50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Poom
Õppematerjali autor
sest projektid vaatamata heale ja vajalikule ideele on koostatud ebaprofessionaalselt, segeli ka kiirustades ja lohakalt. Kuna projektide tegemine on laienenud inseneriprojektidest peaaegu igale elualale ja projektijuhtimine tervikuna on muutunud populaarseks, nimetatakse sageli igapäevast rutiinset tööd projektiks ning selle tegijat projektijuhiks. Väärkäsitluse vältimiseks tuleb tunda projektitöö eripära. Projektil on kindlad tunnused ning meetodid, mis on abiks nii projekti kirjutamisel, ettevalmistamisel kui teostamisel. Käesoleva aine eesmärk on tutvustada projektitöö põhimõtteid läbi projekti plaani ja projekti koostamise. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED 1.1 Projekt ja projekti etapid Projekti teoreetiline olemus Projekt on tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse
1.1 Konfliktiga toimetulekuoskused Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või
emotsionaalselt. Suurendab õppijate huvi ja õpimotivatsiooni. Võimaldab kasutada õppijates enestes peituvat potensiaali- kogemusi, eelnevaid teadmisi, rakendada sotsiaalseid oskusi. Arendab kommunikatiivseid ja koostööoskusi. Võimaldab tõsta õppijate vastutust õppe tulemuslikkuse eest. Mõjutab õppijate hoiakuid ja suhtumisi. Õppemeetoditest rääkides peetakse sageli silmas n-ö puhtaid meetodeid. Tegelikkuses leiavad puhtad meetodid rakendamist suhteliselt harva. Enamasti on erinevad õppemeetodid omavahel läbi põimunud (integreeritud). Kuna õppemeetodeid on väga palju, valisin ma välja vaid väikese osa neist. Valikul lähtusin põhiliselt kolmest põhjusest: 1) kasutan ise meetodeid oma töös koolis, 2) ülikoolis on meetodeid õppejõudude meie kursusel kasutatud, 3) lihtsalt tundusid huvitavamad. Õppemeetodid 1. Loeng. Loeng on kõige enam levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä 09 KÕ Julia Fokova Maris Umbleja Nastasja Musienko Kerli Valdre Kaisa Siitas MEESKONNATÖÖ Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond
Tallinna ehituskool Suhtlemise mitmekesisus Referaat Koostas: R.Leol Rühm : 32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst. Arvatakse, et kõige enam on inimest ja sealhulgas tema suhtlemisoskuse kujunemist mõjutanud tema vanemad. Nende hooli
o manipuleerimise osakaalu tõus o energiakulu suurenemine Konfliktide eriliigid: Varjatud tajutakse pinget, kuid keegi ei ole sõnastanud konflikti Avatud - sõnastatakse, määratekse suhted, huvid Sisekonfl. inimeses endas (nt. kaks võrdselt meeldivat eesmärki, soov midagi saada ja soov sellest loobuda, kahe võrdselt ebameeldiva võimaluse vahel valiku tegemine) Väliskonfl. isikutevaheline, organisatsioonisisene, organisatsioonideväline 16 Konfliktlahenduse meetodid Meetod Mõjud sulle Mõjud teisele inimesele AUTORITAARNE Minu võit, sinu kaotus tunneb end süüdi peab võtma endale ebameeldiva ,,surveavaldaja" rolli peab kõik lahendused ise välja mõtlema ja ise vastutama kogeb sageli teiste pahameelt vajadused rahuldamata tunneb pahameelt tunneb end läbikukkununa tunneb end tõrjutuna,keegi ei hooli temast võib soovida kätte maksta KÕIKELUBAV Minu kaotus, sinu võit vajadused ei saa rahuldatud tunneb pahameelt, vaenulikkust
konsultandi abi. 5. Ressursside puudumine: Kunagi ei jätku piisavalt finantsressursse, et lahendada mugavalt kõik probleemid, mis iganes ka meie ees ei seisa. Näiteks kodutute probleemi lahendamine nõuab oluliselt materiaalset ressurssi, et ehitada odavaid eluasemeid. 6. Motivatsiooni puudumine: Grupi liider peaks julgustama kõiki grupiliikmeid probleemi lahendamisel osalema. Grupis peaks valitsema toetav, usaldav ja koostööaldis õhkkond. Otsustamise meetodid Otsustamine vastutuse puudumisel. Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sageli sisulise arutluseta ning selle kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi. Juht otsustab grupi eest, otsustamine toimub sellel juhul vähese arutamisega ja lühikese aja jooksul. Kuivõrd meeskond seda aktsepteerib, sõltub konkreetse isiku mõjukusest ja otsuse sobivusest ülejäänud meeskonnaliikmetele.
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid