Esivanemate pärandi hoidmine - Rahvuse prioriteet (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

peaaegu sissepoole suletud enklaavi - Eesti etnost teadvustanud inimesed olid kinnistatud maa külge, nad identifitseerisid ennast maa kaudu. Ei saa väita, et teiste kultuuride tähendusmustrid siia ei jõua, aga mul on tunne, et siinne kultuuriline enklaav tõrjub nende elusat sulandumist ja püüab ikka veel kaitsta mingit hüpoteetilist (baltisaksa ja vene kultuurielementide sulandumine on juba toimunud) kultuurilist puhtust. Tänases Eestis tuleks monoetnilise rahvuse mõistest loobuda, sest me elame multikultuurses ühiskonnas. Eestlased võiksid mõista, et just kultuurikontaktid hoiavad kultuuri dünaamilises protsessis, dialoogis - ilma dünaamikata kultuur võib hääbuda (nt. Egiptuse kultuurifundamentalismi puhul). 3. Eesti kultuuri lätetest. "Oma" ja "võõra" küsimus: Oma ja võõra piir on suuresti kokkuleppe asi. Võtame konkreetse näite. Pärast Põhjasõda ja 1710.­1711

Filosoofia

25

docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

oma vahest kõige ambitsioonikama teose sõnumi. 1976. aastal ilmunud raamat "Hõbevalge" oli Merile suur väljakutse. Ta kirjutas vastuseid eestlaste sünnipära ja ajalugu puudutavatele küsimustele. Meri maalis meie ette pildi sellest, kuidas muu maailm leidis Eesti ning kuidas antiikaja ja araabia õpetatud meeste kirjeldustes jäädvustus pilt legendaarsest Ultima Thulest. Ta andis oma kaasaegsetele uue rakursi soome-ugri rahvaste muinasaega piilumiseks ja see tugevdas rahvuse identiteeti. Meri sõnum jõudis eestlasteni olukorras, kus uus venestamislaine oli haripunktis. Raamatu trükiarv oli 32 000 eksemplari. Need müüdi läbi kahe päeva. Mõni asjatundja oli arvamusel, et Meri on ajalugu moonutanud. Raamat küttis kired nii üles, et selle maatasa tegemiseks korraldati eraldi koosolek. Aga Meri sõbrad teatasid kirjanikule, kus ja millal laimukoosolek peetakse. Meri ootas väljas, kuni oponent oli end peaaegu marru rääkinud, ja ilmus siis nagu muuseas kohale

Ühiskonnaõpetus

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

Levis kahesugune mõtteviis- kurnajad vs kultuuritootjad. 1960 tuli eestisse palju volgasakslasi venemaalt, kes kasutasid eestit vahepeatusena saksamaale jõudmiseks. Enamik saksalasi räägib vene keelt emakeelena. 2000- 1800. Oli sajandeid valitsev rahvas. Volgasakslased olid asunud Katariina 2. Ajal elama Volga jõe alamjooksu piirkonda. Väiksemaid saksalste kogukondi on ka mujal. 2. MS ajal küüditati paljud Siberisse ja Kasahhi. Mustlased ehk romad- rahvuse esivanemad pärit arvatavasti Loode, Kirde ja Kesk-Indiast. Esimesed mustlased Eestis tõenäoliselt liivi sõja ajal. Eesti mustlased jaotuvud: Laiuse mustlased(rootsist ja soomest), läti mustlased, vene mustlased. Enamik enne 2 ms rännanud mustlased tulid Lätist ja rääkisid sealset murrakut. Laiusel räägiti soome mustlasmurret. 2000-542 Palju on tulnud Läti ja Venemaa alalt tulnud. Eesti mustlased saab ajalooliselt jagada kolmeks: 1) Laiuse

Kultuurigeograafia

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus

Ühiskonnageograafia

23

docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja ­jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt. Austati viljakasvu ja loomade sigivust soodustavaid haldjaid. Näiteks Mulgimaal viidi viljakushaldjale ohvreid ohvripaikadesse. Esivanemate hingi arvati edasi elavat putukatena (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena (sellest koduusside austamine). Surnuid maeti enamasti tavapärastesse ühistesse kivikalmetesse (Rahu, Raudvere), kuid üha enam ka maahaudadesse (Kaberla kalmistu) ja kääbastesse, samuti tekkisid esimesed maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona). Tarandkalmed olid suurpereliste kogukondade matusepaigad. Jõukate olemasolu tõendavad üksikud rikkalike panustega hauad (Kivimäel,

Eesti ajalugu

35

doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s

Ühiskonnaõpetus

23

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

jõuline). Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud sihte, mille nimel tegutseda. Vabadusaate kuulutamise, mehisuse, rahvale ja maale ustavuse ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa-

Kirjandus

68

docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

nende parandamine (repair-work). Interkulturaalne pädevus: Gudykunst (1991) ­ 4 pädevusstaadiumit: - 1. teadvustamata pädevuse puudumine - 2. teadvustatud pädevuse puudumine - 3. teadvustatud pädevus - 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks - Kultuuriline teadlikkus = kaart - Eelkõige on tegu dünaamilise oskusega erinevates olukordades paindlikult käituda - Kultuuridevahelisi erinevusi esineb ka rahvuse sees (soolised, vanuselised, hariduslikud, religioossed, jne) - Oluline o õppima tajuma oma kultuuri ja selle eripärasid o suurendada oma teadmisi teistest (ühisosa kontekstis) o õppida analüüsima vääritimõistmisi ja neist õppida o õppida vääritimõistmisi lahendama Tänapäeval interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. Kuidas läheneda kultuuridevahelisele suhtlemisele?

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Kommentaarid (0)