Noor Eesti (0)

Algus
Noor-Eesti on 1903- 1904 aastatel salajastest õpilasringidest alguse saanud kirjanduslik ja üldkultuuriline rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Rühmituse tegevaastateks loetakse ajakirjade “Noor-Eesti” ja “Vaba sõna” ilmumisaega 1905-1916. Noor-Eesti seadis oma ülesandeks Eesti ühiskonna muutmise.
Loomingulise eneseavalduse taotlustel toimetas gümnaasiumiõpilane Suits aastail 1901- 1902 trükki “Kirjanduse Sõprade” kolm albumit “Kiired”. 1902. a. tegutses Tartus koolidevaheline ring “Eesti Külvaja”. 1903. a. tekkis selle asemele uus ring, peamiselt kirjandusest ja kultuurist huvituv “Eesti Ühisus”. 1904. a. kavandati seal “ Kiirte ” neljandat albumit, kuid otsustati sellele nimeks panna “Noor-Eesti”. Nimetus võeti tarvitusele noorlätlaste eeskujul.
Kuulsamad liikmed olid V. G. Ridala , Ernst Enno, Marie Under, Henrik Visnapuu, Fr. Tuglas .
1905. a. ilmunud esimese albumi ava-artiklis “Noorte püüded” kuulutas rühmituse juht ja ideoloog Gustav Suits:
"Ennemalt öeldi: Noblesse oblige – a a d e l kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige – n o o r u s kohustab! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus . Ja meie hüüe on: “E n a m k u l t u u r i!” See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. “Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!””
Eesmärgid ja seisnevus
Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri, kus ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. Enesetäiendamiseks loeti maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetus käsitlevaid teoseid. Laialt levinud euroopluse ideed hõlmasid uusromantismist lähtuvaid ühiskondlikke ja esteetilisi taotlusi. Üritati tähtsustada ja seostada Eestit ja Euroopat, sotsialismi ja individualismi, eneseteadlikku loomingulisust ja süvarahvuslikku tingitust, realismi ja romantismi, esteismi ja teaduslikkust ning mehelikku ja naiselikku loomingualget. Otsiti kunstide vahel seoseid . Tugeva saksa ja vene kultuuri mõju vastukaaluks hakati tähtsustama skandinaavia, prantsuse ja itaalia eeskujusid . Õieti alles Noor- Eestiga tekib eesti kirjandusse stiil. Ühiskondlike, rahvahulki erutavate probleemide asemel tõstsid nooreestlased imetletavaks üksikisiku kordumatuse ja individuaalsuse.
Noor-Eesti tähistab:
 eestikeelse linnakultuuri algust
 modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle
 eesti keeleuuenduse raamliikumist

Saavutused

Noor-Eesti saavutused kirjanduse arengus on kaalukad. Rühmituse tegevuse aegu avaldatud Suitsu ja Ridala ilukirjanduslik looming on jäänud püsima klassikaliste saavutustena. Tuglas tõi kunstiküpseid novelle , Oksalt ilmus romantiliste ja naturalistlike sugemetega proosat ning luulet. Nooreestlased toetasid Juhan Liivi kuigi paljud teda ei mõistnud. Nad andsid 1909. a. välja Liivi luuse valimiku. Alates “Noor-Eestist” võime kõneleda tõeliselt asjatundlikust kirjanduskriitikast. Eriti viljakaks ja autoriteetseks kriitikuks kujunes Tuglas, kes harrastas esseistlikku, subjektiivse varjundiga arvustust. Andekaid kunstnikke illustreerijatena kaasa tõmmates ning kunstireproduktsioone avaldades virgutasid nooreestlased ja kunstielu.
Villem Grünthal Ridala
Ridala sündis 1885. a. Muhumaal Kuivastus. 1905.-1909. a. õppis ta Helsingi ülikoolis kirjandust, rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist valiti ta esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks Helsingi ülikooli. Selles ametis oli kirjanik surmani 1942. a.
Esimene luulekogu Ridalalt “Villem Grünthali laulud” ilmus 1908. a., millele järgnes “Kauged rannad ” 1914. a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa.
Ridala luule ammendamatuks aineallikaks on kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. “Rand, kuldne , unistustega, / mu kodumaa!” hüüatab Ridala luuletuses “Noorusmaa”. Kirjanik oli esimene , kes tõi selle aine meie lüürikasse tõeliselt luuleväärselt. Neidsamu loodusvaateid hiljem kujutanud kirjanikel puudus Ridalale omane impressionistlik üksikasjalikkus. Impressionistliku stiili tunnuseid on ka ühes Ridala tuntumais luuletuses “ Talvine õhtu”, mis avaldati ka ajakirjas “Noor-Eesti”.
Talvine õhtu
Üle hämara, varjudest tume,
õrna ja sinava lume
heidab veerev, kustuv päike
punava läike.
Üle ääreta, lumise välja,
nii tühja ja palja,
viib üksik tee
üle jõe,
kus pruunikad pajud
on unesse vajund.
Mööda lõpmata teed
lähevad ree
kuu kahvatul kumal,
eha punal,
kaugele...
Tundlikkus värvivarjundite suhtes, samuti botaaniline ja zooloogiline täpsus ei tulene üksnes impressionismist. Lingvisti kirega küllastas Ridala oma luule sõnavara. Paljud tema luules uudisena esinenud sõnad, nagu luide, ulgumeri , võigas jt., on tänapäeval endastmõistetavad.
Ridala luule on kirjeldav. See on sõnaline maaling, milles värss edeneb sageli aegamisi, otsekui komistades, kannatlikult muljeid tähistades ja samas täpsustades. Esimestes kogudes tundlikult valiv, muutub kirjeldus hiljem liialdavaks, kuhjab ebaolulist, mis risustab tervikut.
Konrad Vilhelm Mägi
Konrad Mägi oli eesti maalikunstnik ja pedagoog . Ta sündis 1878. a. mõisa abivalitseja perekonda. Oma kunstialased teadmised sai ta 1899-1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala . Jätkas kunstiõpinguid 1903–1905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mis tal ka 1907. a. õnnestus. Seal ta elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche ( Mesipuu ), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume.
Mägi kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Mägi Saaremaa–ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu.
Konrad Mägi “Naise portree”.
Hiljuti enam kui miljoni krooni eest müüdud ja sellega Eesti portreedemüügi hinnarekordi teinud Mägi maal on haruldane selle poolest, et lisaks tundmatuks jäänud daami näole on näha ka tema käed.

Kasutatud kirjandus

• Karl Muru “Noor-Eestist arbujateni”
  
• EE nr. 6
  
• Postimees 4. detsember 2008
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4g i
  
• http://www.finst.ee/images/VGRidala.jpg
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Ridala
  
• http://miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/ridala.ht m
  
• http://www2.kirmus.ee/nooreesti/
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Noor-Eest i