Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned (2)

3 KEHV
Punktid
Demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned #1 Demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerikeNurmsalu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Demokraatia positiivsed ja negatiivsed küljed

Demokraatia Henri Rump Arutlus 9.Klass Kärla Põhikool Demokraatia on suur ja lai mõiste. Minu jaoks on demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teis

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
docx

Demokraatia plussid ja miinused

Demokraatia plussid ja miinused Abraham Lincoln ütles kunagi „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.“ Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääsvõimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatia positiivsed küljed on näiteks sellised, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühiskonnas väga

Ühiskond
thumbnail
2
doc

Eesti Euroopa Liidus - positiivsed või negatiivsed kogemused

Eesti Euroopa Liidus ­ positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, mis leidis aset 1. mail 2004. aastal, on endaga kaasa toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi, mis on mingil määral puudutanud meid kõiki. Mina ei oska kindlat seisukohta võtta, sest näen liitumises nii head kui halba. Esimeseks negatiivseks aspektiks pean fakti, et Euroopa Liit pole täielikult läbipaistev, ja just see omadus on demokraatia juures väga oluline. Olen lugenud, et Euroopa Liit on sõlminud mitmeid salajasi määrusi, mis mõjutavad kõiki liikmesriike. Kohati meenutab see ühendus mulle Weishaupti salaliitu nimega ,,illuminaadid", mille eesmärgiks oli kogu maad juhtiv uusmaailmaorganisastsioon. Nende põhiideeks oli kukutada kõik juhid, likvideerida rahvastevahelised erinevused, juurida välja religioonid ning kaotada eraomand. See meenutab meile pigem unustuse hõlma vajuvat Nõukogude Liidu reziimi, kuid märke on näha ka tänase

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
1
doc

Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid

Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid Mis on demokraatia? See on rahvavõim, kus rahvas saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Tänapäeval valitseb enamikes riikides demokraatia, see on kõige levinum valitsemisviis. Minu arvates on demokraatia üks väga hea valitsemisviis, sest siis saab rahvas teostada oma võimu. Valitsemine on seadustega piiratud ning kodanikel on head arenguvõimalused. Demokraatias tuginetakse seadustele, ei ole isetegevust, on vastu võetud seadus ja selle aluselt tegutsetakse, toimib võimude lahusus ja taskaalustatus, kodanikele tagatakse kodanikuvabadused ja riigis toimuvad regulaarsed vabad valimised. Tänu demokraatiale on muutunud tugevamaks inimeste ühtekuuluvustunne, sest ühiselt valitsetakse oma riiki ja võetakse vastu uusi otsustusi nt referendumite teel. Selline valitsemisviis muudab paremaks ka inimeste elukvaliteedi, aktiivsed kodanikud korraldavad ja muudavad kohaklikku elu mitmekülgsemaks ja lisaks sellele

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Ajakirjandusvabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed

Ajakirjandusvabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Maailmas on palju näiteid sellest, mida massiteabekanalid teha suudavad: rajada demokraatiat, parandada valitsemise kvaliteeti, suurendada inimeste usaldust ja julgustada neid korruptsiooni vastu välja astuma. Inimesed vajavad vabadust avalikus elus osalemiseks, oma ideede esitamiseks, kartmata süüdistusi või diskrimineerimist. Ka ajakirjandusvabadust loetakse tänapäeval põhi-inimõiguseks, mis aitab kaasa ühiskonna läbinähtavuse suurendamisele ja heale juhtimisele. Samas ei ole ajakirjandusvabadus iseenesest lihtne mõiste. Üha keerulisemaks muutuvas inforuumis seisavad ka ajakirjanike ees keerulised ja rasked valikud ­ millal asendub avalik ja avalikkuse huvi uudishimuga, millal lõpeb vabadus ja algab vastutus? Tänapäeva demokraatiat ei ole ajakirjandusvabaduseta võimalik ette kujutada. Just ajakirjandust peetakse ,,ühiskonna valvekoeraks", kellel ei ole mitte ainult õigus vaid ka k

Kirjandus
thumbnail
18
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod ­ Eesmärgiks on kirjeldada, andmete kogumine ja töötlemin

Ühiskond
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON ­ minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine ­ urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ­ ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I ­ infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

Arutlus demokraatia tugevate ja nõrkade külgede üle.

Kommentaarid (2)

bankots8 profiilipilt
Sander Joss: Kehv, peaks parem olema!
21:12 03-10-2011
taavi113 profiilipilt
taavi113: väga hea!!:)
13:48 12-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun