Elu Eestis (2)

Sarnased õppematerjalid

46

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik ­ Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) ­ logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia

Sissejuhatus sotsioloogiasse

126

doc

Politoloogia konspekt

häälte üldarvu järgi vähemusse jäänud partei. Plussiks, et tagab enamasti suurimale erakonnale absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilise üheparteilise enamusvalitsuse. Enamusvalitsuse vastand on võrdeline ehk proportsionaalne valimisviis. Seda saab kasutada ainult mitmemandaadilistes valimisringkondades (nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga). Klassikalise võrdelise valimisviisi puhul on tegemist kinniste nimekirjadega (ka Eestis 1991-93)- valitakse erakondi, mitte isikuid (nt Rootsi). Teine võimalus on lahtised nimekirjad. Võrdelise valimise suurimaks puuduseks on, et ükski erakond ei saavuta absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA- seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president

Politoloogia

168

pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid Maailma ligi 6.8 miljardist elanikust kasutas 2009.aasta seisuga internetti 1,8 miljardit inimest ehk 26.6% (World…). Eestis kasutab internetti 70% elanikkonnast (15-74aastased), kellest 61% on kasutanud internetti viimase seitsme päeva jooksul. Ainult umbes 316 000 inimest on 2007.aasta seisuga TNS Emori hinnangul interneti mittekasutajad (Pruulmann-Vengerfeldt & Kalvet 2008). 2009.aastal oli Eestis ainult 13% selliseid ettevõtteid, kus ei olnud ühtegi arvutit (Arvutite hulk ettevõtetes). 2009.aastal kasutas interneti püsiühendust arvutit omavatest ettevõtetest 99%,

Turundus

45

doc

Suhtekorralduse eksami materjal

kellega seotud, kes kelle huvisid esindab. Samas võib olla palju objektiivseid tõsiasju, mille tähtsust ei tasu alahinnata. Näiteks võib olla ühiskonnas toimunud mingi suur sündmus, mis meedia (või ka teiste sihtgruppide) tähelepanu enesele tõmbab, või saadeti pressiteade välja liiga hilja, ajal mil toimetuses leht juba koostatud oli. Alljärgnevalt on kirjeldatud Eestis levinumaid suhtekorraldusprogrammide ettevalmistusel kasutatavaid nn formaalseid meetodeid. Peale nende on võimalik rakendada lugematul hulgal kombinatsioone informaalsetest meetoditest, kuhu võivad kuuluda isiklikud kontaktid ja vestlused, vaatlused, fookusgrupid (vt ptk 8) jpt. Kommunikatsiooniaudit ja selle eesmärgid Kommunikatsiooniaudit on organisatsiooni sise- ja väliskommunikatsiooni analüüs. Tavaliselt kesken-

Suhtekorraldus

53

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Inimesed sõltuvad rohkem naiste tööst kui meeste tööst. · Võrdsus ­ see tuleneb eluomandi puudusest · Keskse võimuorgani puudumine · Tehakse vähe tööd · Jagamine · Algse ja tänapäevase eluviisi konflikt Aiaviljelus (Hortikulturalism)  · Ekstensiivne põllundus · Trobriand (Vaikne Ookean) · Vaikse Ookeani saartel · Lõuna-Aamerika vihmametsad (Yanomamö) · Esineb ka tänepäeva kontekstis ­ potipõllundus Eestis Karjakasvatajad · Nomaadid ­ rändavad koos karjaga · Sõjakad, armastavad iseseisvust (Zulu sõdalased (Aafrika), 19 saj lõpp) Põllumajandus · Antiikaja ühiskonnad, feodaalne ühiskond · Intensiivne põllundus ­ elatakse pidevalt ühes kohas ja kasvatatakse taimi ning loomi · Palju tööd · Palju lapsi ­ lapsed on hüved, mida inimesed saavad · Suur ebavõrdsus ­ Azande printsi haarem (Aafrika) Industriaalne ühiskond

Sissejuhatus sotsioloogiasse

128

docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku teooria väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Eestis pole teooria politoloogide hulgas populaarne. Teooria alusidee on seega tegelikult lihtne: selle lähtekohaks on katse ette näha üksikindiviidi käitumist erinevates olukordades. Eelduseks on, et inimesed seavad oma eelistused pingeritta ning oma valikutes proovib iga indiviid oma eelistusi maksimeerida. Näiteks kui inimesel on kohvikus valida mahla, tee ja kohvi vahel ning talle maitseb

Politoloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia

64

doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

3. Hinnangulised ­ faktide ja tunnete süntees, mille tulemuseks on hinnang mingi pol. nähtuse kohta. USKUMUSTE SÜSTEEMID Uskumuste süsteem: inimeste poliitiliste orientatsioonide kogum mingi poliitilise teema suhtes. Arvamuste skeem: mingil teemal otsuse langetamiseks lähtub indiviid teadmistest, tunnetest ja hinnangutest. Philip Converse (1964) väidab, et uskumuste süsteem kannab endas kahel tasemel informatsiooni: 1. lihtsad faktid ja ideed (Näit: Eestis on teatud hulk venelasi) 2. "piiritletud teadmised" ("constraint knowledge") ­ nõuab keerukamat arusaamist ideedevahelistest seostest. Näit: tuumarelvade kasvav hulk suurendab ebastabiilsust. Võreldes eliidi uskumuste süsteemidega on uskumuste süsteemid lihtrahva hulgas kitsamad ja keskenduvad lihtsatele faktidele. (ainult 15% inimestest omavad koralikke "piiritletud teadmisi", tervelt pooltel ameeriklastest on ülimalt lihtsustatud pol. vaated) POLIITILINE KULTUUR

Riigiteadused

Kommentaarid (2)