Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile: II Maailmasõda (0)
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub
Kordamisteemad
kontrolltööks 12. klassileII Maailmasõda Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles ´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest.
Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus , mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti , et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks.
Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia.
Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksamaa, Itaalia ja NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise.
Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe (millal toimusid, sisu, tagajärjed) – 1938 Austria ansluss ( liitmine ). Hitleri salapolitsei järelvalve all korraldati rahvahääletus , lääneriigid passiivsed. Müncheni kokkulepe: Ettekäändena Tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda, tsehhid olevat neid taga kiusanud. Briti peaminister Chamberlain . 29. Septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loobutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigile puutumatuse. Peale Müncheni kokkuleppe sõlmisist ütles Winston Churcghill „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja.“ Tal oli õigus, sest paar kuud hiljem võttis Hitler kokkuleppet kui lääneriikide nõrkust, võttis ka ülejäänud Tsehhoslovakkia ja viis väed Leetu.
Molotov -Ribbentropi pakt (millal, kelle vahel, mida otsustati, tähtsus) – 23. August 1939 sõlmiti pakt Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Sellele kaasnes lisaprotokoll, kus diktaarotid Ida-Euroopa ära jagasid. NSVL sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Rumeenia osa ning poole Poolast vallutada. Kuu aega hiljem müüs Saksamaa NSVL ka Leedu. See tähendab, et maailmasõda võis alata.
II MS algus 1939-1941(Poola, kummaline sõda, Taani, Norra vallutamine , välksõda ( Blitzkrieg ) läänes – 1. September 1939 algas sõda. MRP-ga sai Hitler vaba käed Poola ründamiseks. Plaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid reageerida jõuavad. 3. Septemberil 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei mindud. 17. September tungis Poolale kallale ka NSVL. Kummaline sõda, ehk kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Saksamaa hõivas vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Välksõda – langevarju üksused Belgiasse ja Hollandisse.
Baaside leping ( Orzel , leping 28.09.1939) – Poola allveelaev Orzel saabus Tallinna sadamasse, kui kartes väljaandmist NSVL’e põgenes. NSVL kasutas vahejuhtumit oma laevastiku viimiseks Balti merele , blokeerides sellega Eesti merelt. Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid.
Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad.
Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus ”, parlamendivalimised, ENSV , vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine. Parlamendivalimised olid ebademokraatlikud. Töörahva meeleavaldusel osalesid pigem punaväelased, kui eestlased ise. 21. Juuli ENSV – Eesti nõukogude sotsialistlik vaariik. 6august võeti Eesti NSVL liikmeks.
Mõisted okupeerima – teise riigi ala hõivama või sõjalises valduses hoidma, annekteerima - liidendama, interneerima – kinni pidama ja eraldama , inkorporeerima – endaga liitma
Eesti alternatiivid 1939. aastal M.Ilmjärve põhjal (õ.lk.135) – Sõjaline vastupanu. neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõudkogude Liidu nõudmiste vastu.
Sõjategevus Saksamaa ja NSVL vahel (millal algas, kuidas, Barbarossa plaan, kuhu Saksamaa vallutustega jõudis 1942. aastaks) – 1941 tungis Saksamaa kallale NSVL’e. Saksa sõjaplaan NSV vastu „Barbarossa“, NSVL sõjaplaan Saksa vastu „Groza“.
Jaapan astub sõtta (millal, kelle vastu) – 7. Dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile. USA astub sõtta. (Jaapan on Saksa liitlane )
Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine . Tagasilöök ka Aafrikas El-Alameini lahingus. Ning 1943 Kurski pealetungis.
Normandia dessant – 1944 Pariisi tagasivõitmine Lääneriikide poolt.
II MS kui totaalne sõda ( too näiteid) – rindel ja tagalal pole vahet. Pommitamine dresdenis . Inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi.
Holokaust – Saksamaa poolt okupeeritud aladel koonduslaagrid : juudid , mustlased . Wannsee nõupidame – otsustati juudid hävitada 1942.
NSVL-i kuriteod – juuni 1941 küüditamine. Katõn – maha lasti 20000 poola sõdurit. Etniline puhastus – küüditati Krimmi tatarlased, tsetsenid. Vägivald kohaline elanike kallal.
Atlandi harta – Roosevelt , Churchill. Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide iseseisvus .
Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid (millal toimusid, mida otsustati, osalejad) – Osalejad Stalin , Roosevelt, Churchill. Teheran 1943: tunnustati NSVL piire . Jalta (Krimmi) 1945 Veebruar: Euroopa ja Aasia jaotamine, ÜRO asutamine. 1945 suvel Potsdami: Roosevelti asemel Truman. Saksamaa jaotati neljaks . Sõjakurjategijad kohtu alla.
Saksamaa alistumine (millal, kuidas) – 8. Mai 1945 Saksamaa alistub.
Jaapani kapituleerumine (millal, kuidas) 2 september 1915 Jaapan alistub. Nagasaklile ja Hiroshimale heidetakse tuumapommid USA poolt.
II MS tagajärjed – 1) inimkaotused 50-70mln inimest. 2) sõjakulud. 3) maailma poliitiline kaart muutub. 4) saksamaa okupeeritud aladeks. 5) nsvl mõjusfäär (tohutu mõjuvõim ) 6) majandus laostatud 7) maailma kahestub.
Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i
Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus
Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa
Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hi
Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe (millal toimusid, sisu, tagajärjed) – 1938 Austria ansluss
Molotov-Ribbentropi pakt (millal, kelle vahel, mida otsustati, tähtsus) – 23. August 1939 sõlmiti pakt Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Sellele kaasnes lisaprotok
II MS algus 1939-1941(Poola, kummaline sõda, Taani, Norra vallutamine, välksõda (Blitzkrieg) läänes – 1. September 1939 algas sõda. MRP-ga sai Hitler vaba käed Poola ründamiseks. Plaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid reageerida
Baaside leping (Orzel, leping 28.09.1939) – Poola allveelaev Orzel saabus Tallinna sadamasse, kui k
Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse
Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”, parlamendivalimised, ENSV, vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse mo
Mõisted okupeerima – teise riigi ala hõivama või sõjalises valduses hoidma, annekteerima
Eesti alternatiivid 1939. aastal M.Ilmjärve põhjal (õ.lk.135) – Sõjaline vastupanu. neutraliteedi
Sõjategevus Saksamaa ja NSVL vahel (millal algas, kuidas, Barbarossa plaan, kuhu Saksamaa vallutustega jõudis 1942. aastaks) – 1941 tungis Saksamaa kallale NSVL’e. Saksa sõjapla
Jaapan astub sõtta (millal, kelle vastu) – 7. Dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile
Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine. Tagasil
Normandia dessant – 1944 Pariisi tagasivõitmine
II MS kui totaalne sõda ( too näiteid) – rindel ja tagalal pole vahet. Pommitamine dres
Holokaust – Saksamaa poolt okupeeritud aladel koonduslaagrid: juudid, mustlased. Wannsee nõupidam
NSVL-i kuriteod – juuni 1941 küüditamine. Katõn – maha lasti 20000 poola sõdurit. Etniline
Atlandi harta – Roosevelt, Churchill. Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorraldu
Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid (millal toimusid, mida otsustati, osalejad) – Osalejad Stalin
Saksamaa alistumine (millal, kuidas) – 8. Mai 1945
Jaapani kapituleerumine (millal, kuidas) 2 september 1915 Jaapan alistub. Nagasaklile ja Hiros
II MS tagajärjed – 1) inimkaotused 50-70mln inimest. 2) sõjakulud. 3) maailma poliitiline kaart muutub
Sarnased õppematerjalid
![Ajaloo kontrolltöö II maailmasõja kohta]()
6
docx
Ajaloo kontrolltöö II maailmasõja kohta.
Müncheni kokkulepe võeti vastu
juubeldustega just Inglismaal, kus Chamberlain kuulutas rahvale, et tõi rahu ning
sellega oldi rahul ka Ameerika Ühendriikides.
6. Molotov-Ribbentropi pakt
23. august 1939 sõlmitakse mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel.
Otsustati 10. aasta jooksul üksteist mitte rünnata. Salajane lisaprotokoll jagas aga Ida
– Euroopa huvisfäärideks. Nüüd sai teine maailmasõda alata, sest eesmärgid olid
paigas.
7. II ms algus 1939 – 1941
Teine maailmasõda algab 1. septembril 1939. aastal, mil Saksamaa ründas Poolat.
Kaks päeva hiljem kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, aga
sõjategevust ei alustatud. 2 nädalat hiljem tungib NSVL Poola ning 5 päeva hiljem on
Poola valltatud Saksamaa ja NSVL poolt.
Aprillis 1940 vallutab Saksamaa Taani ning juunis juba Norra.
Blitzkrieg ehk välksõda: 10
![2-maailmasõda]()
7
doc
2. maailmasõda
august Potsdam USA NSV Liidule ja sakslaste
sundevakueerimine võitjatele antud
aladelt. Saksamaa jaotati okupatsiooni
tsoonideks UK, Pr, USA ja NSVL
vahel- Liitlaste Sõjaline
Administratsioon teostas võimu seal
10. Oskab seostada Teist maailmasõda ja sündmusi Balti riikides
23.08.'39 MRP
augusti EV valitsus teab ilmselt MRPst
lõpp
17.09.'39 Allveelaev Orzel põgeneb Tlnast, NSVL viib vastuseks oma laevastiku Balti
merele
24.09.'39 Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse
abistamise lepingu sõlmimiseks
18.10.'39 Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10
Leedus
Kevad NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima
![II maailmasõja eellugu ja algus]()
12
docx
II maailmasõja eellugu ja algus
4. Kudias olid sõjaga seotud järgmised kohad:
a. Wannsee sakslaste viimase konverentsi asukoht (teemaks juutide tapmine)
b. Katõn sõjavangide massihukkamine Poolas (1943)
c. Majdanek Poolas asuv sakslaste poolt korraldatud orjalaager tapulaager
juutidele
d. Babii Jar kiievis (Ukrainas) juutide massimõrva asukoht
e. Dresden saksimaa pealinn
5. Mida tõi II maailmasõda kaasa Krimmi tatarlaste ja Tsetseenide jaoks?
a. tatarlastele
6. Kuidas mõjutas II maailmasõda naistemoodi?
a. Kinnistas naistele meeste moodi püksid
7. Kuidas oli neutraalne Sveits seotud maailmasõjaga?
a. Kõik nii natsid kui ka juudid kantsid oma raha Sveitsi pankadesse.
Kordamine:
1. Pane ajaliselt õigesse järjekorda
a. Austria liitmine saksamaaga 1938 märts Ansluss
b. Müncheni kokkulepe 1938 september
c
![II maailmasõda]()
3
doc
II maailmasõda
Sammhaaval uue sõjani
Uute konfliktikollete kujunemine
Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa
tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see
andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja
Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu;
Hispaania kodusõda
Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa,
Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur
Austria ansluss
Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud
natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss);
Müncheni sobing
Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia ründamiseks
kasutas hitler s
![Teine maailmasõda]()
3
docx
Teine maailmasõda
1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini
tagatispakt.
Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased
omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide.
Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa
Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku
partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Saksamaa lubas hoida Reini
![II maailmasõda]()
6
doc
II maailmasõda
Tsehhoslovakkia.
Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et
kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat
seljatagust.
Molotovi-Ribbentropi pakt
1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu
suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga.
Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks.
23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping).
Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti,
Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola.
Teise maailmasõja algus 1939-1941
MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola
piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939
![II maailmasõda]()
6
docx
II maailmasõda
Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV
kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See
lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda.
sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles
ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid-
saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati
liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1
![II MAAILMASÕDA]()
6
docx
II MAAILMASÕDA
Alameini lahing.
3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? 8. Mis riigid vallutas Saksamaa ajavamikul 1. Sept 1944 – 22. Juuni
Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida- 1941?
Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra, Poola, Jugoslaavia, Kreeta
sellega võis alata teine maailmasõda
4. Mida sisaldas MRP pakt, mida selle salajane lisaprotokoll? 9. Mis nime kandis Saksamaa Venemaa vastase sõjategevuse plaan?
MRP – mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Kirjelda seda plaani.
Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne BARBAROSSA plaan – see nägi ette salajast välksõda NSV liidu vastu,
teise riigiga sõtta astub
Kommentaarid (0)
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
64 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maria Jürissaar
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid