REvolutsioonikomitee- eesotsas Rabtsinski ja Kingisepp · saanud teate bolsevike riigipöörde õnnestumist, aslustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · moodustati dokument, mille käigus läks kubermangukomissari Jaan Posta võim üle Viktor Kingissepale Enamlaste reformid · kõrgemaks seadsusandlik asutus: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · täidesaatev võim-Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · enamlased olid ebademokraatlikud: valimised, kodanikuõigused · kui saadi teada, et enamlased ei saavuta enamust, siis valimised katkestati Majandusreformid · pankade natsionaleerimine · riigistati tööstusettevõtted,suurärid,hotellid,restoranid · maa kuulutati riigi omandiks
KRIISID SOTSIALISMILEERIS KÜLM SÕDA ISELOOMULIKUD JOONED • Ainupartei, loomult kommunistliku partei ainuvõim. Partei diktatuur maskeeris isiku diktatuuri. • KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt.
Sept. - sakslased vallutavad saared Okt. - enamlaste aktiviseerumine: mood. SRK (Kingissepp, Rabtsinski) 23.okt. alustavad akt. tegevust 26.okt. alust. Riigivõimu ülevõtmist 27.okt. võimu ametlik ülevõtmine Poska - Kingissepp Enamlaste reformid Kõrgeim seadusandlik SRK (formaalselt) Täidesaatvat võimu teostas: ENTK-J.Anvelt · Kodanikuõiguste kärpimine · Natsionaliseerimine · Maad talumeestele ei antud · Repressioonid · Valimised ebademokraatlikud · Püüti neutraliseerida rahvusväeosi Enamlaste reformid · Tsensuur, ajalehtede sulgemine · Koolides kaotati usuõpetus · Kirikud rahvamajadeks · Mõisnike mavaldused konfiskeeriti Tagajärg: Suurenev rahulolematus rahva seas, toetajate kahanemine. 28. nov. Maapäeva katse tegutseda Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva illeg. koosolekul: kui saksa okupatsioon teostub, kuulutatakse eesti iseseisvaks ja taotletakse lääneriikide tunnustust. Võimuvaakumi idee.
Arvan, et autonoomia saavutamine andis eestlastele veel rohkem motivatsiooni ja indu oma poliitikat ja majandust tugevdada, et saavutada täielik iseseisvus. Eesti autonoomia saavutamine suure Venemaa koosseisu all näitab , et kõik on võimalik , vahet pole kui väike või suur on riik, peab olema piisavalt tahtmist ja järjekindlust , ning saavutatakse oma eesmärk. Eestis toimus Oktoobripööre 1917 , kus enamlased tegid oma reforme, valimised ebademokraatlikud, kärbiti kodaniku õigusi ning see tekitas vastumeelsust rahvaga. Eesti hakkas ettevalmistuna iseseisvuseks, loodi Omakaitse ja Päästekomitee ning kirjutati Isesisvumus manifest , mille alusel Ajutine Valitsu kuulutas 24. veebr. 1918 Eesti iseseisvaks. Eesti iseseisvumine oli hästi ette planeeritud ja eestlased tegutseid kiirelt. Eesti kuulus küll vormiliselt Venemaale , kuid sakslased tungisid Eestisse ja algas Saksa okupatsioon. Kõik allutati Saksa võimu alla(kehtestati tsensuur
2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral Defektse demokraatia tunnused: 1) ebaõiglane valimissüsteem 2) juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne 3) ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle Valimissüsteemid majoritaarne e enamushääletus süsteem - nt USAS, Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal - kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha - ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik) - iga parteid esindab üks kandidaat - valituks osutub kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli st saab enamuse
tõestanud ennast siiamaani edukaimana. Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest, kus demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Seega tähistab demokraatia rahvavõimu. Ütleb ju põhiseaduski, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. Milised on demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned? Tänapäeval on demokraatlikud riigid enamasti majanduslikult tugevad, nad ei osale sõdades ning nende kodanike rahulolu oma maaga on kõrge. Ebademokraatlikud riigid seevastu on veristes sõdades naabrite või teisitimõtlejatega. Seega on demokraatia omane just rahumeelsetele riikidele ja käib käsikäes majandusliku õitsenguga. Seda on üsna lihtne põhjendada: kui võim on rahval, siis lähtutakse rahva huvidest. Rahva huvides pole aga kodust kaugel sõdimine ega vaesuses elamine, vaid hoopis korralik sotsiaalsüsteem ja head ettevõtlusvõimalused. Sel juhul läheb vara põhiliselt väikese protsendi rikaste ja ettevõtlike
muuda osalejate sotsiaalmajanduslikku positsiooni, eelistavad otseseid reaktsioone, mitte lobism, riigiülesed. 8. Demokraatliku valitsemise puudused (defektne demokraatia) Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valimissüsteem; juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid (nt. Armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või riigi üle kontrolli; võimude lahususe põhimõtte rakendamine on ebajärjekindel; üldised kodanikuvabadused on puudulikud või valikuliselt tehtud.
kaasnenud raskuste mõjul diktatuur (näiteks Saksamaa, Läti, Eesti). 1920. aastatel oli demokraatia kogemus paljudes Euroopa riikides napp. Seetõttu ei nähtud esialgu ohtu/probleemi erakondade paljususes parlamendis. Nimetatud olukorra tingis asjaolu, et puudus valimiskünnis. Viimane põhjustas olukorra, kus parlamendi ja valitsuse töö oli häiritud (näiteks Eestis olid perioodil 1920-1931 ametis valitsused, mille keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Lisaks pääsesid parlamenti pisikesed ebademokraatlikud jõud, kes said parlamendis ametlikult kuulutada, et taotlevad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ja diktatuuri kehtestamist. Usun, et saadud kogemus oli õpetlikum, sest Teise maailmasõja järel kehtestati paljudes riikides valimiskünnis. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil kehtestati mitmetes Euroopa riikides diktatuur järgnevatel põhjustel: muutused ühiskonna poliitilises elus (poliitilist õiguste laienemine laiematele rahvahulkadele), maailmasõja
- Erakondade moodustamine · Dets. Moskva ülestõus · Tulemused: - paranes talurahva ja tööliste olukord - nõrgenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused 5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika · Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine 5.4 15. veebruar 1899. aastal tühistati Veebruarimanifest · Vanasoomlased üritasid Venemaad rahustada · Noorsoomlased organiseerisid vastupanu · Sotsiaaldemokraadid
- Erakondade moodustamine · Dets. Moskva ülestõus · Tulemused: - paranes talurahva ja tööliste olukord - nõrgenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused 5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika · Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine 5.4 15. veebruar 1899. aastal tühistati Veebruarimanifest · Vanasoomlased üritasid Venemaad rahustada · Noorsoomlased organiseerisid vastupanu · Sotsiaaldemokraadid
Asutirahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk)] peeti koosolekuid, deklareeriti et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu;otsustati et Eesti iseseisvumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Maapäev, mis katkestas riikliku ühenduse Venemaaga;loodi välisdeklaratsioon, et tutvustada eesti taotlusi lääne-euroopale;loodi poliitilisi kontakte Miks oli enamlaste poliitika ebademokraatlik? Too 2 näidet. Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas. Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: Keelustati poliitilised koosolekud, Suleti ajalehed, Arreteeriti rahvuslasi Millist rolli täitis Päästekomitee ja kes sinna kuulusid? Konstantin Konik, K.Päts ja Jüri Vilms. koostati iseseisvusmanifest, milles nim. Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. (Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada saksa vägede suhtes täielik erapooletus)
· Emakeelne kõrgharidus. 1917 Eestis Eesti nõudis autonoomiat, milles küll alul keelduti, aga hiljem anti järgi. Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed. Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska. Maapäev esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. · Taheti taastada eesti keel. · Taheti luua rahvusväeosad. · Kohalike omvalitsuste valimine. Enamlaste poliitika Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas. Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: · Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt. · Ametnikud asendati · Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud. · Poliitilised koosolekud keelustati. · Ajakirjanduses tsensuur · Laiali saadeti rahvusväeosad.
Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 9. Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad. 10.Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”, parlamendivalimised, ENSV, vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine. Parlamendivalimised olid ebademokraatlikud. Töörahva meeleavaldusel osalesid pigem punaväelased, kui eestlased ise. 21. Juuli ENSV – Eesti nõukogude sotsialistlik vaariik. 6august võeti Eesti NSVL liikmeks. 11.Mõisted okupeerima – teise riigi ala hõivama või sõjalises valduses hoidma, annekteerima - liidendama, interneerima – kinni pidama ja eraldama, inkorporeerima – endaga liitma 12.Eesti alternatiivid 1939. aastal M.Ilmjärve põhjal (õ.lk.135) – Sõjaline vastupanu
vastuvõetav Moskvale, enamasti oli ta võimul surmani. Kommunistlik partei kontrollis poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Iseloomustasid range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Selline sotsialistlik demokraatia pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. Sotsialistlike riikide poliitiline süsteem: · Kommunistlik partei (võim koondatud ühe partei kätte) · Parteiline ametnikkond (juhid vastuvõetavad Moskvale, tähtis liider) · Valimised (ebademokraatlikud) Majandussüsteem: · Plaanimajandus (riigistatud ettevõtted, rasketööstuse eelisarendamine, kollektiviseeritud põllumajandus) Tekkis kaks olulist rahvusvahelist organisatsiooni. Majanduses Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), mis loodi aastal 1949, Ida- Euroopa riikide poolt. Eesmärk oli sotsialistlike riikide majanduslik koostöö ning see pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. Sotsialistlik majandusmudel osutus elujõuetuks ja varises 1980
1939/1940 baltisakslaste lahkumine nov 1939 Talvesõda 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust 16. juuni 1940 ultimaatum 17. juuni nõukogude vägede sissemarss Narva diktaat ◦ infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla ◦ keelati meeleavaldused ◦ eraisikud pidi loovutama relvad 21.06.1940 meeleavaldus, uus valitsus ◦ A. Ždanov, J. Vares- Barbarus juuli 1940 ebademokraatlikud valimised 6.08. Eesti, Läti ja Leedu võetakse NSVL vastu natsionaliseerimine, sovetiseerimine, terror 14.06.1941 küüditamine veebr sõda jõuab Eestisse märts Eesti linnade pommitamine juuli Sinimägede lahingud 22. sept Tallinn Punaarmee kätte nov Sõrve säär langeb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee 18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid 20. sept Toompeal
Konservatiivsus: muutusi tõrjuv, vasakpoolsus: riigi võimu suur roll ühiskonnas. Astmeline tulumaks. Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. 17. Millist demokraatiat nimetatakse defektseks? – Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valmisissüsteem, juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kondanikele võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja kontrolli riigivõimu üle, võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel, üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. 18. Kes on „poliitbroiler“ ja „peibutuspart“? – Poliitbroiler on inimene, kes on ainult poliitikaga tegelenud ja parteikohtadel olnud. Peibutuspart on valimistel osalenud inimene, kes kogus hääli, kuid saadud mandaati ei kasuta. 19. Mõisted:
Võrdsus ja õiglus: Kõik inimesed pole võrdsed. Eelistatakse ühtesid teisele. Õiglus ei nõu, et me kõik oleksime ühesugused, sest nii eitaksime igeühe õigust olla teisest erinev. Defektne demokraata ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud · Ebaõiglane valimissüsteem · Juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne · Ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle · Võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel · Üldised kodanikuvabadused on puudulikud või valikuliselt tagatud Osalusprobleem: suuremal osal täiskasvanud elanikkonnal, ei käi ometi kõik kodanikud valimas. Poliitbroilerid: Noorpoliitik, kes on teinud üksnes erakonnasisest karjääri (poliitilistel ametikohtadel).
kaheks: a. Põhja-Vietnam 14 miljonit elanikku, pealinn Hanoi, ametlik nimi Vietnami Demokraatlik Vabariik, juht Ho Chi Minh, toetasid Nõukogude Liit ja Hiina. b. Lõuna-Vietnam 12 miljonit elanikku, pealinn Saigon, Vietnami Vabariik, juht autoritaarne president Ngo Dinh-Diem. 2. 1954-1964 USA oli enne abistanud prantslasi, lähtus doomino teooriast kukub üks, langevad ka teised. Lõuna-Vietnamis toimusid ebademokraatlikud riigipöörded ja võitlus Põhja-Vietnami kommunistidega. USA hakkas järjest enam abistama nõuandjate, relvade ja rahaga. (1963 oli Lõuna- Vietnamis 16 000 USA sõjaväe spetsialisti). 3. Vietnami sõda 1964-1973 Ajend: Tonkingi lahe intsident Usa väitis, et Põhja-Vietnam tulistas USA sõjalaevu. Selle järel andis Kongress volitused Indo-Hiinas otseseks sekkumiseks. Vietnami Vabariik Viet-Congi kommunistid
rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks, neid arreteeriti ja hukati. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Rahvusarmee asendati Punaarmeega, enamlased ei tunnistanud rahvusriike, vastased arreteeriti ning hukati ka siin, ettevõtted ja pangad riigistati e. ratsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omaks. Algselt rahva hulgas populaarsed bolsevikud hakkasid oma populaarsust kaotama ; mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud enam rahva seas mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist
Bolsevistliku riigipöörde õnnestumine Petrogradis> 26 okt. alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. Kõrgem täidesaatev võim läks J.Poskalt üle V.Kingisepale. Enamlaste reformid- Kõrgem seadusandlik asutus- SRK, olulisemad korraldused- Petrogradist, täidesaatev võim- ENT (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee)- Jaan Anvelt. Valimistel sai osalemiseõiguse vaid töörahvas. >jõukamad jäeti pealtvaatajateks. Eesti Asutava Kogu valimisel 1918 jaan. > ebademokraatlikud valimised> enamlased ei saanud enamust, siis valimised katkestati> Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati pol. koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid- pankade natsionaliseerimine, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks> mõisnike maavaldused konfiskeeriti. Mõisatest said suurmajandid. Eesti üksused koondati Eesti Diviisiks- Johan Laidoner.
ta tuli võimule selle tõttu, et tema relvajõude Mustsärklasi kardeti. 10. Miks on 1924. a. parlamendivalimised oluliseks etapiks sõdadevahelise itaalia kujunemisel diktatuuririigiks? Põhjenda! Mussolini oli eelnevalt läbi surunud seaduse, mille kohaselt erakond, kes sai üle 50% häältest, omandas automaatselt 2/3 parlamendi kohtadest. 60% häältega saigi Fashistlik partei 535-kohalises parlamendis 375 kohta. Sellega suurenes nende mõjuvõim oluliselt. 11. Millised ebademokraatlikud muudatused toimuvad Itaalias olustikus/sisepoliitikas 1926-1929. a.? 1925 Üheparteisüsteem, duce-le anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Propaganda intensiivsue kasv. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus olemasolevad õpikud kirjutati ümber. 12
kodanikuvabadusi Eesti, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia kas monarhia võib olla ka demokraatia kui on absoluutne monarhia siis ei, konstitutsiooniline siis ja Demokraatia ohud Demokraatia kulukus.(kampaania) Automaaatsed eelistused- Noored on vaadetelt mässumeelsemad ning eakad konservatiivsemad. Väline sekkumine- Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid. Võimude lahususe poliitiat ei suudeta järjekindlalt tagada. Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku kontrolli riigivõimu üle. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim üksteisest lahutatud. Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levimisele.
Linnatänavail hakkasid patrullima Punakaardi salgad. 26. okt. alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist ning 27. okt. ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud ja vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks J. Poskalt üle SRK abiesimees V. Kingisspeale. Algasid enamlaste reformid- täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee; maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud. Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse sai vaid töörahvas, jõukamad kodanikud jäeti pealtvaatajaiks. (Laur 1997: 41) 1918. aasta jaanuaris tehti Eesti Asutava Kogu valimised, kuid kui selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, valimised katkestati. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhitavaid rahvuslasi. Samuti ei austatud kodanike usuvabadust- natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ja
1917 Eestis Eesti nõudis autonoomiat, milles küll alul keelduti, aga hiljem anti järgi. Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed. Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska. Maapäev esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. · Taheti taastada eesti keel. · Taheti luua rahvusväeosad. · Kohalike omvalitsuste valimine. Enamlaste poliitika Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas. Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: · Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt. · Ametnikud asendati · Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud. · Poliitilised koosolekud keelustati. · Ajakirjanduses tsensuur · Laiali saadeti rahvusväeosad.
"Karujaht Pärnumaal". Esimene olümpiamedal Eestil oli maadluses 1912 a. Martin Klein. 10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. a. Oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. Formaalselt kujunes kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai ainult töörahvas. Enamlased hakkasid kärpima kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti juhtivaid tegelasi, koolides kaotati usuõpetus ja muid rõvedaid asju. Maapäeva, mida taheti ka kinni panna, koosolekul novembri keskel deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kõrgeima võimukandjaks Maapäev. 1918 jaanuaris loodi kontakt vene, prantsusmaa, suurbritannia ja usa saatkondadega petrogradis
keelaks ära rahvakogunemised ja korjati ära kõik relvad eestlaste käest. Kukutati eesti seaduslik valitsus. 21.juuni 1940 A.Zdanov korraldas riigipöörde. Ta oli Stalini partei sekretär. Viidi läbi suur rahvakogunemine, rahvas nõudis valitsuse tagasiastumist. Päts oli nõus valitsust vahetama. Uus valitsus oli kommunismimeelne. Nimekiri koostati NSVL poolt. Valitsue juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. See valitsus sisuliselt müüs eesti maha. Riigikogu valimised olid ebademokraatlikud. Poliitiline platvorm. Võitis eesti töörahva liit ja koosnes poliitiliselt mittekogenud inimestest. 21,juulil 1940 muudeti ära eesti nimi:Eesti NSV- ks. See tähendas nõukogude võimu ja sotsialismi ülesehitamist. Moodustati delekatsioon mida juhtis J.Lauristin. Paluvad, et eesti saaks NSVL koosseisu. 6.aug 1940 arvatakse eesti NSVL koosseisu ja eesti kaob maailmakaardilt. 5. Saksa kallaletung NSVL-le 22.juuni 1941. Barbadossa sõjaplaan-Saksa sõjaplaan NSVL vastu
-23.oktoobril saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse, ametiasutustesse. Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. - 26.okt alustas SRK rõõgivõimu tegelikku ülevõtmist. Samal päeval võtsid kohalikud SRK'd üle ametiasutused Tartus ja Narvas. - 27okt ilusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud, vormistati dokument, millekohaselt läks võim J. Poskalt üle V. Kingsepp Reformid -Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse said vaid töörahvas ja jõukamad kodamikud jäid passiivseks. -Kõrgem seaduslik asutus oli Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuid kõige olilisemad korraldused tulid Petrogradist: Nõukogude Täitevkomitee- Jaan Aavelt. -Kui Eesti Asutava Kogu valimistel 1918 selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, siis valimised katkestati. -Kärbiti kodanikuõigusi: (Uue majanduspoliitika põhisätted) * keelutati poliitilised koosolekud *suleti ajalehed
Riigivalitsemise liberaalne liberaalne liberaalne liberaalne juhitud viis demokraatlik demokraatlik demokraatlik demokraatlik demokraatia DEMOKRAATIA OHUD Defektne demokraatia ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valimissüsteem; juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne; ebademokraatlikud organisatsioonid (nt. armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle; võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel; üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. Vastuolu demokraatias Demokraatial on kaks põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Kerkib küsimus: miks peaks enamus valitsema vähemuse üle, kui rahva enamus võib heaks kiita ka
Alamkoda koosnes 80- st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. 1938. aasta põhiseaduse ebademokraatlikud jooned ilmnesid veel mitmes teises küsimuses. Nii oli kaotatud rahvaalgatuse õigus. Ette oli nähtud võimalus kehtestada ka rahu ajal kogu riigis kaitseseisukord ning sellega piirata rahva demokraatlikke õigusi ning laiendada veelgi presidendi ja sõjavägede ülemjuhataja volitusi. Oluliseks erinevuseks teise ja kolmanda põhiseaduse vahel oli see, et 1938. aasta põhiseadus kehtestas avalikult korporatiivse riigi. Lisaks kohalikele ja kultuuriomavalitsustele loodi juurde
VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon, loodi 1955 Hiina revolutsioon ja IdaAasia maad Olukord IdaAasias oli pärast II MS ebastabiilne, sest hävinud oli sõjaeelne koloniaal ja mõjusfääride süsteem, mille taastamine osutus võimatuks. Hiina 1945 püsis Hiinas kodusõja olukord, milles võis täheldada kaht leeri: Guomindang (Chang) ja kommunistid (Mao). Mõlemad reziimid olid ebademokraatlikud, toetuti armeele ja ametnikkonnale. Kommunistid Guomindang 1) Ideoloogiline ühtsus, tsentraliseerimine 1) killustatus; kindralite ja ametnike rivaalitsemine 2) laialdane toetus NSVL'lt 2) näilised liberaalsed ja demokraatlikud ümberkorraldused, et
Sõda mõjus aga zaibatsudele laastavalt, kuna sõjavägi riigistas suure osa nende varast ja toodangust, alles jäänud rikkused said aga sõjalt põrutava löögi. Sõja lõppedes oli Jaapani majandus suhteliselt raskes seisus ning vajas hädasti taaskäivitust. Zaibatsud olid suutnud suurte pankadega head suhted säilitada, kuid see ei aidanud neil sõjajärgses Jaapanis ellu jääda. (Wikipedia) Jaapan oli Ameerika Ühendriikide poolt okupeeritud ja kuna zaibatsud olid oma olemuselt ebademokraatlikud ärimudelid, kõrvaldas USA zaibatsu valdusettevõtted Jaapani põhiseadust ümber kirjutades. Uuringud näitavad, et zaibatsud maksid poliitikutele lepingute sõlmimise eesmärgil, kasutasid ära vaeseid inimesi hinnakujundamise mehhanismide loomisel ning lõid ebakorrapäraseid kapitaliturge. Kõik need mõjutamise meetodid olid olulised selleks, et hoida zaibatsusid püsivana. Seepärast korraldatigi
petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · 27. oktoobril läks kõrgem täidesaatev võim kubermangukomissar Poskalt üle SRK abiesimees Kingissepale · kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa SRK. Täidesaatev võim kuulus aga Eestimaa Nõukogu Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. · Maakondades, linnades ja valdades hakati valima nõukogusid. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai vaid töörahvas jõukama kodanikud jäeti üksnes pealtvaatajate rolli. · 28. november 1917.a Maapäeva istung-kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maapäev. Samal päeval ajasid enamalsed Maapäeva jõuga laiali, kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi · Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud,
olulise osa hävitas ka sõda. Seega oli sõja lõppedes Jaapani majandus olulises osas hävitatud ning riigi majanduse uuesti käima saamiseks oli vaja kogu süsteem ümber teha. (Ibid.) See ei oleks pidanud zaibatsude jaoks täielikk lõpp olema, kuna nad olid riigis siiski olulised ärisuhted säilitanud, kuid lisaks finantsilisele majanduse laostumisele oli Jaapan Teise maailmasõja järel USA okupatsiooni all. Kuna zaibatsud olid oma olemuselt ebademokraatlikud monopolid, mille edukusel ja järjepideval arengul oli tugev seos kontaktidega valitsevas võimus. Lisaks oli zaibatsude kontroll äritegevusele nii totaalne, et nemad otsustasid uute toodete müügile tuleku ja võimalike hindade üle. Seega ei eksisteerinud läänemaailmale omast konkurentsi ning nõudluse-pakkumise tagajärel välja kujunevat tasakaaluhinda. Seetõttu ei saanud USA tolereerida senise süsteemi taastamist ning Jaapani majandus kaasati USA president Franklin Delano Roosevelti
Tegelikult oli ta vangis 9 kuud ja ta taasas enda positsiooni. Algul võitsid NSDAP partei 40 % häältest. Kui tulid uued valimised, siis võideti need terrori toel. Tapeti vaenlaseid ja kindlustati koht valitsuses. 1934 nimetas Hitler end füüreriks. Siis algas täielikult rassipuhastus Saksamaal. 20. Gestapo 20. Teised autoritaarsed riigid kus veel peale Saksamaa ja Itaalia lõppes demokraatia ja said võimule ebademokraatlikud jõud? Kus jäi demokraatia kuni II maailmasõjani kestma? Gestapo-agressiivne natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei Poola, Leeddu, Taani, Jugoslaavia, Läti, Eesti, Bulgaaria Prantsusmaa 21. Kommunistlik Venemaa Mis olid NSVL, KGB, NEP, GULAG NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit KGB-NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NEP-(novaja ekonomitseskaja politika) Uus majanduspoliitika Nõukogude Liidus GULAG-ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem 22
relvastatud võimuhaaramiseks. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Eestimaa SRK, mille eesotsas seisid Rabtsinski ja Kingisepp. 23. okt. Punakaardi salgad linnatänavail. 26. okt. SRK alustas riigivõimu tegelikku ülevõtmist, sest Petrogradis oli see õnnestunud. Vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks Jaan Poskalt üle Viktor Kingissepale. Valimised olid ebademokraatlikud, Eesti Asutava Kogu valimistel, kui selgus, et enamlased ei võidaks neid, siis katkestatu valimised. Kärbiti kodanikuõigusi. Majandusreformid pankade, tööstusettevõtete, suuräride, hotellide jms riigistamine. Maa kuulutati riigi omandiks. Maapäeval vist plaanitigi, et niipea kui Saka okupatsioon on muutumas tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks. 1918. jaanuaris loodi kontaktid välisriikidega ja tutvustati neile Eesti taotlusi vms. Kalendri muutumine!!.
Narva diktaat o Infrastruktuur & kommunikatsioon NSVL alla o Keelati meeleavaldused o Eraisikud pidid loovutama relvad Kaitseliidu desarmeerimine Okupatsioon võõra riigi territooriumi hõivamine oma võimu alla ja selle valduste haldamine ,,Hääletu alistumine ,, ei osutatud vastupanu Eesti okupeerimine NSVL poolt: A. Zdanov 21juuni meeleavaldus Ametisse Vares Barbaruse Juuli riigikogu laialisaatmine, ebademokraatlikud valimised 21juuli kuulutati välja ENSV, otsus Pätsi vabastamisest presidendi ametist 6aug inkorporeeriti Eesti NSVLi Inkorpeerimine võõra riigi territooriumi ühepoolne oma valdustega liitmine * I NÕUKOGUDE AASTA Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi omaks o Taluda max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele o Natsionaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted,
● infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla ● keelati meeleavaldused ● eraisikud pidid loovutama relvad – Kaitseliidu desarmeerimine ● Okupatsioon – võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ● „Hääletu alistumine“ ● Eesti okupeerimine NSVLiidu poolt ● Andrei Ždanov ● 21. juuni meeleavaldus ● Ametisse J. Vares - Barbaruse valitsus ● Juuli Riigikogu laialisaatmine, ebademokraatlikud valimised ● 21. juuli kuulutati välja ENSV, otsus K. Pätsi vabastamisest presidendi ametist ● 6. aug inkorporeeriti Eesti NSVLiitu ● Inkorporeerimine – võõra riigi territooriumi ühepoolne oma valdustega liitmine Esimene nõukogude aasta Ümberkorraldused majanduses: ● Natsionaliseerimine – kogu maa riigi omaks ● Talude maksimaalseks suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele
demokraatlikkust? Põhjendage. Tooge välja nii Jah kui Ei pool. Jah, puudub inimeste diskrimineerimine rassi järgi. USA toetab multikultuursust ja pluralismi. Ei, rassiline diskrimineerimine on ühiskonnas olemas, kuid pole domineeriv. Unitaarriik on riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Eesti. Föderaalriik on riik, kus kohaliku elu korraldamisel on piirkondadel suurem vabadus. USA Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus ebademokraatlikud e diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Kas Eesti on siirdeühiskond? Pigem ei ole (mis tähendab, et tugev demokraatia): 1) Eestis on välja kujunenud demokraatlik ja tolerantne ühiskond (nt toimub gei-paraad, on gei-klubi); 2) siirdeühiskonna periood kestab ajaliselt 10-15 aastat (algab esimeste demokraatlike parlamendivalimistega) Eestis lõppes seega siirdeühiskonna periood 2007;
Täitevkomitee). Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 16 Enamlased ajasid Maapäeva nõupidamise jõuga laiali. Esialgu rahva hulgas suhtelist populaarsust nautinud enamlased hakkasid üha enam rahvast kaugenema: mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud laiema üldsuse seas mõistmist. Illegaalselt tegutsev Maapäev ja enamus parteidest võtsid suuna iseseisvuse väljakuulutamisele. Välismaale saadeti delegatsioone suurriikidelt Eestile rahvusvahelise tunnustuse saamiseks. 3.7. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon: 1918 veebruaris alustasid sakslased idarindel uut pealetungi, eesmärgiga sundida Venemaad sõjast välja astuma
............................................... ........................ ............................................................................................................. ........................ ............................................................................................................. ........................ 3) Tooge näiteid, miks olid 1940 juulis toimunud Riigikogu valimised ebademokraatlikud? ............................................................................................................. ........................ ............................................................................................................. ........................ ............................................................................................................. ........................
Täitevkomitee). Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 16 Enamlased ajasid Maapäeva nõupidamise jõuga laiali. Esialgu rahva hulgas suhtelist populaarsust nautinud enamlased hakkasid üha enam rahvast kaugenema: mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud laiema üldsuse seas mõistmist. Illegaalselt tegutsev Maapäev ja enamus parteidest võtsid suuna iseseisvuse väljakuulutamisele. Välismaale saadeti delegatsioone suurriikidelt Eestile rahvusvahelise tunnustuse saamiseks. 3.7. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon: 1918 veebruaris alustasid sakslased idarindel uut pealetungi, eesmärgiga sundida Venemaad sõjast välja astuma
loomisele. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja, eesotsas J. Anveldiga. Oktoobripööre- võimu võtmiseks loodi enamlaste Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid I. Rabtsinski ja V. Kingisepp. Enamlaste reformid: Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised olid ebademokraatlikud. Kodanikuõiguste kärpimine: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Päästekomitee- 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19
rahvakogunemised. Esimene nõukogude aasta 21. juunil kogunenud demonstrandid võtsid üle valitsusasutused. Samal õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosesis peaministriga Johannes Vares-Barbarus. Algas puhastustöö riigiaparaadis, võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte.. Juuli alguses saadet laiali Riigikogu. Ennetähtaegseteks valimisteks loodi Eesti Töötava Rahva Liit, et viia NLile sobilikud isikud riigikokku. Valimised olid ebademokraatlikud. Uus Riigivolikogu nimetas Eesti üle ENSVks. Otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused. 6. augustil 1940 inkorporeeriti ENSV Nõukogude Liitu. Seadusandlikus võimuorganiks sai Ülemnõukogu, kelle ülesanne oli heaks kiita Moskva korraldused. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Viidi läbi natsionaliseerimine. Majandus allutusi tsentraliseeritud juhtimisele
teatud parteisid või poliitikuid, lootes nende võimule pääsemisel saavutada endale sobiva poliitika elluviimist. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 4 Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 5 3. Õigusriik ja võimude lahusus: 3.1. Õigusriigi põhimõtted: Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel
loomisele. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja, eesotsas J. Anveldiga. Oktoobripööre- võimu võtmiseks loodi enamlaste Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid I. Rabtsinski ja V. Kingisepp. Enamlaste reformid: Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised olid ebademokraatlikud. Kodanikuõiguste kärpimine: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Päästekomitee- 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19
poliitikuid. · Väline sekkumine. Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid või poliitikuid, lootes nende võimule pääsemisel saavutada endale sobiva poliitika elluviimist. · Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. · Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. · Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 3. Õigusriik ja võimude lahusus: 3.1. Õigusriigi põhimõtted: Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja
*1929-1932 majanduskriisi tagajärjed paranesid, inimeste elujäeg paranes(rahvas pooldas Pätsi tegemisi.) 3. põhiseadus. *1936 algatas Päts järgmise põhiseaduse muutmise. *1 jaanuar 1938 uus põhiseadus jõustus.(võeti vastu ilma rahvahääletuseta) *Parlament muudeti kahe kojaliseks. I Riigivolikogu- 80 liiget ja rahva valitud II Riiginõukogu- 40 liiget, otsevolituse saanud liikmed erineva indstitutsioonide poolt. *1938 parlamendivalimised olid ebademokraatlikud *21 aprill 1938 tuli uus riigikogu kokku *Eesti vabariigi esimeseks presidendiks valiti K.Päts *Peaministriks sai Kaarel Eenpalu *President kuulutas välja amnestia *Vaikis ajastu kestis kuni nõukogu okupatsiooni kehtestamiseni Eesti Majandus 1920-1940 *Vabadussõja tagajärjed tõid Eestile suurt kahju. *Välisabile polnud võimalik loota.(Esimese maailasõja tagajärjed.) *Tähtis majandusharu Eestis oli põllumajandus.
Oktoober 1917: 20 000 enamlast. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee loomine Jaan Anvelt (TSSN) Hakati iseseisvumisega tegelema aktiivsemalt välisdeklaratsioon. Oktoobripööre: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee loomine; võimuvahetus. Enamlaste reformid: Toetuse vähenemine. Võim jagunes Sõja-Revolutsioonikomitee ja Nõukogude Täitevkomitee vahel (Jaan Anvelt) ebademokraatlik võimuvõtukatse. Töörahva saadikute nõukogud, ebademokraatlikud valimised. Kodanikuõiguste piiramine. Majandusreformis- natsionaliseerimine (riigistamine) Eesti rahvusväeosad nimetati ümber Eesti Diviisiks- Johan Laidoner. Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine: Päästekomitee loomine Estoni teatris (Konstantin Konik, Konstantin Päts, Jüri Vilms) + Juhan Kukk (haige). Juhan Kukk moodustas iseseisvusmanifesti. Loodi omakaitse. 23. veebruar 1918 loeti Pärnus Endla teatri rõdult esimest korda ette (Hugo Kuusner). 24. veebruar oli
Eksitaja eriliik on naljamees. KOMPROMISSEDE TAOTLEJA, KOOSTÖÖTAJA püüab saavutada, et osalejad jõuaksid üksmeelele ja vastastikusele mõistmisele, et nad ei tülitseks. RÜNDAJA kritiseerib teisi ja nende mõtteid ning proovib sageli teoste ideid halvustada. Tema käitumine võib väljenduda eitamisena. TOETAJA, KIITJA tunnetab rühma meeleolusid ja väljendab neid, toetab produktiivseid ideis ja avaldab teistele osalejatele tunnustust. VÕIMU KASUTAJA püüab oma sõna maksma panna. EBADEMOKRAATLIKUD OTSUSTAMISVIISID: 1) ,,See on hea mõte" põhjalikult ettepanekuid ei arutata, kaotatakse alternatiivid vaikselt ära. 2) "Autoriteet teab" teiste liikmete arvamused jäävad varju, teised rühmaliikmed suruvad ennast sellisel juhul maha ja oma seisukohti ei esita või teevad seda häbelikult, ei kasutata kogu rühma potentsiaali ära ja otsus ei tarvitse tulla kõige parem. 3) ,,Mõned juhivad" , väike
27. oktoobril 1917. aastal ilmusid Toompeale SRK volinikud, kes vormistasid dokumendi, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar Jaan Poskalt üle SRK abiesimees Viktor Kingissepale · ENAMLASTE REFORMID: Olulisemad korraldused tulid Petrogradist Seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa nõukogude Täitevkomitee Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai vaid töörahvas Võim kujunes ühe partei diktatuuriks Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliiitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi Pankade natsionaliseerimine Riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid Maa kuulutati riigi omandiks Mõisatest moodustati suurmajandid, mille juhtimisega tegelesid mõisamoonakate komiteed
annaabi.ee 
