Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? (0)

Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur?
[ Sinisega on esitatud probleemipüstitus Rohelisega on toodud ajaline määratlus: kahe maailmasõja vaheline periood. Lillaga on esitatud faktid. Oma põhjendatud arvamus. Olulisel kohal on põhjus-tagajärg seosed ja järeldused, vaata musta teksti]
11. novembril 1918. aastal sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel Compiegne `i vaherahu – lõppes Esimene maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia , Prantsusmaa), mistõttu valisid demokraatia suuna ka impeeriumide lagunemisel tekkinud uued riigid (näiteks Eesti Vabariik, mis tekkis 24. veebruaril 1918. aastal). Lisaks laienesid maailmasõja tulemusena demokraatlikud õigused riigisiseselt: töölisklassi poliitiliste õiguste kasv, naised said valimisõigused. 1. septembril 1939. aastal algas Teine maailmasõda: Saksamaa ja Slovakkia tungisid kallale Poolale. Teise maailmasõja alguseks oli mitmetes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur?
Esimese maailmasõja (28. juuli 1914. – 11. november 1918) ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskklassi kuulunud inimesed – arstid, juristid , õppejõud ja väikeettevõtjad. Keskklass kaotas oma poliitilise-, ühiskondliku- ja majandusliku mõjuvõimu. Sõda tõi kaasa nii naiste kui töölisklassi poliitiliste õiguste suurenemise (Eestis said naised valimisõiguse 1919. aastal). Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kellel aga suuremas osas puudusid varasemad kogemused poliitilisel maastikul orienteerumiseks. Seda kogenematust kasutasid oskuslikult ära tulevased diktaatorid , nii võimule tulekuks kui ka diktatuuri kehtestamiseks.
Paljudes, sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga (näiteks omas suhteliselt suurt võimu Saksamaa keiser Wilhelm II). Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks . On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtidel, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoidu leida (näiteks suutis Mussolini 1922. aastal Itaalias võimule saada tänu oskuslikule propagandale).
Üheks põhjuseks, miks kahe maailmasõja vahelisel perioodil tekkis mitmetes Euroopa riikides diktatuur, oli rahulolematus Esimese maailmasõja järgse Versailles ´ süsteemiga. 1919. – 1920. aastal toimunud Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (näiteks sakslasi) ning ka mõningaid Antandi liitlasi (näiteks Jaapan ja Itaalia ei saanud piisavalt loodetud kolooniaid). Kuna Esimese maailmasõja järel loodud riigipiirid ei arvestanud rahvaste etnilisi piire, tekitas see lisapingeid niigi keerulises Versailles´ süsteemis. Lisaks ärritas sakslasi asjaolu, et Saksamaa oli kuulutatud Esimese maailmasõja süüdlaseks. Viimane tingis kohustuse maksta ülisuuri reparatsioone (132 miljardit kuldmarka). Seepärast leidsid toetuse need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.
24. oktoobril 1929. aastal varises USA-s kokku New Yorgi börs (väärtpaberite hulgiturg ). Isiklikult arvan, et majanduskriisi peamiseks põhjuseks oli ületootmine: isegi laenurahade abiga ei suudetud piisavalt tarbekaupu tarbida ning ületootmine laienes kõikidesse majandusvaldkondadesse. Suur depressioon röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid (näiteks Hitleri võimule tulek Saksamaal 1933. aastal). Väidan, et riikides, kus demokraatia kogemus oli pikaajaline, ei suutnud diktatuurimeelsed jõud võimu haarata (näiteks 30-aastate Prantsusmaa). Neis riikides, kus demokraatia traditsioon oli vähene, kehtestati majanduskriisiga kaasnenud raskuste mõjul diktatuur (näiteks Saksamaa, Läti, Eesti).
1920. aastatel oli demokraatia kogemus paljudes Euroopa riikides napp. Seetõttu ei nähtud esialgu ohtu/probleemi erakondade paljususes parlamendis. Nimetatud olukorra tingis asjaolu, et puudus valimiskünnis. Viimane põhjustas olukorra, kus parlamendi ja valitsuse töö oli häiritud (näiteks Eestis olid perioodil 1920- 1931 ametis valitsused, mille keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Lisaks pääsesid parlamenti pisikesed ebademokraatlikud jõud, kes said parlamendis ametlikult kuulutada, et taotlevad põhiseadusliku riigikorra kukutamist ja diktatuuri kehtestamist. Usun, et saadud kogemus oli õpetlikum, sest Teise maailmasõja järel kehtestati paljudes riikides valimiskünnis.
Kahe maailmasõja vahelisel perioodil kehtestati mitmetes Euroopa riikides diktatuur järgnevatel põhjustel: muutused ühiskonna poliitilises elus (poliitilist õiguste laienemine laiematele rahvahulkadele), maailmasõja mõjul olid inimesed harjunud karmikäelise juhtimisega ning demokraatia piiramisega, ebaõiglane Versailles´ süsteem, majanduskriis ja valimiskünnise puudumisest tingitud erakondade paljusus parlamendis. Isiklikult arvan, et olulisimaks põhjuseks, miks tekkisid diktatuurid, oli suur depressioon, sest majanduskriisi mõjud olid kõige laiaulatuslikumad.