SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
SMTP protokoll on selleks, et saata kirju. Kui saatja saadab kirja, siis SMTP protokolli kasutades pöördutakse serverisse ning server saadab kirja teise serverisse, kus kasutatakse seda sama SMTP protokolli. Selleks, et kirja serverist küsida, ei sobi enam SMTP protokoll. Selleks on olemas POP3, IMAP4. Samuti võib selleks olla ka HTTP protokoll, kui kasutatakse veebil põhinevat meilisüsteemi. 16. DNS See on domeeninimede süsteem ehk nimeserverite süsteem. Serveritel on olemas nimed. Tallinna Tehnikaülikooli veebiserveri nimi on ,,www.ttu.ee", mis inimestel hästi meeles seisab. TTÜ veebiserveril on olemas ka IP aadress, mida ilmselt peast ei tea keegi, kuna neid arve on üpris keeruline meelde jätta. On olemas sellised andmekogud, kus on kirjas kindlatele nimedele vastavad IP aadressid. See on üle maailma hajutatud andmebaas ja DNS on tegelikult ka rakenduskihi puhul DNS kui protokoll. Nimede süsteem võib olla ühel tasemel või hierarhiline
Joonis 1. Organisatsiooni keskkond. Organisatsiooni keskkonna huvigruppide kaudu analüüsimise eelis on see, et juhil tekib süsteemne ülevaade erinevatest huvigruppidest ja saab eraldi välja tuua iga mikro- keskkonna huvigrupi konkreetsed huvid. Makrokeskkonna puhul on huvigruppe konkreetseks analüüsiks üldjuhul liiga palju ja makrokeskkonna analüüsil piirdutakse üldjuhul üldisemate arengutrendide välja toomisega (näit. elanikkonna vananemine, info- tehnoloogia arengu mõju klientide ostukäitumisele, keskkonnakaitsealaste seaduste karmistumine jne.). Organisatsiooni keskkonna analüüsi tüüpilisim meetod on SWOT- analüüs (vt. lisa 1 tüüpprobleemide kohta), mille nimetus tuleneb inglise keelest: Tugevused (Strengths), Nõrkused (Weaknesses), Võimalused (Opportunities), Ohud (Threats). Sise- ja mikrokeskkonna huvigruppide ootustest ja huvidest organisatsiooni suhtes annab ülevaate tabel 1.
vajaliku lahenduse. Projektid on samm tundmatusse - katse kombineerida ideid ja tegevusi uudsel viisil, olles tihti suuremate strateegiliste muudatuste esimeseks katseks. Juhid kasutavad projekte väga erinevatel eesmärkidel, näiteks: kohaliku omavalitsuse uus IT süsteem, mööblifirma uue tootmishoone ehitamine, uus klientide tellimuste vastuvõtusüsteem üle-Euroopalises IT firmas, keemiaettevõtte uus tootmise planeerimise süsteemi rakendamine, ülikooli vana organisatsioonistruktuuri asendamine uuega, kahe logistikaettevõtte ühinemine jne. Kõik need projektid on ühest küljest unikaalsed toimudes vaid kord, teatud ettevõttes ja ajal ning olles seotud konkreetsete isikutega. Meetod, mis sobis ühele ettevõttele ei pruugi sobida täpselt sama moodi rakendamiseks teisele ettevõttele. Projektijuhi ülesanne on leida projekti jaoks toimiv lahendus juhtimisvõtted, mis sobivad konkreetses situatsioonis
Kõik kommentaarid