vastuolus olevat, nendega seostamata või enda jaoks ebaolulist infot Sõnumid akumuleeruvad (kogunevad üksteise otsa), mitte ei asenda üksteist Turunduskommunikatsiooni plaan Mis on eesmärk? Eesmärk on kavatsus; kuhu ma tahan jõuda Eesmärk peab olema võimalikult spetsiifiline Eesmärki peab olema võimalik mõõta Kommunikatsiooni eesmärgid Eesmärgid peavad olema kooskõlas äriliste eesmärkidega ja tegema ühte järhevast:
Liialt optimistlik; Kaotab huvi pärast esmase entusiasmi möödumist Meeskonnatöötaja: Koostööaldis, tähelepanelik ja diplomaatiline; Hea kuulaja, hoiab ära hõõrdumisi; Kriisiolukordades kõhklev; Vastasseise vältiv Mõtlejad peaksid olema innovaatori, hindaja või spetsialisti rollis Innovaator: Hea kujutlusvõimega loominguline vabamõtleja; Genereerib ideid ja lahendab raskeid probleeme; Ignoreerib ebaolulist; Liialt hõivatud efektiivselt suhtlemiseks Hindaja: Strateegiline ja läbinägelik; Näeb kõiki valikuvõimalusi ning teeb õiged otsused; Puudus entusiasmist ja võimest teisi inspireerida; Võib olla ülikriitiline Asjatundja: Sihikindel, algatusvõimeline, pühendunud; Tagab teadmised ja oskused, mida omavad vähesed; Panus piirdub väga kitsa alaga; Kaevub tehnilistesse üksikasjadesse 50. Meeskonna erinevad inimtüübid:
nägemispuuded (ingl visual impairment) vaimupuuded kõnepuuded kogelemine, rütmiga probleeme, r või s vale hääldamine haigustest tingitud erivajadused KAASAV ÕPE Mis on kaasamine? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida? - Kodu, kodu lähedal olev kool ÕPIRASKUSED Kirjalike tekstide kohandamine arvestada õpilase keelelise tasemega; kui mõni lõik selles sisaldab ebaolulist infot (nt põhiteemast kõrvalepõikeid); kui tekstis on liiga palju tundmatuid ja raskeid sõnu või konstruktsioone. Lugemistekstide valimisel peaks jälgima, et tekst oleks lühike; sisaldaks piisaval määral tuntud sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone; koosneks valdavalt lühikestest ja lihtsatest lausetest; oleks huvitav ja eakohane, sisaldaks teavet, mis õpilastele korda läheb ja huvi pakub; käsitleks tuttavat teemat või fakte; oleks illustreeritud.
küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis; 12. Organisatsioonikultuuri mõjutavad tegurid kultuur, käitumine, hoiakud, väärtused 13. Organisatsioonikultuuri tüübid Psühhiaatriline lähenemisviis Dramaatiline- Tunnete ülepaisutamine ja ülereageerimine. Otsustatakse aimduste ja tunnete alusel ning ettevõtmised on heitlikud ja riskantsed. Tegevusel puudub siht. Ei eristata olulist ja ebaolulist. Depressiivne Lootusetuse ja abituse meeleolud.Kõik sõltub sündmustest, mida ei saa juhtida.Töö pole mõnus ega anna võimalusi eneseteostuseks. Valida uus strateegiline suund Toetada väärtusi, mis on suunatud saavutustele ja pakuvad soorituspinget ParanoilineKahtlused ja usaldamatusSuhtlemine on isikupäratu ja tundetu Lihtsustada otsustamise ja aruandmise korda Hõlbustada info levikut organisatsioonis Toetada uusi ettevõtmisi Kinnis-ideelineTäiuslikkuse tarve
Aastaks 1500 oli Euroopas juba 62 tunnustatud ülikooli. (Tulloch 2005) 14. sajand oli ülikoolidele tagasilöök, kuna Euroopa vallutasid näljahäda, haigused ja sõda. Saja-aastane sõda takistas kaubavahetust, katk nimega tappis peaaegu kolmandiku Euroopa elanikkonnast. Paljud ülikoolid suleti ning paljude õppekava muutus rigiidsemaks ja fikseeritumaks. 16. sajandiks oli muutunud süsteem nii palju, et paljud kriitikud pidasid tolleaegset ülikooli tagurlikuks ja ebaolulist õpetavaks. Õppejõude süüdistati vanas kinni olemises, kuna samal ajal toimusid Euroopas drastilised muudatused religioonis, poliitikas, majanduses ja maailmaavastamises. Ent ülikoolid jäid siiski püsima, andsid isegi järjest enam tööd uute teadmiste õpetamises valdkondades nagu kaubandus ja administratsioon. (Tulloch 2005) Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides Ülikooli astumiseks oli tarvis osata ladina keelt. Õppimine keskaegses ülikoolis nõudis
o Kujundaja (väljakutseid esitav, töötab hästi pinge all, kaldub provotseerima) Suhetele keskendunud meeskonnarollid: o Koordineerija (küps, delegeerib edukalt, eesmärke selgitav, lükkab töö teiste kaela) o Võimaluste otsija (avatud, liialt optimistlik, uurib võimalud, arendab kontakte) o Meeskonnatöötaja (koostööaldis, hea kuulaja, vastasseise vältiv) Mõtlemisele keskendunud meeskonnarollid: o Innovaator (ignob ebaolulist, genereerib ideid, hea kujutlusvõimega) o Hindaja (kainelt kaalutlev, strateegiline, ülikriitiline, näeb kõiki valikuvõimalusi) o Asjatundija (sihikindel, pühendunud, tagab teadmised ja oskused) 50. Millised on meeskonna erinevad inimtüübid? Intellektuaalne tüüp ideede genereerija ja projektide väljamõtleja. Ideede ellurakendamine pole tugev külg. Praktiline tüüp suudab ideid ellu viia ja annab meeskonna arengule oma panuse
peatükis, keskendudes põhiliselt koolinoori puudutavatele aspektidele. Allpool asuvaga soovib autor kokku võtta oma arutlused, tähelepanekud ning järeldused peale esimest pisut tõsisemat kokkupuudet selle pealtnäha lihtsa, ometigi nii keerulise mõistega, nagu seda on mälu: 1. Sõltumata isiku vanusest või soost on igapäevane vastu võetava info maht liialt suur, selleks, et aju talletaks effektiivselt lühimälusse ka ebaolulist informatsiooni. 2. Eelmisele väitele tuginedes väidab autor, et mida suurem on informatsiooni hulk, mida aju peab talletama (mäletama), seda selektiivsemaks muutub aju info talletamisel ebaolulist lihtsalt ei mäletata või mälufunktsioon on asendatud abivahenditega (näit. Mobiiltelefonid) 3. Abivahendite kasutamine on paradoksaalselt omakorda üks asjaolu, miks tänapäeva
- Kaaslasi püütakse leeridesse jagada - Kasutatakse külma viisakust Konflikti tekke põhjused: · Taju ja tunnetus kahe inimese kohtumisel tekib kuus peegeldust: - millisena ma näen ennast - millisena minu arvates näeb teine mind - teise inimese nägemus minust - millisena ma näen teist inimest - millisena teine arvab mind teda nägevat - teise nägemus endast Konflikti ennetamine: - Mitte lasta end kaasa tõmmata argumentidest, kui need puudutavad ebaolulist, või on raskesti mõistetavad - Kirjelda oma arvamust selgelt, mis on jutu eesmärk - Julgustada teist probleemi lahendama - Kuulata tähelepanelikult - Teha kuuldust objektiivne kokkuvõte: "Kas ma sain õigesti aru, et sa..." - Kui on objektiivne põhjus mittenõustuda, siis öelda see välja: "Ma mõistan sinu seisukohta, kuid kui seda ka arvestada, et..." - Konfliktisituatsiooni tunnetamine - Mõlema osapoole soovide ja eesmärkide väljaselgitamine
auditooriumi huvidest ja teadmistest. Mittevajalikud osad tuleb lihtsalt maha tõmmata. See tähendab mitme asja kontrollimist: kas tekstis on mõttekordusi, kas on reporteri järeldusi mida lugeja suudab ise teha, kas on üleliigseid aja ja kohamäärusi, adjektiive, numbreid, detaile. Liiasuse taga on kaks põhjust: reporter on kirjutanud kiiresti ning lugu on tihendamata; reporteril pole olnud piisavalt vajalikku materjali ja ta on lisanud ebaolulist ruumitäitmiseks. Tausta ebapiisavus. Uudise mõned aspektid ei pruugi olla toimetaja arvates lugejale selged: terminid, arusaamatu info. Toimetaja peab siin tausta juurde hankima. Siin tuleb arvestada lugeja huvide ja teadmistega. 5. Faktide kontroll ehk uudise tegemine täpseks Omaette töö moodustab range ja põhjalik faktide kontroll, mis on toimetaja kõige olulisem ülesanne. Seda peab tegema. Tihti on eraldi faktikontrolli osakonnad
Uurib võimalusi ja arendab kontakte Liialt optimistlik Kaotab huvi pärast esmase entusiasmi möödumist Meeskonnatöötaja Koostööaldis, tähelepanelik ja diplomaatiline Hea kuulaja, hoiab ära hõõrdumisi Kriisiolukordades kõhklev Vastasseise vältiv Mõtlemisele keskendunud meeskonnarollid Innovaator Hea kujutlusvõimega loominguline vabamõtleja Genereerib ideid ja lahendab raskeid probleeme Ignoreerib ebaolulist Liialt hõivatud efektiivselt suhtlemiseks Hindaja Kainelt kaalutlev Strateegiline ja läbinägelik Näeb kõiki valikuvõimalusi ning teeb õiged otsused Puudus entusiasmist ja võimest teisi inspireerida Võib olla ülikriitiline Asjatundja Sihikindel, algatusvõimeline, pühendunud Tagab teadmised ja oskused, mida omavad vähesed Panus piirdub väga kitsa alaga Kaevub tehnilistesse üksikasjadesse 50. Millised on meeskonna erinevad inimtüübid?
Meeskonnatöötaja • Koostööaldis, tähelepanelik ja diplomaatiline • Hea kuulaja, hoiab ära hõõrdumisi • Kriisiolukordades kõhklev • Vastasseise vältiv Mõtlemisele keskendunud meeskonnarollid Innovaator • Hea kujutlusvõimega loominguline vabamõtleja • Genereerib ideid ja lahendab raskeid probleeme • Ignoreerib ebaolulist • Liialt hõivatud efektiivselt suhtlemiseks Hindaja • Kainelt kaalutlev • Strateegiline ja läbinägelik • Näeb kõiki valikuvõimalusi ning teeb õiged otsused • Puudus entusiasmist ja võimest teisi inspireerida • Võib olla ülikriitiline Asjatundja • Sihikindel, algatusvõimeline, pühendunud • Tagab teadmised ja oskused, mida omavad vähesed • Panus piirdub väga kitsa alaga • Kaevub tehnilistesse üksikasjadesse 50
Mittehuvitumine Pidev kaeblemine Varjamine. Süstemaatiline mõtlemine rakendab algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse. Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mõtlemist lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel. Ratsionaalsust võib defineerida kahel moel – läbi mõtlemise protsessi ja tulemuse Mõtlemisprotsessi ratsionaalsus on sünonüümne süstemaatilisusega Otstarbekuselt jääb
Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules
Millist meediat tarbid? Internetipõhist (Delfit, Postimeest) Mida igapäevaselt jälgid? Delfit Millist meediat sõbrad tarbivad? Internetipõhist ja televisiooni Millist infot usud? Usaldusväärset, kallutamata Kas mõned allikad on usaldusväärsemad? Tuntumad lehed on usaldusväärsemad, nt. Delfi ja Postimees Mida arvad Elu24-st? Ei jälgi üldse seda, ei meeldi, ebaolulist infot palju Mis arvad Facebook? Pigem uudiseid jälgin mujalt, suhtlen selle kaudu sõpradega Kas Eesti meedias on piisavalt infot? Jah, Eestis on piisavat erinevaid meediakanaleid, televisioon, raadio, internet ja ajalehed, kõik on olemas. 2.Võrdlus Sarnasused: Elu24 on naljanurk, kõmumeedia kohta sama arvamus; Eesti meedias on piisavalt infot, kui vähegi soovid leiad kõik; Erinevused:
eimer (2008) Mis on Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mtlemist ÕO11, heuristik? lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid L11 Millistes tuttavatele probleemidele. Heuristikud võimaldavad eirata mõtlemisüles ebaolulist osa infotst ning neid saab käivitada ilmselt nii annetes kaalutlevas kui vaistlikus režiimis. heuristikuid kasutatakse? Kuidas mõjutavad teadmised ja kogemused erinevate mõtlemisüles annete lahendamist? 1. Kuidas Ajukoore representeerit motoorsete akse liigutusi piirkondade
otsuse nende tegude kohta,mis meile ei meeldi! 273. Sageli kujutab sõpruski võrrandit, milles on oma tundmatu ja muutuja. 274. Vanal tutvusel on sügavad juured. 275. Olgem ettevaatlikud: palju lubades võite kaotada vähenõudlikugi sõbra. 276. Aferistile muutuvad sõbrad trepiastmeiks. 277. Ka inimestevahelisi suhteid võib korrutada ja jagada. 278. Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. 279. Ka ebaolulist usaldades saab olla usaldusväärne. 280. Sõprus on muutuv suurus. 281. Inimsuhetes on võimalik nähtamatutki anda ja võtta. 282. Fassaad ilutseb möödujaile. Paraaduks avaneb tuttavaile. Tagahoovi minnakse sõpradega. 283. Käed lööme kokku ikka siis, kui ühine eesmärk on silme ees. 284. Sõbraga põhimõtteid ristates saame vaenu. 285. Mõtte ühtsus loob sõpruse. 286. Sõprus on vastastikune suhe, kus üks ei põlga teist, kuigi teise nõrkused on käegakatsutevad. 287
5. Narratiivil peab olema jutustaja või vähemalt mingisugune meditatsioon, vahendav instants (Väljataga, M). Turvalise kogemuse võimalus muudab narratiivi väga haaravaks. Narratiivi mõju võib olla suur. Narratiiv, kui kogemus võib mõjuda sarnaselt visuaaliga. Loo lugemisel võib tekkida transporteerumine st. tähelepanu läheb haiglaselt loo sisse. Millele järgneb nauding. Transporteerumisel fokusseerub tähelepanu loole ja sellega seotud mälujälgedele ning ebaolulist ja vastuolulist infot inhibeeritakse (tahtlik uskumatusest loobumine). Narratiivi transport teooria, et inimesed hakkavad ise oma suhtumist ja kavatsusi muutma, et kajastada loetud lugu. Husserli õpilane Wilhelm Schapp avaldas juba enam kui poole sajandi eest teose ,,Lugudesse mässitud", milles väitis, et me elame oma elu mitmesuguste lugudena, mis haakuvad teiste inimeste lugudega, ning meie ,,minagi" ei ole muud kui lugude läbilõige (Schapp 1953)
annaabi.ee 
