Impressionism (1)

5 VÄGA HEA

SISUKORD
1
1.Üldiseloomustus impressionismist 3
2. Claude Debussy 4
3.Claude Debussy looming 5

Üldiseloomustus impressionismist

Impressionism sai alguse 19.sajandil maalikunsti vooluna. Selle tekkimise alguseks võib pidada 1874 . aastat, mil Pariisis toimus näitus, kus noor kunstnik Monet pani ühele oma maalile nime „ Impressioon . Tõusev päike“. Peagi oli kasutusele võetud stiilinimetus „impressionism“, mis muutus kiirelt üldkasutatavaks.
Impressionismi ideed levisid kiirelt kujutavast kunstist nii muusikasse kui ka kirjandusse, nii tekkisid muuhulgas ka mõisted „impressionism muusikas“ ning „impressionism kirjanduses“.
Kuna sõna „impressioon“ tähendab muljet, siis iseloomustavad impressionistlikku stiili kindlad tunnused, ümbritseva kujutamine ning sel teemal „muljetamine“. Kui kunstis hakati kasutama tugevate ja intensiivsete värvide asemel peeneid nüansse ning õrnasid värvivarjundeid ning loobuti äärmuslikkusest ja kirglikkust eneseväljendusest, siis impressionistlikkusse muusikasse tulid kõlavärvid, nii orkestri kui instrumentide näol.
Muusikas pöörati samuti tähelepanu peentele nüanssidele ning detailidele. Keerulised harmooniad asendusid vabamate harmooniliste järgnevustega ning muusika hakkas kindlate piirjoonte ning selgepiirilise vormi asemel hoopis „vabamalt voolama“ ning võis läheneda improvisatsioonile.
Impressionism muusikas sai alguse Claude Debussy loomingust, selle stiili esimeseks teoseks loetakse Debussy sümfoonilist prelüüdi „ Fauni pärastlõuna“, mis on inspireeritud Stéphane Mallarmé luulest.

Claude Debussy

Claude Debussy sündis 1862.aastal Pariisi äärelinnas Saint- Germain -en-Laye’s, 2 aasta pärast kolis koos perega aga Pariisi kesklinna. Debussy’l puudub üldhariduskoolis õppimise kogemus, ta õppis ema ning kodukooli õpetajate käe all.
Debussy’ vanemad soovisid , et temast saaks meremees, kuid nähes poisi suur muusikahuvi, lootis isa teda näha kuulsa klaverivirtuoosina.
Claude Debussy asus 11-aastaselt õppima Pariisi konservatooriumi, seal kujunes temast merd jumaldav ning hästi klaverit mängiv helilooja . Kuigi Debussy polnud konservatooriumi õppesüsteemiga rahul („Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks“ C.Debussy), paistis ta seal silma mitmes õppeaines. Ta kandideeris mitmel konkursil , kust sai suurepäraseid tulemusi, kuigi ta ise arvas , et „Ma ei tea midagi totramat, kui konkurss .“
Claude Debussy’d võib nimetada kõige mõjuvõimsamaks heliloojaks impressionismiperioodil. Lausa nii mõjukaks, et on usutud, et 20.sajandi esimesel poolel polnud ühtegi heliloojat, keda poleks mõjutanud Debussy stiil.
Ka Debussy ise oli noorusaastatel teiste heliloojate - nimelt kõrgromantismi esindavate Wagneri ja Francki – mõju all.
Debussy’d köitis ka sümbolistlik luule, mis väljendus selgelt tema paljudes teostes. Lisaks sellele hakkas ta kasutama uut muusikalist väljenduslaadi, mis aga sai esialgu väga suure kriitika osaliseks , tema loomingut on nimetatud isegi „ muusika sõnnikuks“. Kuid Debussy ei vandunud alla ning jätkas innukalt pürgimist oma loomingu eesmärkide poole.

Claude Debussy looming

Debussy loomingu võib jagada kaheks põhiosaks: sümfoonilised palad ning klaverimuusika . Samuti on ta kirjutanud ühe ooperi.
Tema esimeseks teoseks impressionistlikus stiilis oli juba eespool mainitud „Fauni pärastlõuna“ , mida peetakse esimeseks impressionismi näidiseks Euroopas. Selle teose aluseks on Mallarmé luule ning neil kahel on palju sarnast. Nii nagu Mallarmé poeemis puudub konkreetne süžee, nii pole ka Debussy teoses kindlat arendust. Just selle teose orkstratsioonis avaldub Debussy isikupärane stiil, mille tunnusjooned kandusid edasi ka järgmistesse orkestriteostesse.
Sümfooniline triptühhon „Nokturnid“ kuulub samuti tema sümfooniliste palade hulka ning üks eredamaid näiteid tema orkestrimuusikas. Pala koosneb kolmest osast: „Pilved“, „Pidustused“ ning „ Sireenid “. Esimene osa on kirjutatud kolmeosalises vormis, kus muusikalise arenduse jooksul muutuvad nii tämber, dünaamika kui ka orkestratsioon . Teine osa on samuti kolmeosaline, kuid energilisema rütmifiguuriga. Kolmas osa sarnaneb esimesega, mõlemad keskenduvad koloriitsetele nüanssidele.
Sümfooniliste teoste hulka kuulub ka sümfooniline eskiis „Meri“, mis on samuti kolmeosaline: „Meri koidust keskpäevani“, „Lainete mäng“ ja „Tuule ja mere kahekõne“. Esimesed kaks osa on poeetilised ning maalilised, kolmandas osas väljenduvad juba ka tormise mere puhangud.
Debussy’l oli klaveriga eriline suhe, seepärast on tema loomingus palju klaveriminiatuure ja teisi klaveriteoseid. Nagu tema orkestriteostes, on ka klaverimuusika puhul pööratud erilist tähelepanu rikkalikele kõlavarjunditele ja –värvidele. Debussy peamised klaverikompositsioonid on „Estambid“ , kaks kogumikku „Kujundeid“, süit „Lastenurk“, kaks osa „Prelüüde“ ning „Etüüdid“. Viimane on ainus, mis on kirjutatud aastal 1915, ülejäänud jäävad ajavahemikku 1903-1913.
Tema 24 prelüüdi moodustavad kokku terve muusikaliste piltide galerii, millel igaühel on ainuomane idee. Prelüüdid on enamasti seotud kas looduspiltidega (näiteks „Jäljed lumel“, „Udud“) või võivad olla muusikalised portreed (näiteks „Linavärvi juustega tütarlaps“). Prelüüdid võivad olla seotud ka selle aja olustikumuusikaga.
Debussy ainus lõpetatud ooper on Maeterlincki draama alusel kirjutatud „Pelléas ja Mélisande“, kus ta ütles lahti traditsioonilisest numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ooperi filosoofiline idee seisneb tõdemuses, et inimene on saatuse meelevallas. Peategelaste armastus on saatuse poolt ette määratud ning nad ei tee katsetki keelatud tundeid tagasi tõrjuda.
4. Kokkuvõte
Impressionismiga tuli kaasa palju uuendusi nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas. Kunstis avaldusid need eelkõige heledate värvide, valguse rõhutamise ning värvivarjundite kasutamise näol. Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina, eelkõige prantsuse luuletajate loomingus. Muusikas aga tõi impressionism kaasa peened nüansid, detailiderohkuse ja kõlavärvid. Muusikalised vormid muutusid vabamaks ning lähenesid tihti improvisatsioonile.
Impressionism muusikas sai alguse Claude Debussy loomingust, esimeseks impressionistlikuks teoseks oli tema loodud sümfooniline prelüüd „Fauni pärastlõuna“.
Debussy loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed, nende hulgas on klaveripalu, orkestriteoseid ning romansse. Suurteoseid lõi ta harva. Debussy muusikalist väljenduslaadi iseloomustab väga peen lähenemine. Tema muusikas pole midagi üleolevat ega pealetükkivat, tema teoste helikeel on õrn ning köidab kuulajat oma ülipeente värvi- ja meeleoluvarjunditega.
Debussy tõi mitmeid uuendusi ka harmooniasse, kuid need ei toonud kaasa murrangut, vaid avardasid senise funktsionaalse harmoonia piire .
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eleri5 Õppematerjali autor

Referaat

impressionism claude debussy debussy looming referaat

Sarnased õppematerjalid

odt

Claude Debussy

Tallinna Laagna Gümnaasium Claude Debussy Tallinn 2014 Sisukord 1 1. Elulugu.....................................................................................................3 2. Looming....................................................................................................4 3. Debussy ja impressionism.............................................................................5-6 4. Teosed......................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................7 2 1. Elulugu Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint-Germain-en- Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis

Muusikaajalugu

doc

Claude Debussy

Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks". Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Sai 1)1877-78 II koha Schumanni ja Weberi sonaatide esitamise eest, I preemia saateklassis. 2)Kandideeri

Muusika

docx

Impressionism, Debussy

ühendusest. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon, tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensiooni väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Põhilisteks kunsti märksõnadeks võiksid olla udusus ja ebaselgus ning sama mõtteviisi on kuulda ka muusikateostes. Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslikke meeleolusid. Väga olulised kohal olid kõlavärvid ja sillerdav koloriit. Kasutusel olid reeglitest vabastatud vabad harmoonilised järgnevused ja kohati läheneti ka improvisatsioonile

Muusikaajalugu

doc

Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid.

Muusikaajalugu

doc

Impressionism

....................................................................................................................9 Kasutatud materjalid ........................................................................................................ 10 2 Sissejuhatus Referaadi teema valimisel lähtusin voolude maalidest . Kuna mulle jäid silma impressionismiaegsed maalid, otsustasin lähemalt uurida ka selle voolu muusikat. Impressionism tekkis prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Esimene näitus korraldati 1874. aastal, Pariisis, kus eksponeerisid oma töid noored, tollel ajal vähetuntud, kunstnikud: Claude Monet, Camille Pissarro, Edgar Degas, August Renoir ja Alfred Sisley. See esimene näitus pani alguse uuele suunale, mille tuletasid kritiseerijad ühelt Monet maalilt, nimega ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet, nii iseloomustas Monet

Muusika

doc

Claude Debussy

Kuressaare Ametikool Tarbekunsti ja käsitöö osakond Rõivaõmblemine Meelika Mürk Claude Debussy Referaat Juhendaja õpetaja Anita Kangur Kuressaare 2006 Sisukord 1. Elust.............................................................................................................3 2. Impressionism.............................................................................................4-5 3. Abiellumine..................................................................................................6 4. Looming ja heli............................................................................................7 5. Teosed.........................................................................................................8-9 6. Kokkuvõte...........................................

Muusika

doc

Impressionism maalikunstis, muusikas, kirjanduses

esinema oma teostega nn Hüljatute Salongis (asutati 1863). See tähendas aga ilmajäämist nii tunnustusest kui ka rikkast ostjaskonnast. Kunstimaailma kahestumine tähendas pööret Pariisi kunstielus. Kui siiani arutati kunsti ja kirjanduse probleeme aristokraatlikes salongides, siis nüüdsest toimus see peamiselt kohvikutes, millest kujunesid välja kuulsad kunstirahva kohvikud. MUUSIKA Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Muusikas tekkis impressionism sajandivahetusel. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel

Muusikaajalugu

docx

KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass.

KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Hilisromantikud- orkestri koosesisud liiga suured, sümfoonia orkestri saatega (kantaat?) Teose aluseks filosoofiline idee. iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. 2

Muusika

Rohkem sarnaseid