I maailmasõda, Vabadussõda, Eesti iseseisvumine.. (1)

I MAAILMASÕDA
Antant
Kolmikliit
Venemaa
Prantsusmaa
Itaalia
Saksamaa
Austria-Ungari
Itaalia
Eeldused:
Lepingud

• Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vaheline liiduleping.
  

• Saksamaa loobus lepingust Prantsusmaad mitte rünnata
  
• Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne.
  
• Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Planeerisid sõda Saksamaa vastu.
  
• Inglismaa ja Venemaa jagasid mõjusfäärid Aasias.
  

Eesmärgid:
Kolmikliit

• Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma.
  
• Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest.
  
• Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast.
  

Antant

• Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa võimu ja tahtis saada maid tagasi Saksamaalt.
  
• Venemaa tahtis Türgi maa-alasid ja oli üle Euroopalise Saksamaa vastu.
  
• Inglismaa ei soovinud Saksamaa omi koloniaalimpeeriume jagada.
  

Põhjused:

• Areng( raudtee , kiirlaskerelvad, kaevikud , miinipildujad, sidevahendid ,
  
• Kaua aega suurtest sõdadest möödas, rahvas oli õudused unustanud.
  
• Sõtta astumine on väärt tegu, au asi.
  
• Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon .
  

Ajend:
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapetakse Sarajevos juuni 1914.
Kuu hiljem esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi, mille nad küll vastu võtsid, kuid sellest hoolimata alustas Austria-Ungari Serbia vastu sõda 28.juuli.1914. Peagi astusid sõtta ka teised suurriigid eesotsas Venemaaga, kes pooldas Serbiat.
Sõjaplaanid:
Saksamaa – plaanis välksõjaga vallutada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa.
Venemaa – kehv ettevalmistus, panustati ratsaväele ja mõõkadele.
Tähtsamad sõjasündmused:
1914 – Saksamaa välksõja plaan ebaõnnestus. Igal rindel kujunes välja positsioonisõda.
1915 – Püüti Venemaa alad ära vallutada ja Venemaa sõjast välja lülitada.
1916 – Saksamaa kaotas Verdunis. Antant oli tugevam. Inglastel esimest korda kasutusel tankid.
1917 – Sõtta asus Ameerika, Antanti poolel. Saksamaa saavutas kohatise edumaa.
1918 – 3.märtsil sõlmiti Venemaa ja Kolmikliidu vahel Bresti rahu. Saksamaa keiser lahkus troonilt, 11.novembril sõlmiti Antanti ja Saksamaa vahel Compiegne rahu.
Muudatused sõja väliselt:
Elatustase langes.
Haiguste levik.
Soorollide vahetus, olid ju mehed sõjas.
Toidupuudus
VENEMAA
TSSN – Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu
VSDTP – Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölispartei
Veebruaris 1917 mäss sõja vastu
Majandus oli kehvas seisus.
Nälg.
Mässu käigus sõdurid läksid rahva poole üle.
Tsaar Nikolai II astus tagasi.
Ajutine Valitus sai valitsema , koos TSSNiga kaksikvõim.
Peamised sõdijad olid töölised ja naised.
Esile tõusid enamlased
Lubasid rahvale rahu, leiba ja maad.
Saksamaa soovis sõja lõppu ja saatis Venemaale enamlaste pooldajad, nt Lenin .
Ajutine Valitsus sai rahva poolelt suure kriitika osaliseks , sest rahvas soovis sõja lõppu.
Oktoobripööre
Ajutine Valitsus oli väga nõrk
Enamlased haarasid võimu eesotsas Leniniga.
Enamlaste võimu laienemine
Võimul olnud Asutav Kogu suruti maha ja osa liikmeid tapeti .
Enamlased kehtestasid üheparteisüsteemi.
Bresti rahu
Enamlased taotlesid sakslastelt rahu.
Sakslastel olid suured nõudmised ja enamlased otsustasid venitada.
Saksamaa alustas aga uuesti sõda ja vallutas Balti riigid.
Enamlased sattusid paanikasse ja tahtsid uuesti rahu.
3.märtsil 1918 kirjutati lepingule alla ja Saksamaa ja sai ¼ Venemaast.
Enamlaste poliitika
Sisepoliitika
Majanduspoliitika
Välispoliitika

• Kõikide siseriikide ja -rahvaste vahel kuulutati võrdsus.
  
• Asutav Kogu saadeti laiali.
  
• Talupojad sunniti toitu jagama .
  
• Pealinn Moskvasse.
  
• Lubati riikidel eralduda
  

• Mõisnike maa jagati talupoegadele kasutamiseks.
  
• Riigistati tööstused.
  
• Kaotati palgad .
  
• Kõik oli tasuta
  
• Loodi ühismajapidamised.
  
• Käsumajandus.
  

• Sooviti sõja lõppu.
  
• Bresti rahuleping .
  
• Sõda Eestiga ja Poolaga.
  

EESTI 1917-1920
Iseseisvumise eeldused:
Poliitilised
Majanduslikud
Kultuurilised

• Venemaal kodusõda ja rahutused .
  
• Venemaa osaline I maailmasõjas.
  
• Loodi erakonnad.
  
• Vallad ja vallaseadused.
  

• Talupoeg sai maad osta.
  
• Linnade kasv.
  
• Raudteevõrk.
  
• Ühistegevus.
  

• Haritlased, eestvedajad.
  
• Eestikeelsed raamatud.
  
• Rahvuslikud üritused.
  
• Seltsid.
  
• Emakeelne kõrgharidus.
  

1917 Eestis
Eesti nõudis autonoomiat, milles küll alul keelduti, aga hiljem anti järgi.
Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed.
Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska.
Maapäev – esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.

• Taheti taastada eesti keel.
  
• Taheti luua rahvusväeosad.
  
• Kohalike omvalitsuste valimine.
  

Enamlaste poliitika
Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas.
Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi:

• Keelustati poliitilised koosolekud
  
• Suleti ajalehed
  
• Arreteeriti rahvuslasi.
  

1918 Eestis
Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt.

• Ametnikud asendati
  
• Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud.
  
• Poliitilised koosolekud keelustati.
  
• Ajakirjanduses tsensuur
  
• Laiali saadeti rahvusväeosad.
  
• Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid.
  
• Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel.
  

Majandus

• Riigist veeti kaupu välja
  
• Kaupade hinnad tõusid
  
• Tekkis toidupuudus.
  

Vastasseis

• 24.veebruar moodustati EV ajutine valitsus.
  

• Taastati Omakaitse
  
• 11.11.1918 astus Ajutine Valitsus uuesti kokku.
  

Vabadussõda
Algab 28.november.1918
Lõppeb 02.veebrurar.1920
1918 ebaedu põhjused

• Vabatahtlikke oli vähe
  
• Varustus puudulik
  
• Saksa väed lahkusid
  
• Head juhid puuduvad
  
• Motivatsioon puudus
  

1919 edu põhjused

• Soomusrongide kasutuselevõtt
  
• Meredessandid
  
• Eestlaste seas motivatsiooni kasv, kajastus ka osalejate arvus
  
• Määrati kindel juht, Laidoner
  
• Varustatus paranes
  
• Vabatahtlikud välismaalt(Inglismaa laevastik )
  
• Venelased nõrgenesid
  

Tulemused

• Langes 5000 sõdurit
  
• Haavatuid 15000
  
• 2.veebruaril.1920 kirjutati lepingule alla, millega Venemaa tunnustas iseseisvat Eestit.