Algus
Noor-Eesti on 1903- 1904 aastatel salajastest
õpilasringidest alguse saanud kirjanduslik ja üldkultuuriline
rühmitus, mis 1905. aasta suurte
sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust
ja kultuuri. Rühmituse tegevaastateks loetakse ajakirjade
“Noor-Eesti” ja “Vaba sõna” ilmumisaega 1905-1916.
Noor-Eesti seadis oma ülesandeks Eesti ühiskonna muutmise.
Loomingulise eneseavalduse taotlustel toimetas gümnaasiumiõpilane
Suits aastail 1901- 1902 trükki “Kirjanduse Sõprade” kolm
albumit “Kiired”. 1902. a. tegutses Tartus koolidevaheline ring
“Eesti Külvaja”. 1903. a. tekkis selle asemele uus ring,
peamiselt kirjandusest ja kultuurist huvituv “Eesti Ühisus”.
1904. a. kavandati seal “ Kiirte ” neljandat albumit, kuid
otsustati sellele nimeks panna “Noor-Eesti”. Nimetus võeti
tarvitusele noorlätlaste eeskujul.
Kuulsamad liikmed olid V. G. Ridala , Ernst Enno, Marie Under,
Henrik Visnapuu, Fr. Tuglas .
1905. a. ilmunud esimese albumi ava-artiklis “Noorte püüded”
majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus ,,Noor-Eesti" Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. Esimese "Noor-Eesti" albumi (1905) ava-artiklis "Noorte püüded" kuulutas Gustav Suits: "Ennemalt öeldi: Noblesse oblige a a d e l kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige noorus kohustab! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal,
Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. Haiku - jaapani väike loodusluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Huumor- Heatahtlik nali
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming,
absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõkke, et muuta poeg haavamatuks, kuid vesi ei ulatunud jalakannani, kust ta last hoidis. Sellest on tulnud mõiste Achilleuse kand, mis tähendab ainust haavatavat kohta. Achilleus langeski Parise noolest, mille Apollon juhtis talle kanda. Achilleus on eepose "Ilias" tähtsaim tegelane. adamism vt akmeism.
Kuuldemäng- "Tom Sawyer" 7. Romaan - A. H Tammsaare "Tõde ja õigus 8. Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" 9. Novell- Suits "Peipsi peal" 10. Miniatuur-Tammsaare "Poiss ja liblik" 11. Aforism- Tarn "Tee tööd näe vaeva ja siis tuleb ka armastus 12. Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur - "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika - "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri
1868 "Idioot" (rahapuuduses kirjutatud, kartis, et välja tuleb keskpärane asi. Ptglne vürst Mõskin, ilmsüütuke, headuse kehastus, aga elu on karm ja lõpuks saadetakse Mõskin idioodidiagnoosiga tagasi Sveitsi, kust ta alguses Venemaale oli naasnud (oli olnud seal langetõveravil). Armastus, halastus ja kaastunne Mõskin ei tule selle kõigega korraga toime. Mõskin kui Kristus); 1872 "Sortsid" (tolleaegne Vene noor põlvkonda, kes on kurjast vaimust vaevatud. Need on pinnatud, tõmbtuultes kasvanud noored. Tahavad oma ideedega muuta teiste elu, aga hea asemel teevad tahtmatult hoopis kurja. Selles teoses eitab D kõiki vabadusliikumise vorme); 1880 "Vennad Karamazovid"(algselt oli kavas kirjutada romaan lastest. Lugu perekonnast, kus kolm venda + üks poolvend. Kõigil oma kindel idee, maailmavaade. Isa Fjodor, esimene poeg sündis vägistatud naisest ja kandis
Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad. Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor-Eesti" IV (19051915) ning ajakirja "Noor-Eesti" (19101911). "Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul
Kõik kommentaarid