KOMMUNISMILEER KRIISID - Esitlus Kõne

8

docx

Ajalugu KT külm sõda

1952. aastal katsetas USA võimsamat relva- vesinik ehk termotuumapomm, seda sama katsetas ka NSVL. Algselt mõeldi tuumapomme kohale toimetada lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvadega likvideeris NSVL oma mahajäämise tuumarelvastuses, USA jäi kunagisest edumaast ilma. Tuumarelvade olemasolu seadis maailma hävimiseohtu, aga samas hoidis nende olemasolu ära kolmanda MS puhkemise. ❖ Kriisid külma sõja ajal Berliini blokaad- (1948-1949). Rahareform läänetsoonides ja selle laiendamine Lääne-Berliini. Läänes usuti, et Stalinit on võimalik rahustada. Nende silmad avab Stalini katse hõivata Lääne- Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli SM kolmes läänepoolses (USA, PM, SB) tsoonides läbi viidud rahareform. NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948 aastal

12. klassi ajalugu

8

docx

Ajalugu KT KS

1952. aastal katsetas USA võimsamat relva- vesinik ehk termotuumapomm, seda sama katsetas ka NSVL. Algselt mõeldi tuumapomme kohale toimetada lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvadega likvideeris NSVL oma mahajäämise tuumarelvastuses, USA jäi kunagisest edumaast ilma. Tuumarelvade olemasolu seadis maailma hävimiseohtu, aga samas hoidis nende olemasolu ära kolmanda MS puhkemise. ❖ Kriisid külma sõja ajal Berliini blokaad- (1948-1949). Rahareform läänetsoonides ja selle laiendamine Lääne-Berliini. Läänes usuti, et Stalinit on võimalik rahustada. Nende silmad avab Stalini katse hõivata Lääne- Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli SM kolmes läänepoolses (USA, PM, SB) tsoonides läbi viidud rahareform. NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948 aastal

12. klassi ajalugu

74

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

tasakaalu säilitamiseks Euroopas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.

Ajalugu

12

docx

Külm-sõda

seista. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) - rajati 1955. aastal. NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSV Liit on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Euroopa Söe- ja Teraseühendus – kapitalistlike riikide majanduslik organisatsioon, mis asutati 1952 Saksamaa ja Prantsusmaa poolt, liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Euroopa Liidu eelkäija. 1950ndate kriisid (Korea sõda, Ungari kriis, Suessi kriis) Korea sõda (1950-1953) osalesid Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Hiina, NL, USA. Sõja põhjuseks oli Põhja-Korea liidri soov vallutada Lõuna-Korea. Tulemusena oli Korea jagatud 2 riigiks: kommunistlik Põhja-Korea ja kapitalistlik Lõuna-Korea. Ungari kriis (1956) – osalesid Ungari, NL, Poola. Põhjus: meeleavaldus Poola toetuseks, taheti vabaneda Moskva ülemvõimu alt. Tulemus: NL viis VLO väed Ungarisse sisse,

Ajalugu

30

docx

II MS ja Külm sõda

Kambodzas, selle põhjused? Kes suurtest kommunistlikest riikidest keda seal toetas? 15. Muutused Lääne-Saksamaa poliitikas 1970. algul. Willy Brandti tegevus ja suhete normaliseerimine idaga? Pingelõdvenduse olemus, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Mis rada viis nn Helsinki lõppaktini ja kes võitis sellest ning pingelõdvendusest kõige enam? Mis viis pingelõdvenduse lõpetamiseni? Pingelõdvendus  Külm sõda (pidevad kriisid, sõjalised konfliktid, võidurelvastumine jne) vaheldusid aeg-ajalt teatavate rahunemisperioodidega, mida on hakatud nimetama ka pingelõdvenduseks. Üks selline periood saabus ka 1960.- 1970.aastate vahetusel.  Teatud määral paranesid kahe Saksamaa suhted. See oli seotud sotsiaaldemokraatide pääsemisega valitsusse (Willy Brandt oli kantsleriks 1969-1974). SLV vasaktsentristlik valitsus algatas nn uue idapoliitika- valitsus

Ajalugu

6

docx

Referaat

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Rainer Uukkivi Kommunistlikud riigid. Teine Maailm. Referaat Tallinn 2011 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Sotsialismileeri kujunemine.................................................................3 2. Poliitiline süsteem.............................................................................4 3. Majandus..............................................................................................................4 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon.........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................

Ajalugu

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides.  Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52):  See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht.  See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise)

Ajalugu

60

pptx

Külm sõda

Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva

Ajalugu