5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet 7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva pärimuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust; 8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi; 9) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning rikastades mõtte- ja tundemaailma; 10) suudab kujundada ja väljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste arvamust; 11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja käsiraamatuid. 1.2. Ainevaldkonna õppeained ja nende maht Ainevaldkonna õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.9. klassini, kirjandust 5. 9. klassini.
emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine - psühholoogiline väärkohtlemine - füüsiline e. kehaline väärkohtlemine - seksuaalne e. sooline väärkohtlemine17. 2 Emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine Emotsionaalne e. tundelise väärkohtlemise all mõistetakse igasugust lapsele suunatud emotsionaalset vägivalda. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades tema tundeelu eakohast arengut. Emotsionaalse vägivalla puhul on laps olukorras, kus peab korduvalt taluma täiskasvanu või mõne teise lapse ebaadekvaatset emotsionaalset reageeringust tulenevat pinget - hirmu, alandust, ahistust, ärevust jne. Selline korduv pinge pidurdab lapse normaalset eakohast eneseväljendust, seades ohtu lapse emotsionaalse arengu. Laps tunneb palju hirmu ja alandamisega seotud emotsioone, mistõttu ei õpi ta mõistma teda ümbritsevate inimeste tundeid ning neile adekvaatselt vastama3
sest neid on näiteks liiga järsult tuba koristama sunnitud... Mulle teadaolevalt, ei ole ükski laps Eestis oma vanemaid kohtusse andnud. See, et laps on oma õigustest teadlik kodanik, ei tähenda, et tal puuduksid kohustused. Meil kõigil on ühesugused õigused, kuid nendest õigustest tulenevad ka meie kohustused. Oluline on, et täiskasvanud selgitaksid lastele ka õiguste kasutamisest tulenevat eakohast vastutust. Kes on Eesti lastele nende lähedaste seast kõige suuremaks toeks, kas selleks on vanavanem, vanemad, õed-vennad või hoopis mängukaaslased? Mis on praegu Eesti laste kõige suuremaks mureks? . Probleeme on palju ja erinevaid, kuid peamiselt on mure seotud õppetööga ning suhetega koolis (sõbrad, kiusamine jpm).
Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Lapse arengu verstapostide kirjeldamine Tartu 2020 Laste kõne areng, nagu ka kõik muu laste puhul, on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu võib lugeda ja jutustada mitmeid kordi.
kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele, absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges, äraostmine- tasustamine ja ähvardamine-karistamine Vabakasvatus kui lubav kasvatus- ei tähenda hooletusse jätmist, vaid see tähendabki vabadust pluss kasatust. See annab lapsele vabaduse, kuid mitte last kasvatavale täiskasvanule, laste vabadusi ei piirata, korrale, rutiinile ei pöörata rõhku Suunav kasvtusstiil- lastelt eeldatakse sõnakuulelikkust, kohusetunnet, eakohast käitumist. Vanemad on armastavad, julgustavad, juhendavad last ja selgitavad oma käitumist, lapsi nii kiidetakse kui laidetakse, nii vabadus kui kõigi õigused ja kohustused on võrdselt tähtsad, olulised on ka kord ja rutiin, reeglid täpselt paigas, ülesanded jagatud, üksteist austavad suhted, lapsi koheldakse respektiga, lapsel on õigus vanemaid respekteerides väljendada oma mõtteid ja tundeid 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta.
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid;
1.1 Mänguoskused Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Mängu võime vaadelda kahelt seisukohalt: mäng laste elu organiseerimise vormina, täidab ülesannet pakkuda lastele eakohast meelepärast tegevust mäng täidab kasvatuslikku funktsiooni, mille abil saab lahendada kõlbelise, sotsiaalse, vaimse, füüsilise ja esteetilise kasvatuse ülesandeid Lapse mäng ei kujune iseenesest, selleks on vaja täiskasvanu poolt tulenevaid suunamisi. Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine
Mängida palli veeretamist. Lõbustab ennast raamatust tuttavate piltide otsimise ja neile osutamisega. Keskendub pikemaks ajaks piltmosaiikidele. Mängides hakkab ilmnema kujutlusvõime. Juttu ettelugemisel ilmutab miimikaga suurt kaasaelamist. Keskendub hästi kuni tegevuse lõpetamiseni. Mängib kujutlusmänge. Meeldib mängida vee ja liivaga. 1,5 kuni 3 eluaastat Mängi temaga meelsasti. Jäta lapsele tegevusruumi (laps tahab ise avastada ja uurida). Võimalda eakohast tegevust. Tunne tema saavutuste üle heameelt. Ole enese vastu aus (nii laps kui täiskasvanud peavad olema hea meeleolus). Ära tee liiga tihedat päevakava. Lase tal teiste lastega mängida. Selgita välja, mis talle eriti meeldib. Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima. Võimalda lapsele erinevaid mänguasju. 15.-18. elukuu Hakkab mänguväljaku aktratsioonidel ronima (kuid vajab pidevat järelvalvet). Meeldib pliiatsite või värvidega juhuslikke märke teha
Ei kuulata üksteise muresid ja trambitakse tunnetel. Lõpuks on selle pere kõik liikmed need, kes kannatavad. Perekonnas peab valitsema võrdsus, et kõik annaksid oma panuse. 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Kasvatusstiilid: Autoriteetne kasvatus- Arvestatavad on nii lapse kui ka täiskasvanu õigused. Lastelt oodatakse eakohast käitumist, sõnakuulelikkust ja kohusetunnet. Vanemate roll on olla armastavad, julgustavad, last juhendavad ja selgitavad oma käitumist. Lapsi kiidetakse kui ka laidetakse. Autoritaarne kasvatus- Laste maailma ja vajadusi tunnustatakse vähe. Nõutakse sõnakuulelikkust, on tugev kontroll ja pärsitakse iseseisvust. Kasvatus on külm ja jäik. Lapselt oodatakse vaid allumist ja laps on vanemast sõltuv. Autoritaarset kasvatust iseloomustab lapse kamandamine, kritiseerimine ja halvustamine
tugev vaimne alaareng. (Poljanski 1987). Lisaks on uuritud veel mitmeid mutatsioonidest põhjustatud haigusi. Üheks on autosoomsed dominantsed mutatsioonid, mis tekivad inimese keharakkudes. Polüdaktüülia on sõrmede ja varvaste arengu häire. Tunnuseks on mutanteerunud varvas, sõrm või hoopis väljaarenemata sõrm või varvas. Progeeria on tavalisest ligikaudu seitse korda kiirem vananemine. See toimub ainult kehaliselt, vaimselt kestab areng eakohast teed mööda. Kanapimeduseks kutsutakse silma arenguhäiret, mille tõttu on häiritud pimedas nägemine. Autosoomse retsessiivse mutatsiooni näide oleks albinism. See tähendab, et aminohapete ainevahetuse defekti tõttu on pigmendi tootmine organismis peatunud. Tuntuim genoommutatsioon on Turneri sündroom. See esineb naistel, kellel puudub üks sugukromosoom. Turneri sündroomi haigetel ei arene välja sekundaarsed sugutunnused ning nad on viljatud. Genoommutatsioon
baasvajaduste rahuldamist: psühholoogilist julgeolekut ja kindlustunnet tegutseda ümbritsevas keskkonnas, aktsepteerimist ja positiivset suhtumist, eale vastavat autonoomsuse vajadust, et uurida ja tundma õppida ümbrust ning luua sotsiaalseid suhteid. On ka eristatud psühholoogilist ja emotsionaalset väärkohtlemist. Emotsionaalne ehk tundeline vägivald tegevusakt, mis tekitab lapses emotsionaalse pingeseisundi, ohustades lapse eakohast emotsionaalset arengut. Psühholoogiline ehk vaimne vägivald kahjustab aga lapse potentsiaalsete võimete arengut. Emotsionaalseks ja psühholoogiliseks väärkohtlemiseks peetakse järgmisi tegevusi: · kahju tegemisega ähvardamine; · füüsiline või sotsiaalne isolatsioon; · ekstreemne kadedus ja omanikutunne; · deprivatsioon; · hirmutamine; · alandamine ja häbistamine;
koduprogrammide koostamist ja abivahendite vajaduse määramist ning nende kasutamise õpetust. Tegevused · lihastoonuse häirete käsitlus, mille tulemusel tagatakse patsiendile parim võimalik liigutuslik toimetulek · sihipärase motoorse programmeerimise ja planeerimise õpetamine · asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide arendamine ja kinnistamine · lihasjõu ja vastupidavusnäitajate arendamine liikumistegevuste ohutustamiseks · põhiliikumisoskustega seotud ja eakohast kommunikatsiooni võimaldavate asendite kasutamine · liikumistegevuste õpetamine, liigutusliku aktiivsuse ja omaalgatuslikkuse stimuleerimine, komplekssete liikumistegevuste arendamine teraapiatunnist igapäevaellu ja seeläbi elukvaliteedi ja iseseisvusastme tõstmine · liikumisorientatsiooni ja taju arendamine Tegevusteraapia. Eesmärgiks on lapse võimalikult eakohane iseseisvus igapäevategevustega toimetulekuks.
juba rasedust planeerides ja esimesel kolmel raseduskuul. Foolhappe allikad: nisuidud, keedetud uba, maks, porrulauk, värsked maasikad, värsked herned, lehtköögiviljad, värskekapsa-apelsinisalat. Imiku toitumine esimesel poolaastal Eriti kiire kasvamise periood on imikueas (0 - 12 kuud). Esimestel elukuudel võtab laps kaalus juurde 200 g nädalas, hiljem 150 - 100 g nädalas. Niisuguse kiire kasvamise tagamiseks peab laps sööma eakohast energiarikast ja hästi omastatavat toitu. Võrreldes imiku ja täiskasvanu energiavajadust ühe kehakilogrammi kohta ööpäevas selgub, et imik vajab energiat 3 - 4 korda rohkem. Esimestel kuuel kuul ei vaja imik muud toitu peale rinnapiima. Rinnapiim sisaldab täpselt õiges vahekorras valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja vedelikku, seega ei ole tarvis tervele ja hästi toidetud imikule kuni 6. elukuuni anda lisaks ei vett, mahla ega ka teed
.......... 6 5. Kokkuvõte ..................................................................................................... 8 6. Kasutatud allikad ........................................................................................... 9 Sissejuhatus Lapsel kui ühiskonna kaitsetumail lülil on suurim oht langeda väärkohtlemise ohvriks. Üldiselt peetakse väärkohtlevaks sellist käitumist lapse suhtes, mis alandab lapse füüsilist ja psüühilist heaolu ning ohustab tema eakohast arengut ning tervislikku seisundit(Soonets, 1997). Lapse seksuaalse kuritarvitamise vormide seas on lapse kutsumine seksuaalsesse tegevusse või tema sundimine selleks. Samuti kuulub seksuaalse kuritarvitamise vormide hulka suguelundite paljastamine lapse ees, pornograafia näitamine lapsele, seksuaalne kontakt lapsega, füüsiline kokkupuude lapse suguelunditega, lapse suguelundite vaatamine ilma füüsilise kokkupuuteta ja lapse kasutamine lapspornograafia valmistamiseks. Pikka aega
Nii tunduvad väikelapsed alati "tahtejõulised", sest nad usuvad, et valitsevad üksinda maailma ja võivad oma tahet saada igal ajal. Väikelapsed ei ole veel õppinud välismaailma ja teisi inimesi enda mina piirangutena nägema. (samas:25) Probleem ongi selles, et paljud vanemad, kasvatajad ega õpetajad ei arva enam, et nende kohus on lastele piiranguid seada. Nad näevad last tolle arvatava isiksusena ja võimendavad tema oletavaid omadusi. Sellega aga takistatakse lape eakohast arengut ja laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi. Edaspidi on tal raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist. (samas:25) Järgnevalt tuleb korduvalt juttu sellest, et täiskasvanud peavad lastele piire kehtestama. Esmapilgul tundub see pühaduse teotamisena. Paljud vanemad võtavad piiride kehtestamist kui armastusepuudust, külma autoritaarset käitumist ja lapse halvustamist. (26.lk) Lapsi peab alati hellalt kohtlema
käitumise suunamise oskuste õpetamist ning enda toimetulekusse uskumise ja positiivse suhtumise kujundamist kehaliselt aktiivsesse elustiili. Konkreetse võimaluse kasutamisel tuleb olla maksimaalselt paindlik, pakkudes võimalust mitmekesiseks tegevuseks. Ühelt poolt on oluline õpetaja aktiivsus erinevate võimaluste kasutamisel, teiselt poolt huvi ja meeldivuse säilitamine. Kehalise kasvatuse tund võiks sisaldada rohkem eakohast meeldivat tegevust, sealhulgas näiteks tantsimist, mis suurendaks kindlasti tüdrukute osavõttu tundidest. Vastavalt võimalusele peaks pakkuma ka näiteks võitluskunsti algteadmisi jms. Kooli osa ei pea piirduma ainult tunniplaanijärgse tegevusega. Olulisteks on tervisepäevad, matkad, kohtumised kodukandi sportlastega, kuna teatud vanuses vajavad noored konkreetset eeskuju. Tähtis on ka liikumisvõimaluste loomine vahetundides. Koolil peab olema võimalus kasutada kõiki
Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud temperamendist või keskkonnast (loengumaterjalid). Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut. Lapsele suunatud emotsionaalne vägivald on kõige raskemini äratuntav väärkohtlemise vorm, kuna ta võib esineda nii iseseisvalt kui koos teiste väärkohtlemise vormidega. (Soonets 1997) Emotsionaalsel vägivallal ei ole tunnuseid, mis lapsega olles koheselt silma jääksid nagu seda on näiteks füüsilisel väärkohtlemisel, mille puhul üldjuhul jäävad jäljed kehale. Sellise 1 Med
võimalust Valtrit üksi koju jätta, nii käiski noor poiss isaga kehalise kasvatuse tundides kaasas.'' Mängis palli, proovis ka korvi visata, kuid pall oli veel tema jaoks liiga raske ja korvini ei jõudnud '', meenutab isa. Talvel aga käis kaasas suusatamas. Vanas mõisapargis olid parajad mäed, seal sõitis päevad läbi üles alla. Paar korda nädalas võttis Toomas kokku viis- kuus kuni kümneaastast last, tehti eakohast treeningut ning võisteldi. Talvel poole kilomeetri murdmaasuusatamist, kevadel ja suvel kõrgus- ja kaugushüpet ning 100 m jooksu. Kuueaastaselt oli Valter juba nn '' vana töölkäija '', pidevalt jõlkus isa sabas. Kas esimest treening aastat oldi mures tema tervise pärast. Valter oli alalõpmata higine, kippus tihti haigeks jääma. Kuue- seitsme aastaselt harjus trenniga sedavõrd, et haigestumist enam ette ei tulnud.
elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. 8) Subsidiaarsus ( lähimus )- inimese abistamine tema lähiümbruses 5) Lapse väärkohtlemine- tegu või tegevusetus mis takistab lapse eakohast arengut või valmistab talle kannatusi 9) Erivajadus- vajadus kõrvalise abi järele 18) Ohvriabiteenus- avalik teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. 15) Heitumus ( encouragement )- meeleseisund mille puhul inimene ei suuda vastu võtta otsuseid enda olukorra parandamiseks
kõik erivajadusega lapsed. Varajane sekkumine Varajane sekkumine on mõeldud kaitsmaks laste tervist ja heaolu, minimaliseerimaks arengu hilistumist, ennetamaks funktsionaalseid häireid, aitamaks kaasa perekonna adapteerumisele ja võimalikult efektiivsele toimimisele. Varajane sekkumine kujutab endast abi, teenuste ja kogemuste võrgustikku, ennetamaks pikaajalisi probleeme nii vara kui võimalik. Selle all mõistetakse lapse eakohast arengut takistavate probleemide väljaselgitamist ja talle soodsa arengukeskkonna loomist, mille saavutamiseks tuleb toetada tervet perekonda, kes sageli ei oska ega suuda erivajadusega lapsele piisavalt abi osutada. Varajase sekkumise olulisi põhimõtteid on, et lapse arengu kõrvalekaldeid tuleb võimalikult varases eas ära tunda. Võimalikult varajane märkamine ja sekkumine on tähtis nii hariduspoliitiliselt kui ka hariduslike erivajadustega lastega tehtavas töös.
peab laps olema saanud tegeleda mitmesuguse kujutava tegevusega. (Kivi, Sarapuu, 2009, 121) Kõne arengu iseärasused Uuringud on tõestanud, et lugemisraskustega lastel on täheldatud kõne arengu hilinemist. Need lapsed on hakanud eakaaslastest hiljem koogama ja lalisema. Nende esimeste sõnade, ütluste ja lausete teke on hilinenud sedavõrd, et seda on tähele pannud nii lapsevanem kui lapsega tegelevad spetsialistid. Nende laste kõne järgib üldjoontes eakohast kõne- ja keelekasutuse arengut, kuid jääb tempos ja mahus alla eakaaslaste kõne- ja keelekasutusele. Kõige selle tõttu hilineb ka kirjaoskuse, sh lugemisoskuse kujunemise algus. Hilinenud kõnearengut võib pidada düslekisa riskiks. (Lukanenok, 2008, 17) Fonoloogilised oskused ja teadlikus Üheks kindlamaks LR ennustajaks peetakse fonoloogiliste oskuste taset ja arengut ning fonoloogilist teadlikkust. Fonoloogiliste oskuste areng ning teadlikkus väljenduvad lapse
Väärkohtlemist jagatakse kolme kolme suurde gruppi: · Lapsele suunatud vägivallateod; · Lapse hooletusse jätmine; · Lapse ülehooldamin; 3. Väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: · Emotsionaalne e. tundeline; · Füüsiline e. kehaline; · Psühholoogiline e. vaimne; · Seksuaalne e. sooline 4. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut. 5. Psühholoogiline e. vaimne vägivald on lapse suhtes tehtud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapse potentsiaalsete võimete arengut. 6. Füüsiline vägivald on lapse väärkohtlemiseliik, mille käigus asetatakse laps tahtlikult füüsilise ja psüühilise ebamugavasse seisundisse, tekitatakse talle tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust. 7. Lapse seksuaalne väärkohtlemine on igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus lapse
-seletamatud luumurrud -hammustuse jäljed EMOTSIONAALNE -kõnehäired, arengu -imeb sõrme, kiigutab end väärkohtlemine pidurdumine monotoonselt Mistahes tegu, mis põhjustab -emotsionaalselt tuim, -,,kleepub" iga täiskasvanu lapsel emotsionaalse pinge ükskõikne külge seisundi, ohustades eakohast -öine/päevane -puudub huvi mängimise arengut. Hirmutamine, voodimärgamine vastu ähvardamine, halvustamine, -psühhosomaatilised -passiivne või agressiivne karistushirmu tekitamine. kaebused: peavalu, kõhuvalu, -kuritegelik käitumine torked südame piirkonnas, ,,halb olla"
See, kas lapses areneb PÜÜDLIKKUS, soov millegiga toime tulla, sõltub siin suuresti tema töödele antavast hinnangust. Positiivselt peab hindama lapse tahet ja soovi tööd alustada ja see ka lõpetada. Tulemus ei pruugi ju kohe eriti õnnestunuda kuigi laps on püüdnud, lihtsalt oskustest jääb veel puudu. Kui nüüd aga hinnata ainult töö tulemust, mis ei ole kõige parem, võib lapsel tekkida ALAVÄÄRSUSTUNNE, kahtlemine oma võimetes ja oskustes. See loomulikult ei välista eakohast kriitikat, kuid viimane tuleb esitada alavääristamata lapse isiksust ja puudutama vaid tehtud tegu koos juhenditega, mida ja kuidas teha paremini. 5. 12 15 eluaasta, murdeiga. Hakkab toimuma üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Suured 6 muutused nii seesmiselt kui välimiselt, lastes tavaliselt valitseb suur segadus. Nad püüavad
Seega toiduallergia vältimiseks on oluline: · toita last ainult rinnapiimaga kuni 6 kuuseks saamiseni · jätkata rinnapiimaga toitmist vähemalt lapse aastaseks saamiseni · lisatoitu pakkuda mitte enne kui laps on saanud 6 kuu vanuseks · vältida kanamuna söömist kuni lapse 2 aastaseks saamiseni · vältida arahiispähkleid, pähkleid ja kala kuni lapse 3 aastaseks saamiseni · anda lapsele eakohast, sobilikku toitu Lapse allergia kindlakstegemisel on väga oluline osa vanemate tähelepanekutel ja kaebustel. Selleks et hinnata toidu sobivust lapsele, tuleb talle pakkuda alati üht uut toiduainet korraga, siis on allergilise reaktsiooni puhul kohe selge, millest see oli tingitud. Allergeense toime kahtlustamise korral jäetakse toit menüüst välja kaheks-kolmeks nädalaks. Sümptomite taandumisel proovitakse väljajäetud toiduainet uuesti, sümptomite taasilmumisel on
mujale minekuks eelistada erksavärvilist riietust. Õpetatud ja harjutatudning erksalt riietatud väikelast võib lubada päevasel ajal iseseisvalt minna lasteaeda, mänguväljakule või sõbrale külla, kui vahemaa on lühike ning väheohtlik. 5.2 Laps täiskasvanu sõidukis Kui last sõidutatakse jalgrattal, siis vajab ta samuti kaitset. Vajalik on pea- ja jalatoega lapseiste ja kaitsekiiver. Soovitav on lisada veel ka jalgrattalipp. Kui laps on autos, siis kasutage alati temale eakohast turvavarustust - turvahälli või -istet. Turvavarustuse kasutamine mootorsõidukis seadustati Eestis 1997. aastal. 5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine Kelgutada või suusatada võib turvalisel künkal, mis on eemal liiklusest ja kus ei ole ohtlikke esemeid (kivid, postid, raudrööpad jm.), puid ja muid takistusi, mis võiksid last vigastada või spetsiaalselt selleks ette valmistatud maastikul. Kelgutamist, suusatamist ja uisutamist tuleb lapsele õpetada
(4) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et: 1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas; 2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu; 3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega; 5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid; 6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt. Mainitakse ära, et õppekoormuse puhul tuleb arvestada õpilase jõuvarudega. Kuigi on mainitud, et kõiki õpilasi peaks kohtlema eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, siis see võib küll seaduse
Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et: 1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas; 2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu; 3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega; 5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid; 6 6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt." (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) Lisaks tuuakse välja, et õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (nt kooli
Iga lapsega on vaja tegelda nii tema eluliste vajaduste rahuldamise kui psühhosotsiaalse arengu seisukohalt kohe pärast tema sündi. Puude olemasolu korral tähendab varajane sekkumine sobivate abinõude rakendamist kohe pärast sündi või kahjustuse avastamist, s.o. esimestel elupäevadel või otsekohe pärast puuet põhjustava haiguse, trauma või muude tegurite ilmnemist. Seega on varajane sekkumine nii lapse eakohast arengut takistavate probleemide väljaselgitamine kui varajane arendamine. (Saar, 2007.) Varases lapseeas on aju seni arvatust suuremal määral võimeline kompenseerima olemasolevaid kahjustusi ja selle edasine areng on omakorda sõltuvuses sotsiaalsest interaktsioonist, seega õppimisprotsessist. Puude olemasolu korral on mistahes abinõud üksnes sel juhul piisavalt varajased, kui neid rakendatakse kohe pärast sündi või kahjustuse avaldumist, s.t
püüab mängus ulatuda kaugemale oma tavapärasest käitumisest" Eelnevast lähtudes on kasvatajate ülesandeks teadvustada vanemaile mängu kui lapse põhitegevuse olemus, mille kaudu lapse kõige efektiivsemalt ja samas pingevabalt omandab neid teadmisi- oskusi, mis eakohaseks arenguks on olulised. Lapse jaoks on väga oluline, et tal jätkuks aega mängimiseks, et tema mängu ei alavääristataks, et vanem ei mõtleks vaid saavutusele ja ei suruks talle peale mitte eakohast koolilikku õpimissvormi. TUNNETUSLIK ARENG Tunnetus - s.o seda liiki intellektuaalne aktiivsus, mis on seotud teadmiste omandamisega, nende organiseerimise, ümbertöötamise ja käsutamisega. Tunnetuslikku arengut eelkoolieas mõjutab oluliselt kõne areng ning tahtelisuse kasv. KÕNE ARENG Eelkoolieas muutub laps iseseisvamaks, tema suhtlemisring laieneb. Viimane nõuab omakorda täielikumaid suhtlemisvahendeid, eelkõige kõnet. Kui täiskasvanu puhul
Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse ja kutsehariduse omandamiseks . 2 Eesti Vabariigi haridusseadus (RT 1992,12,192) 3 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993,63,892) 2.1.6 Lapse kohustus hoida oma tervist Laps peab hoidma ja vastutama oma tervise eest, et olla kunagi ise täisväärtuslik elujätkaja. Selleks peab ta saama vajalikku ja eakohast informatsiooni ja teavet koolist ning kodust. Laps vastutab ise oma isikliku hügieeni eest, laps peab toituma tervislikult, peab arendama oma kehalist võimekust ning laps peab olema puhanud ning laps peab viibima värskes õhus. 1.2.7 Alaealise liikumisvabaduse piirang Nagu täiskasvanud, nii peavad ka lapsed järgima üldkehtestatud avalikku korda. Lapse sotsiaalseid õigusi tohib piirata ainult seaduslikel alustel ja last arvestavalt, siis on lapse
6) harva külastada ühiskondlike kohti, kus laps võib infektsiooni saada; 7) kindlasti konsulteerida arstiga, kui imetamisel lapsel muutub naha värv ning tekkivad oksendamise refleksid. SÖÖMINE JA JOOMINE Lapse töö on kasvamine. Eriti kiire kasvamise periood on imikueas (0 - 12 kuud). Esimestel elukuudel võtab laps kaalus juurde 200 g nädalas, hiljem 150 - 100 g nädalas. Niisuguse kiire kasvamise tagamiseks peab laps sööma eakohast energiarikast ja hästi omastatavat toitu. Ülemaailmne tervishoiuorganisatsioon - WHO - ja laste fond - UNICEF - soovitavad järjekindlalt toita lapsi rinnapiimaga vähemalt esimese eluaasta lõpuni ning igati toetada ja kannustada imetuse jätkumist ka teisel eluaastal ja kauemgi vastavalt vanemate valmisolekule. Ideaalsemat toitu lapsele, kui rinnapiim, polegi olemas. Kuni 6.-7. elukuuni ei vaja lapsed tavaliselt midagi muud peale emapiima. Tervele rinnalapsele pole vaja pakkuda ei vett,
taseme võõrkeeles? 6p Põhikooli lõpetaja: 1) suhtleb eesti keeles igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis kui ka väljaspool kooli; 2) mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal; 3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane; 4) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal; 5) on omandanud esmased teadmised Eesti kultuuriloost, loeb eestikeelset eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid; 6) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; 7) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid. Keeleoskuse tasemed põhikooli lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Rahuldav õpitulimus B1.1. B1.1. B1.1. B1.1. Hea õpitulemus B1.2. B1
lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu lapse eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Lapse väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: Füüsiline väärkohtlemine Seksuaalne väärkohtlemine Emotsionaalne ehk tundeline väärkohtlemine Hooletussejätmine Emotsionaalne väärkohtlemine ...on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut. 5 käitumisviisi: Tõrjumine Isoleerimine Ähvardamine Ignoreerimine Kõlbeline rikkumine (prostitutsioon) Laps peab korduvalt taluma ebaadekvaatset emotsionaalsest reageeringust tulenevat pinget: Hirmu Alandust Ärevust Ahistust Kestev pinge Pidurdab lapse eakohast emotsionaalset arengut, eneseväljendust. Emotsionaalse ühekülgsuse tõttu ei õpi laps tundma ümbritsevate tundeid
Väärtuskasvatus võib olla nii õppeteema kui ka midagi muud. Sõltuvalt koolist ja situatsioonist võib rõhuasetus olla erinev. Uues õppekavas on läbivate teemade hulka toodud ka "Väärtused ja kõlblus". Selle kavandamisel ja läbitöötamisel lähtuti riikliku õppekava alustest ning riikliku õppekava poolt sätestatud kooli ülesannetest ja kooli õppe- ja kasvatustöö sihtidest. Väärtuskasvatus on järjepidev protsess, pälvides pidevat eakohast tuge ja tähelepanu. Kampaania korras läbi viidud "hoogtöö päevakud" võivad küll leevendada mõnd probleemi, aga sisulisest väärtuskasvatusest me sel juhul küll kõnelda ei saa. Praktilistest meetoditest on soovitav kavandada aineteüleseid ühisprojekte. Väärtuskasvatuse olulisuse rõhutamine sellele läbiva teema staatuse andmisega on oluline samm sellesuunaliste arengute toetamiseks. Kuidas saab aineõpetaja ennast kurssi viia väärtuskasvatust puudutavate teemadega?
neist (54%) kasutab internetti oma toas. Mobiiltelefoni abil käib internetis 31% Eesti lastest, 7% kasutab pihuarvuteid (Euroopa keskmine tase) • Eesti lastest kasutab internetti iga päev 82%. Selle tulemusega oleme Rootsi (84%) ja Bulgaaria (83%) järel 3. kohal • 44% küsitletud Eesti lastest peab täiesti õigustatuks väidet, et internetis leidub palju neile eakohast materjali (Euroopa keskmine tase) Üldiselt kehtib seaduspära: mida enam lapsed internetti kasutavad, seda rohkem positiivseid võimalusi nad naudivad. 2) Kehtib ka teine seaduspära: mida rohkem lapsed konkreetses riigis igapäevaselt internetti kasutavad, seda rohkem lapsi selles riigis on kokku puutunud ühe või enama riskiga. Pajula noorte alkoholitarbimise pildilise meediateksti analüüs • Postimees Extra 2006
· Kooselu edendava ja pärssiva vahele · Lugupidamist vääriva ja mittevääriva vahele · Abistava ja kahjustava vahele. Saades aru, millest on abi ja mis teeb kahju, ja kujundades oma seisukohta, määratleme selle, kes me ise oleme. 8 Neliktest Need neli küsimust aitavad aru saada kas on tegemist liigse järeleandmisega: 1. Kas olukord takistab lapsel täitmast ülesandeid, mis eakohast arengut ja õppimist soodustavad? 2. Kas mõni laps saab teistega võrreldes pere vahenditest ebavõrdselt suurt ruumi? (Vahendid võivad hõlmata raha, ruumi, aega, energiat, tähelepanu ja hingelist pühendumist) 3. Kas olukord on tekkinud ja püsib pigem lapse või täiskasvanu huvides? 4. Kas lapse käitumine võib mingil moel teisi inimesi, ühiskonda või maailma kahjustada?
40% kuni 60%. Talvel võib nädala keskmine suhteline niiskus langeda 25%-ni ja suvel tõusta 70%-ni.; sisetemp vähemalt 19,0 °C. Õhutemperatuuri tõusmisel üle 26,0 °C tuleb võtta tarvitusele meetmed temperatuuri mõju vähendamiseks; võimalik ruumide tuulutus 4. Terviseriskide ennetamine noortelaagris Terviseriskide ennetamine: spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendid, konstruktsioon, mõõtmed ja viimistlus peavad olema ohutud ning võimaldama noortele ohutut, eakohast, mitmekesist ja arendavat tegevust; sportlikud tegevused peavad vastama noorte vanusele, tervislikule seisundile ja füüsilisele ettevalmistusele; alla 18-aastaste noorte ujulasse, basseini, veekeskusesse või veekogu avalikku supluskohta ujuma viimisel peab iga 10 alaealise kohta olema vähemalt kaks täiskasvanut; võimalus riiete ja jalanõude kuivatamiseks. Noorte toitlustamine: vastama "toiduseaduse" ja teistele õigusaktidele; kindlaksmääratud kellaaegadel neli korda päevas
1.Koolikohustuse mittetäitmine 2.Alaealiste õigusrikkumised 3.laste vanemliku hoolitsuseta jätmine 4.toimetulekuraskusteg ja vähekindlustatud perekonnad 5.vähesed võimalused vabaaja veetmiseks ja huvialadega tegelemiseks 6.laste ja perede tervistkahjustav ja hälbiv käitumine. Probleemid lastekaitse süsteemis 1.1 Eriolukorras olevate laste kaitse probleemid Eriolukorras olevate laste all mõtlen lapsi, kelle tavaline eakohast arengut ning vajadusi soodustav arengukeskkond on mingi asjaolu tõttu rikutud. Sealhulgas, kuid mitte ainult on eriolukorras olev laps väärkohtlemise all kannatav laps, vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud laps; kuriteos kahtlustatav ja süüdistav laps, lapsprostituut, vangistatud või muul viisil vabadusest ilmajäetud alaealine. LASTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI, aga ka teiste rahvusvaheliste aktide järgi, on sellistele lastele vaja tagada eriline kaitse ja hooldus
kirurgilise ravi võimalustele -- jäävad enamik kaasasündinud südameriketega lastest elama ja jõuavad ka koolini. Umbes pooled kaasasündinud südameriketega lastest vajavad operatsiooni kas täielikuks või osaliseks rikke likvideerimiseks. Mõned kaasasündinud rikked võiva lapse arenedes ja kasvades loomulikul teel paraneda. Teatud hulk rikkeid on nii väikeses mõjuga, et ei vaja mingisugust aktiivset ravi ja lapsed on võimelised elama oma normaalset eakohast elu. 2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis kapillaarides gaasivahetuse tagajärjel vere koostis muutub (CO2 rikas veri venoosne veri). Veenulid koonduvad
organisatsioonid ja kodanikuühiskond kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide tunnistajaks olnud laste õigusi ja vajadusi. 10 Koordineeriv organ-Konventsiooniosalised määravad või asutavad ühe või mitu ametlikku organit, 2 VV tunnistajaks olnud laste eakohast psühhol nõustamist ning arvestavad lapse parimate huvidega. mis vastutavad kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide ennetamise 27 - Teavitamine Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et julgustada igat isikut, kes on ja tõkestamise poliitikate ja meetmete koordineerimise, elluviimise, järelevalve ja hindamise eest. olnud konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vvaktide toimepaneku tunnistajaks või kellel on piisavat
Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust, südamepuudulikkuse nähte, pulsid on adekvaatsed ja laps sööb hästi, tuleb last uuesti uurida 48-72 tunni vanuses. Lisasümptomi esinedes teostada täiendavalt instrumentaalsed uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010). Tahhükardia – kiire südametegevus. Pulsifrekvents ületab eakohast normi. (Blagdon jt 2007.) Bradükardia – aeglane südametegevus. Pulsifrekvents on alla eakohase normi. (Blagdon jt 2007.) Galopprütm – kolme või enama südametooni kuuldavus kahe löögi asemel(Coyne jt 2010). Ekstrasüstol – lisalöök (Kallas jt 1999). Respiratoorne arütmia – on füsioloogiline. Sagedamini esineb eelkooli- ja koolieas. Kindlakstegemiseks hinnatakse seost hingamisfaasidega: sissehingamisfaasis südamerütm sageneb ja väljahingamisfaasis aeglustub
püüdes lapsele sisendada, et ta on väärtusetu, et temast ei hoolita või hoolitakse liiga vähe, temalt oodatakse seda, mis pole vastavuses lapse ea ja arenguga. Samuti võib emotsionaalne väärkohtlemine väljenduda pidevas hirmutunde sisendamises, lapse ekpluateerimises või kaasamises korruptiivsetesse tegudesse. Igas lapse väärkohtlemise vormis esineb teatud määral emotsionaalset väärkohtlemist. Pidev emotsionaalne pinge pidurdab lapse normaalset eakohast arengut. (Gough 2001, 17-18) (Lastekaitse Liit 2001:17) Emotsionaalne vägivald on: Probleemi arutamisest keeldumine; Karistusega ähvardamine; Halvustamine; Lapse solvamine; Lapse eemaldamine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest; Terroriseerimine ehk püsiva hirmutunde kujundamine; Pideva pinge all hoidmine; Lapse sundimine tegevuseks, mis on teda kahjustav. Last emotsionaalselt halvasti koheldes kasvab ta õnnetus ja vihases keskkonnas ja seetõttu tunneb laps end halva ja saamatuna
da neid tegelikkuse uurimiseks, koostada ja analüüsida tabeleid ning diagramme, kasutada ar- vutusvahendeid, käsiraamatuid, teatmeteoseid, tabeleid, kaasaegseid infotehnoloogiavahen- deid, klassifitseerida esemeid ja nähtusi ühe või mitme tunnuse põhjal, liikuda mõttekäikudes üldiselt üksikule ja vastupidi, oskab väiteid tõestada, matemaatiliselt kirjeldada lihtsamaid praktilisi probleeme ning neid lahendada, prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi Inimene ja ühiskond omab eakohast tervisealast kompetentsust ehk võimet omandada, in- terpreteerida ja mõista tervisega seotud baasinformatsiooni ja teenuseid ning oskust kasutada seda tervise edendamiseks; teab enamlevinud traumade riskitegureid, nende vältimisvõimalu- si, oskab organiseerida ja anda abi; eristab tõeseid ja väärasid seksuaalsuse ja suhetega seotud uskumusi; teab põhilist seksuaalanatoomiast-füsioloogiast ning turvalise seksuaalkäitumise
laste pärast kooselu, lahendavad laste probleeme ja väldivad omi. Järeltulijad näevad ja õpivad aga seda, et asjadest ei räägita, tundeid ei avaldata, vaieldakse, ironiseeritakse, tülitsetakse, nähvatakse. Sellises peres üles kasvanud lastel on suurem tõenäosus, et tulevikus ilmnevad tundeelu- või käitumishäireid. 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks See on omane vanematele, kes näevad lapse probleemset käitumist kui eakohast ja loodavad, et see lihtsalt ajaga üle läheb ehk välja kasvab. Enamasti, kui asjadel lihtsalt minna lasta, lähevad nad aja jooksul ikka hullemaks. 1.6.7 Perfektse vanema lõks Sellisel juhul on vanemal iseendale ebareaalselt kõrged nõudmised. Tahetakse olla täiuslik, mitte lihtsalt hea vanem. Nii kaldutakse liigselt muretsema, kontrollima, laste eest asju ära tegema, et neid kõikvõimalikest ohtudest eemale hoida ja parim kasvukeskkond tagada. Nii võib
kogemused sellega kuidas menst algas. Ameerikas toodi tüdrukud kaks erinevat välja selle et kui emad ja isad olid tähtsustanud seda sündmust nn väike kõne , või kaunistatud lilli, või kingitust. Tüdrukute suhtumine menst on meeldib või ebameeldiv ja valulik ja halb ja paha, oleneb kuidas moodi tüdrukud on seksuaalkasvatusega seoses (kodune) ette valmistatud. Menstruatsioon on halb jne 70.datel. Kuna ei õpetatud neid . Kui tüdruk saab adekvaatset eakohast infot menstruatsiooni kohta siis tänapäeval suhtutakse sinna positiivselt. See väike osa kes peab mens ebameeldivaks see tuleneb sellest et seksuaalkasvatus selles vallas on aukudega.ei ole sellele vanusele vastav. Poiste esmakordne pollutsioon on niisugune sugutunnus, mis on vähem tähtis, või üleüldse mitte tähtis, sest see jääb teiste sündmuste hulka.Poisid reeglina esmakordselt ei räägi kellegile,see on poiste jaoks vähem tähtis sündmus, muretsevad teiste asjade üle.
EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia kuidas tekivad muutused teadmistes, kuidas lapsed õpivad Pedagoogika õpetamise alused, kuidas juhtida õppimisprotsessi Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia Õigusteadus Arengupsühholoogia on erivajadustega laste psühholoogia aluseks
Aju struktuurimuutustele kaasuv NS düsfunktsioon HF-de ühendus läbi mõhnkeha CC • 50% krambid (Campbell 2003), • M (>200 milj.müeliniseerunud aksoni) tagab info kiire (20 msek.) liikumise HF-de vahel • vaimse võimekuse osas võib esineda nii eakohast arengut kui mahajäämust • inimene ei taju 2. erinevas “stiilis” töötavat protsessorit oma peas • hemipareese • raske teha kaht erinevat asja korraga, nt.lastel patsutada pead ja hõõruda kõhtu • õpiraskusi, • “l.a”korral-ei saa aru, et näidati sama pilti (vas./par.vv-s) • unehäireid, • usub/ei usu- religiooni suhtes • autismi
Nii tunduvad väikelapsed alati "tahtejõulised", sest nad usuvad, et valitsevad üksinda maailma ja võivad oma tahet saada igal ajal. Väikelapsed ei ole veel õppinud välismaailma ja teisi inimesi enda mina piirangutena nägema. Autori arvates ongi probleem selles, et paljud vanemad ja õpetajad ei arva enam, et nende kohus on lapse arengut juhtida. Nad näevad last tolle arvatava isiksusena ja võimendavad tema oletatavaid omadusi. Sellega aga takistatakse lapse eakohast arengut ja laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi. 6 --------------------------------- MIKS ON ENESETEADVUSENI NII PIKK ARENGUTEE? Inimene on sündides vaimselt tühi see Uku Masingu kirjarida on heaks lähteks, selgitamaks kasvatuse olulist osa iga inimlapse elus. Sündides oleme puhtalt bioloogilised olendid ning
annaabi.ee 
