Realism kui kirjandusvool (0)

Realism kui  kirjandusvool
Ulve Mägi
2016
Realismile iseloomulikud jooned
       Realism  kui vool tekkis 19. sajandi 30. 
aastail Lääne-Euroopas, Eestisse jõudis 
19. sajandi 90-ndatel.
   Tunnused:
1) taotleb elu tõepärast kujutamist
     ¤ hoidub elu idealiseerimisest
     ¤ kujutab olustikku ja miljööd asjalikult
     ¤ osutab tähelepanu inimpsüühika 
tõepärasele kujutamisele
2) avab nähtuse olemuse ja põhjuslikud 
seosed (miks miski on nii, nagu on)
3) toob esile ajastu tüüpilised jooned, väldib 
juhuslikku ja ebaolulist
4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid
    ¤ inimese suhet ühiskonnaga – kuidas 
inimene kujundab ühiskonda
    ¤ ühiskonna mõju inimesele – kuidas 
ühiskond mõjutab inimest
5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass 
– ülemklass)
6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. 
sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks 
realismiks)
Realismi võrdlus romantismiga
Märksõna
Romantism
Realism 
Kel e hääl
Inimese sisemise 
Tegelikkuse hääl 
maailma hääl, hinge ja  (realist püüab selgusel 
südame hääl 
jõuda, mis see maailm 
(romantik tahab siit 
õieti on).
maailmast ära).
Tegelane
Keskne  tegelane on 
Keskne on tegelane 
romantiline kangelane  elust enesest, et 
– individualist, 
positiivne ega 
mässumeelne, 
negati vne.
erakordne inimene.
Põhiidee
maailmakorra 
tegelikkuse mõistmine 
eitamine
(ajastu ja elu 
mõistmine)
Žanr  
luule
proosažanrid 
(romaan, jutustus)
Realismi esindajaid 
maailmakirjanduses
Prantsusmaa
Honoré de  Balzac  (1799–1850)
   umbes 100 teosest koosnev “Inimlik  komöödia ”
Frédéric  Stendhal  (kodanikunimega Marie-Henri 
Beyle, 1783–1842)
    “Punane ja must”, “Parma  klooster ”
Gustav  Flaubert  ( 1821 –1880)
“Madame  Bovary ”, “Tundekasvatus”
Anatole France ( 1844 –1924)
   “Nüüdisaegne lugu”, “Pingviinide saar”, 
“Jumalad janunevad”
Romain  Rolland (1866–1944)
   “Jean-Christophe”, “ Colas  Breugnon”
Inglismaa
Charles  Dickens  ( 1812 –1870)
   “Oliver  Twist ”, “David Copperfield”, “Rasked ajad”
Wil iam  Thackeray  (1811–1863)
   “Edevuse  laat ”
Thomas   Hardy  (1840–1928)
   “D’Urbevil e’ide  Tess ”, Tähelapandamatu Jude”
John Galsworthy (1867–1933)
   “Forsyte’ide  saaga ”  (trioloogia)
George Bernard  Shaw  (draamakirjanik,  1856 –1950)
   “Püha  Johanna ”, “Inimene ja üliinimene”; “Pygmalion”
   
   
Venemaa
Ivan  Turgenev  (1818–1883)
   “Küti kirjad”, “Eelõhtul”, “Rudin”, “ Isad  ja pojad”
Fjodor  Dostojevski (1821–1881)
   “Kuritöö ja  karistus ”, “ Idioot ”, “Vennad  Karamazovid ”
Lev  Tolstoi  (1828– 1910 )
   “Sõda ja rahu”, “Anna Karenina”, “Ülestõusmine”
Anton Tšehhov (1860– 1904 )
   novel id, jutustused; näidendid: “Kajakas”, “ Kirsiaed ”, 
“Kolm õde”
Norra
Henrik  Ibsen  (draamakirjanik, 1828–1906)
  “ Peer Gynt ”, “ Nukumaja ”, “Kummitused”
Saksamaa
Thomas  Mann  (1875–1955)
   “Buddenbrookid. Ühe perekonna lugu”, 
“Võlumägi”
USA
Mark Twain  (1835–1910)
   “Tom Sawyeri  seiklused ”, “ Huckleberry  Finni seiklused”
William  Faulkner  ( 1897 –1962)
   “Augustivalgus”, “Hälin ja  raev ”
Ernest  Hemingway  (1899–1961)
   “ Jumalaga , relvad”, “Kel ele lüüakse hingekel a”, 
“ Vanamees  ja meri”
Jack London (1876–1916)
   “Martin Eden”; jutukogud “Hundipoeg”, “Pakase lapsed”
Eesti tuntumad  realistid  19. sajandi lõpul
Eduard   Vilde  (1865–1933)
  “ Mahtra  sõda”, “Prohvet Maltsvet”, “Kui 
Anija  mehed Tallinnas käisid”, “Külmale 
maale, “ Raudsed  käed” jt
Anton  Hansen   Tammsaare  (1878–1949)

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12