Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtfunktsioonide kontrollküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb muutusepimeduse efekt?
  • Millisel järgnevatest piltidest on näha esilehüppamisefekti?
  • Mis on seesmine ruumitähelepanu?
Jekaterina Petuhhova
Juhtfunktsioonide kontrollküsimused. Õige vastus on rasvases kirjas.
  • Kujutagem ette situatsiooni: Autojuht on võõras linnas ning soovib saada tänavale N. Kuna ta ei oska ise sinna sõita, küsib teed oma sõbralt. Sõber seletab, et sõites tänaval X pead jälgima valgusfoore ning pöörama vasakule peale kolmandat valgusfoori. Kuna autojuht oli pabinas, luges valgusfoore valesti ja keeras valele tänavale, kuigi tegelikult oli kolmanda valgusfoori kõrval suur silt „TÄNAVALE N“, mille juurest ta mööda sõitis. Millise terminiga saame kirjeldada situatsiooni, mil autojuht ei märganud tema jaoks olulist suurt silti?
    • Tähelepanematus
    • Hajutatud tähelepanu
    • Tähelepanematusepimedus

    (Aru& Bachmann "Tähelepanu", 2009: 15)
    Õpiku peatükis on toodud sarnane näide tähelepanematusepimedusest ning õpikut lugenud õpilasele kindlasti meenub see lõik tähelepanu olulisusest sõiduteel.
  • Milles seisneb muutusepimeduse efekt?
    • Inimene tajub muutusi pimedamas ruumis paremini
    • Inimene ei taju temale ebaolulist muutust
    • Pime inimene tajub muutusi paremini
    (Aru& Bachmann "Tähelepanu", 2009: 28)
    Õpikus on välja toodud, et muutusepimeduse efekti saame jälgida, kui inimene ei pane tähele olulist muutust, mis sünnib otse tema silme ees, kuna see info pole tema jaoks hetkel oluline ja inimese tähelepanu on hoopis mujal.
  • Millisel järgnevatest piltidest on näha esilehüppamisefekti?
    1.2.
    3. 4.
    (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 42-43)
    Õige vastus on pilt nr 3, kuna meie tähelepanu tõmbab kohe poiss punase särgiga, kes istub siniste pallide seas. Värvilised pildid on erksad ja kindlasti tõmbavad tähelepanu, kuid nendel pole esilehüppamisefekti, kuna meie tähelepanu on tervel pildil. Pildil nr 4 pole esilehüppamisefekti, kuna seal pole ühte konkreetset ergast detaili, mis meie tähelepanu enda poole tõmbaks.
  • Mis on seesmine ruumitähelepanu?
    • Nähtus, mil inimene on võimeline paremini oma tähelepanu suunama mingis ruumis olles (mitte väljas)
    • Nähtus, mil inimene saab pöörata tähelepanu asjadele, samal ajal hoides pilku mingi teise asja peal (nö nägema silmanurgast)
    • Nähtus, mil inimene suunab tähelepanu oma sisemaailmasse, emotsioonidesse, tunnetesse

    (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 52-53)
  • Kuidas nimetatakse meetodit, mille käigus lastakse inimesel kuulata kõrvaklappidest erinevat teksti (ühes kõrvas üks tekst, teises- teine), samas pöörata tähelepanu vaid ühele neist, korrata seda, seejärel küsitakse, millest rääkis tekst, millele ei pidanud tähelepanu pöörama, kas muutus keel, lugeja jne?
    • Dihhootilise kuulamise meetod
    • Kuulatu järelekordamise meetod
    • Diaudilise kuulamise meetod

    (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 100)
  • Juhtfunktsioonide kontrollküsimused #1 Juhtfunktsioonide kontrollküsimused #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katikiisu Õppematerjali autor
    Kognitiivse psühholoogia aine kodutöö "Juhtfunktsioonide kontrollküsimused", mis on kasutatud ka Juhtfunktsioonide e-testi koostamisel.

    Sarnased õppematerjalid

    Reklaaamipsühholoogia konspekt
    71
    docx

    Reklaaamipsühholoogia konspekt

    · 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo

    Reklaamipsühholoogia
    Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
    59
    doc

    Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

    Teenindussuhtlemine ­ kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen

    Teenindus
    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
    133
    pdf

    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

    Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................

    Suhtlemis psühholoogia
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    107
    docx

    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

    Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

    Psühholoogia
    Amundsoni raamat
    130
    rtf

    Amundsoni raamat

    4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

    Psühholoogia
    Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
    194
    pdf

    Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

    Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

    Psühholoogia
    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    148
    docx

    NEUROPSÜHHOLOOGIA

    NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

    Psühholoogia
    Karjäärinõustamise käsiraamat 2014
    164
    pdf

    Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

    Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusa

    Ametijuhend




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun