Claude Debussy (4)

5 VÄGA HEA

Kuressaare Ametikool
Tarbekunsti ja käsitöö osakond
Rõivaõmblemine
Meelika Mürk
Claude Debussy
Referaat
Juhendaja
õpetaja Anita Kangur
Kuressaare 2006
Sisukord

Elust 3

Impressionism 4-5

Abiellumine 6

Looming ja heli 7

Teosed 8-9

Kokkuvõte 10

Kasutatud kirjandus 11
Elust
Debussy elu oli koondunud Pariisis, millest oli kiiresti kujunemas Euroopa kultuuri tulipunkt . Ta sündis 22. augustil 1862 Pariisis eeslinnas Saint-Germainen- Laye 'st, kahe aasta pärast kolis pere kesklinna, kus ta vanemail oli portselanikauplus. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. Lastena saadeti Claude Achille ja tema õed- vannad sageli Cannesi tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha kui selle õppimiseks. Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Temast sai helilooja , kes armastas merd ja mängis hästi klaverit .
Hoolimata oma dissidentlikest suundumustest võitis ta 1884. aastal ihaldatud Rooma auhinna kantaadi „Kadunud poeg“ eest, kuid ta roomas viibimine ei kujunenud õnnelikuks ja ta pöördus 1887. aasta kevadel tagasi Pariisi, kus tal oli olnud romaan ühe abielunaisega.
Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski - Korsakov ja Mussorgski . Võimalik, et põhjuseks oli vene meistrite ere rahvuslik omapära. Soodsa mulje jätsid talle ka Orlando di Lasso ja Palestrina teosed.
Claude oli algul Wagneri vaimustatud pooldaja, kuid jõudis peagi veendumusele, et Wagneri muusika mõju pidurdab prantsuse muusika rahvusliku omapära arenemist. Ta mõistis, et Wagneri suuruse määrajaks on saksa, mitte prantsuse kultuur. Temast sai võitleja prantsuse omapära eest. Toetudes prantsuse klassikalise muusika traditsioonidele, mis tema jaoks kehastusid esmajoones J. Ph. Rameau loomingus, suutis Debussy võita võõraid mõjusid ning luua rahvuslikult omapärast muusikat. Oma seisukohad tegi ta teatavaks kirjanduslike artiklite kaudu 1901-1915.
Impressionism
Debussy oli juba saanud inspiratsiooni sümbolistlike luuletajate hapraist luuletustest, sealhulgas Verlaineist, kelle värssidele ta oli hakanud looma õrnu, õhulisi viise. Samal ajal hakkas ta katsetama uusi klaverikõlasid, kusjuures täistoonidest skaalal, ilma kindla võtmeta. Tema varajaste klaveriteoste hulgas on paar „Arabeski“ ja „Väike süit“ neljal käel mängimiseks.
Jaava gamelanimuusika, mida Debussy kuulis 1889. a Pariisi maailmanäitusel, avaldas talle sügavat muljet. Ta mõistis, et muusikaliste väljendusvahendite ökonoomusus – üksik klarneti - või gongoheli – võib olla sama mõjuv kui võimas sümfooniaorkester. Pariisis ülimoodsa art nouvea mõjul sündis tema kantaat „La damoiselle elue “ („Õnnistatud neitsi“, 1888), mis põhines prerafaeliitliku kunstniku ja poeedi Dante Gabriel Rossetti luuletusel .
1890. aastate algul leidis Debussy pisikese korteri Montmartreil, mis tollal boheemliku kunstielu keskus. Ta asus koos oma sõbratari Gabrielle Dupontiga elama kunstnike, kirjanike, muusikute, pesunaiste ja prostituutide sekka, kes moodustasid talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alusats kehva, kuid loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri.
Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis „Suite bergamasque“ (1890), mille kolmas osa on sugestiivne „Kuuvalgus“, süidis „ Pour le piano “ (1894- 1901) ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis „Fates galantes“ ( 1891 ja 1904). Samast perioodist pärineb keelpillikvartett (1893) ning tema kuulsaim orkestriteos „ Fauni pärastlõuna“ (1894). See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu , kuid 1912. a tõi Nižinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates „muusikasse uus pulss “
1890. a keskel tõi Debussy ooperi „Pelleas ja Melisande “, mis põhineb Belgia näitekirjaniku Maurice Maeterlincki sümbolistliku draamal. Tema ülimalt peenekoeline napi partituuriga muusika, mis kasutas vaikust kui „võib-olla ainsat võimalust muuta lausete emotsionaalsest kaalu ruumiliseks“, täiendas suurepäraselt Maeterlincki näidendit, kus tegelastel näivad puuduvat harilikud tegutsemismotiivid. Kulus üheksa aastat, enne kui „Pelleas“ jõudis lavale ning ka siis võeti see vastu mõistmatuse vaenurikkusega. Tänapäeval peetakse seda meistriteoseks.
Kogu selle ajal oli Debussy elatunud kirjastajalt saadavast iga-aastasest väikesest summast . Alaline rahapuudus tekitas tema ja Gaby vahele hõõrumisi ning paar lahutus lõplikult 1898 . a, kui Debussy oli lõpetamas uut orkestriteost „Nokturnid“, mis koosneb kolmet osast. Need kajastavad poeetiliselt pilvist päeva Seinei kohal, Pariisi karnevali, kus mängib puhkpilliorkester, ja sulnist meremaastikku laulvate näkineidudega ning kuuluvad tema kõige impressionistlikumate teoste hulka nagu ka sari „Estambid“ klaverile, mille osadeks on pseudeorientaalne „Pagoodid“, „Õhtu Granades“ (rauge hispaania habanera) ja virtuooslik „Aiad vihmas“.
Abiellumine
1899. aastal leidis Debussy – kelle tõmmu mefistolik välimus naistele väga meeldis – Gaby asemele ilusa blondeeritud modelli Lilly Texier. Harimatu tiisikushaige Lilly oli talle täiesti sobimatu naine. 1903. aastal tutvus Debussy Emma Bardaciga, kes oli Faure endine kallim ja nüüd pankuriproua. Nad armusid teinetseisesse kirglikult ja pagesid Jersey saarele (kus Debussy kirjutas klaveripala „Rõõmu saar“). Lilly Debussy püüdis end maha lasta ja Debussy sõbrad pöörasid talle selja, kuid nad lõid Emmaga endale kodu elegantsel Bois de Boulognei avenüül, kus 1905. aastal sündis nende jumaldatud tütar Claude- Emma . Elu lõpuni püüdis Debussy pakkuda Emmale nii jõukat elu, kui naine oli harjunud , sageli suurte raskustega, ja nende kümneaastases abielus oli sageli kriisiolukordi, eriti kui mees pidi minema pikkadele kontserdireisidele.
1905. a lõpetas Debussy oma sümfoonilise pildi „Meri“ („La mer“), mis näitab ilmekalt, kuidas helilooja oskas meloodiate mosaiigi ja õrnade orkestratsiooninüanssidega kujutada valguse ja vee mängu. Järgmise paari aasta keskel lõi ta kaks klaveripalade sarja „Images“, rõõmsa „Lastenurga“ tütrele, kaks vihku klaveriprelüüde ja sarja orkestripilte: „Kevadtantsud“, „ Ibeeria “ ja „Džiig“. 1911. a proovis ta kätt balletimuusika valdkonnas – Kanada tantsijannale Maude Allanile kirjutada „Khamma“ – ja 1913. kirjutas Djagilevi Vene Balletile meisterliku partituuri „Mängud“, millega lõi koreograafia Nižinski.
Looming ja heli
Sakslaste monopolile tegi lõpu prantsalne Claude Debussy, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse ja avastades 20.sajandi muusikale uue kõlamaailma. Tema muusika tegeles „looduse ja inimfantaasia salapärase seostega“.Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse. Suurteoseid lõi Debussy harva.
Tema helikeele iseloomustus:
1) Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla.
2) Napisõnaline meloodia , värvi- ja kujundirohke saatefoon.
3) Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine).
4) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne- basso ostinato (võte barokkajastust).
5) Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus).
6)Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt.
Teosed
Viimase teosed: 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki. Esimese maailma tapatalgud tekitasid temas sügava masenduse, ta töötas palavikuliselt, et lõpetada kaht klaverietüüdide sarja, mille eeskujuks oli Chopin , ja kolme pala kahele klaverile „Must ja valge“ (1915), kõik pühendatud lahingus hukkunud sõbrale. Tema viimasteks teosteks jäi kolm kavandatud kuueosalisest sonaadisarjast, abstraktne muusika uues, sügavtõsises stiilis – tšellole ja klaverile, viiulile ja klaverile ning flöödile, vioolale ja harfile. Ta suri enne kui jõudis kirjutada ülejäänud kolm, Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Sonaadid avaldati lihtsa tiitliga „Claude Debussy, prantsuse muusik“
Sümfoonilised teosed:

Fauni pärastlõuna (1894)
Nokturnid (1899)
Meri (1903-1905)

Klaveriteosed :

Vaselõiked" 1903 (Pagoodid; Õhtu Granadas"; "Aiad vihmas")

Kujutlused" I 1905 (Peegeldused vees)
Kujutlused" II 1907 (Ja kuu laskus)
Prelüüdid 1910 , 1913 ( á 12 prelüüdi)
12 etüüdi 1914

Ooper

Pelléas ja Mélisande (Pelléas et Mélisande (1892- 1902 )

Orkestriteosed

Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894)
Nocturnes (1899)
Dances Sacrée et Profane (1903)
La Mer (1905)
Images (1909/1911)
Le martyre de St. Sébastien (1911)
Jeux ( ballett , 1913)

Kammermuusika

Keelpillikvartett g- moll (1893)
Syrinx (1913)
Sonate pour violoncelle et piano (1915)
Sonate pour flûte, alto et harpe (1915)
Sonate pour violon et piano (1917)

Kokkuvõte
Rahvus: prantslane
Sündinud: St Germain-en Laye, 1862
Surnud: Pariis, 1918
Peamised žanrid: orkestri- ja klaverimuusika
Põhiteosed: „Fauni pärastlõuna“ (1892-1894)
„Palleas ja Melisande“ (1893-1902)
„Nokturnid“ (1899)
„Meri“ (1905)
„Images“ (1905-1907)
klaveriprelüüdid (1910, 1913)
„Mängud“ (1913)
Kasutatud kirjandus

http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/debuss.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 115 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

115 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mexuka Õppematerjali autor

claude debussy

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy

Sarnased õppematerjalid

odt

Claude Debussy

Tallinna Laagna Gümnaasium Claude Debussy Tallinn 2014 Sisukord 1 1. Elulugu.....................................................................................................3 2. Looming....................................................................................................4 3. Debussy ja impressionism.............................................................................5-6 4. Teosed......................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................7 2 1. Elulugu Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint-Germain-en- Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis

Muusikaajalugu

rtf

Claude Debussy

Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint- Germain-en-Laye 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude Debussy, olles oma värvimeelelt ning vete- ja valgusemängude eelistuselt impressionist, näitas end mõneski suhtes juugendlikuna. Seda leiab kohtades, kus meloodia muutub ornamendiks või "jumalikkudeks arabeskideks". Seda kuuleb orkestrilugudes "Fauni pärastlõuna", "Meri", klaveriprelüüdides,

Muusika

doc

Claude Debussy

Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks"

Muusika

doc

Claude Debussy elu ja looming

Elust Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint- Germain-en-Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse.

Muusika

ppt

Claude DeBussy ppt esitlus

ELUST sündis 22. augustil 1862 Pariisis Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest Lapsena saadeti Claude tihti tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski.

Muusika

doc

Impressionism

Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks

Muusikaajalugu

doc

Impressionism

Referaat Impressionism SISUKORD ................................................................................................................................................ 1 1.Üldiseloomustus impressionismist........................................................................................ 3 2.Claude Debussy................................................................................................................... 4 3.Claude Debussy looming..................................................................................................... 5 2 1. Üldiseloomustus impressionismist Impressionism sai alguse 19.sajandil maalikunsti vooluna. Selle tekkimise alguseks võib pidada 1874. aastat, mil Pariisis toimus näitus, kus noor kunstnik Monet pani ühele oma maalile nime ,,Impressioon. Tõusev päike". Peagi oli kasutusele võetud stiilinimetus

Muusikaajalugu

doc

20. sajandi heliloojad

..........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy.................................................................................15 Edward Benjamin Britten......................................................................17 Kokkuvõte........................................................................................20 Kasutatud kirjandus.............................................................................21 2 Sissejuhatus

Muusika

Rohkem sarnaseid