kasvatuseesmärgid ja –alused, õppekorraldus, valdkondade kirjeldused, arengu pädevused, arengu hindamine. Ühine on ka see, et nii lasteaed kui kool koostavad oma õppekava riikliku õppekava alusel. Sarnased on ka paljud õppe- ja kasvatuseesmärkide sisu: kool/lasteaed aitab kaasa õpilaste/laste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks; õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus on tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine; põhikooli/lasteaia ülesanne on luua õpilasele/lapsele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist jne
a. reaktiivsest kiindumishäirest käitumishäirest b. kõigist nimetatutest c. aktiivsus-ja tähelepanuhäirest d. pervasiivsest arenguhäirest e. kuulmispuudest 26) Pervasiivne arenguhäire avaldub eelkõige lapse a. mõtlemise iseärasustes b. motoorse arengu mahajäämuses c. tajutegevuste piiramatuses d. sotsiaalses käitumises e. kõne arengu mahajäämuses 27) Aktiivsus-ja tähelepanuhäiret diagnoositakse lasteaialastel harva, tulenevalt sellest et a. selles vanuses on tähelepanuhäire eakohane b. selles vanuses on hüperaktiivus eakohane c. lapsevanemad on varase diagnoosimise vastu d. eakohane käitumine varieerub suurtes piirides e. õpetajad on tähelepanematud 28) Aspergeri sündroomi kahtlusega lasteaiaealise lapse hindamisel annab tõenäoliselt enim infot a. erilise andekuse välja selgitamine mõnes spetsiifilises valdkonnas b. huvialade ja tegevuse mitmekülgsuse määra välja selgitamine c. vaimsete võimete testimine d. kõne arengu taseme määratlemine e
Retsentsioon Retsenseerisin xxx referaati `` Rasmus Kaljujärve rollid filmis ja lavalaudadel ``. X. XXX referaat räägib veidi R. Kaljujärve lapsepõlvest, suurem osa tööst on pühendatud Kaljujärve karjäärile. XXX on toonud ilusti välja põhjuse, miks on tema referaat kirjutatud just Kaljujärvest. Nimelt on Kaljujärv olnud juba ammu XXX lemmiknäitleja ning ta soovis veidi rohkem teada saada. XXX töö sisaldab sisukorda, sissejuhatust, kahte peatükki, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse nimekirja ning pilte. Kokku 15 lehte. Sissejuhatuses räägib XXX, miks ta R. Kaljujärve valis, millistest peatükkidest töö koosneb ja millest need peatükid räägivad. Esimeses peatükis kirjutab XXX Kaljujärve eluloost. Minu arvates oleks veidi põhjalikumalt võinud kirjutada Kaljujärve lapsepõlvest, kohe on hakatud rääkima rollidest, seal peatükis on räägitud ka Kaljujärve ning tema isa suhtest. Teises peatükis on kirjutatud üsnagi põhjalikult ning täpselt Kaljuj...
MUINASJUTU KAUDU... Saab laps teadmisi inimestest, loomadest, suhetest, õiglusest ja ebaõiglusest jne Toetame lapse hingejõu arengut ja pakume tuge fantaasia arengul(muinasjuttude uurija J. Steit) Kujundame arusaamu elust. Tekib lapsel side loomade ja lindude, aga ka puude ja kividega: kõigel võib olla hing. Õpib laps lugema,kirjutama,arvutama Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi Muinasjutt lahutab lapse meelt ja teeb lapse õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaajad ja tähtpäevad MUINASJUTU ESITAMINE Kõigil peab olema mugav. Täiuslik muinasjutt on jutustatud muinasjutt. Anda lastele aega muinasjutu tajumiseks, ära kiirusta! Nukuetendus, lavastusmäng.. Kõik meeled tegevusse! KÕIK MEELED TEGEVUSSE Hämaruses valgus ja heliefektid Looduselementide lisamine(tuli, vesi, õhk, mets)
,,Vanamees ja Meri" Lugesin Ernest Miller Hemingway raamatut ,,Vanamees ja Meri". Kuna raamat oli oma vabal valikul, siis ema soovitas mulle just seda Hemingway teost kuna see pidavat olema mulle vägagi eakohane. Raamat räägib kogenud kalurist, kes oli kunagi küla parim kalamees, kuid kellel viimase ajal pole vedanud ning kes polnud juba 84 päeva saaki saanud. Vanamehega käis kalal üks noor poiss. Poisil meeldis vanamehega kalal käia ning ta tahtis väga temaga kalale minna, kuid poisi vanemad vaatasid, et vanamees pole pikka aega saaki saanud ning keelasid poisil vanamega kalal käimise ära, sest pidasid seda mõttetuks tegevuseks. Poiss, aga tahtis ikka
Laps Peab: 1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; 2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse; 3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. § 20. Laps ja kaasinimesed. (1) Laps peab kaasinimestegs lugupidavalt käituma. (2) Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. § 21. Laps ja töö. (1) Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. (2) Riik ja kohalikud omavalitsused loovad laste tööks vajalikud tingimused. Sotsiaaltalitus jälgib lapse töötamise vastavust töö ohutuse ja tervisekaitse nõuetele ning käesoleva seaduse põhimõtetele. §20. Laps ja kaasinimesed. (1) Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma.
jäi mulle arusaamatuks. Pean tunnistama, et vahepeal seda etendust vaadates, hakkas isegi igav. Loomulikult oli ka kohti, kus sai kaasa naerda, kuid siiski miski jäi nagu segaseks. Ootasin sellelt etenduselt rohkem huumorit ja arusaadavust. Enne etendust ma kava ei ostnud, ehk võis see ka midagi muuta, sest ma ei saanud ju eelnevalt ülevaadet etendusest. Ma arvan, et mu ootused olid liiga suured, kuid samas võib-olla see etendus polnud mulle eakohane. Siiski selle etenduse juures on miski, mis mulle meeldis ja ma arvan, et see ongi just näitlejate töö. Kui nende asemel oleksid teised näitlejad, siis ma arvan, et mulle poleks see nii väga meeldinud. Seega, lavastajana oleksin jätnud samad näitlejad, kuid oleksin teinud sõnumi arusaadavamaks noorematelel inimestele. Mulle isiklikult ikkagi meeldis see tükk, sest seal käsitleti päris paljusid tänapäeva inimeste igapäevaelu probleeme, mis panid pärast veidi mõtlema
minna edasi ja arendada ennast,jääda inimestele meelde,teha ajalugu.Elada enda jaoks või teiste jaoks?Võtta seda kui õnnistust või needust? See,kui koguaeg tuuakse välja lapse annet,võib see lõpuks negatiivset mõju avaldada õppimisele.Noor geenius hakkab arvama,et ta on teistest palju parem.Ta hakkab aina rohkem koolist puuduma.Ta ei tee tunnis kaasa.Milleks?Ta on ju teistest sammu eespool.Temale eakohane koolisüsteem kõigest takistab geeniuse edasist tõusu. Siis tehakse selliseid erilisi asutusi,nagu erakoolid,kuhu lapsevanemad panevad oma lapsukesi varasest east,et nood saaksid paremat haridust,kui tavakooli lapsed.
sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (PGS § 3.1) 3. Millised on kokkulangevused ja erinevused põhikooli ja gümnaasiumi ülesannetel? Põhikoolil ja gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne (PGS § 4.1; PGS § 5.1) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist (PGS § 4.2). Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või kutseõppeasutuses (PGS § 5.2). 4
kätevärin) · Segavorm kõige enam levinud, võivad kaasneda krambid, kuulmis- ning/või nägemislangus, intellektipuue · Hemipleegia haaratud on üks kehapool, hakkavad väga kiiresti ühte kätt eelistama, motoorne defitsiit suurem ülajäsemetes, enamik on võimelised käima · Dipleegia haaratud on jalad, käte spastilisus on väiksem, häiruvad ka jämemotoorsed oskused (peenmotoorika võib olla täiesti eakohane) · Tetrapleegia haaratud on kõik neli jäset · Tripleegia · Monopleegia PATSIENDI PROBLEEMID Tserebraaparalüüsiga patsiendi puhul tuleb tegevuste planeerimisel arvestada võimalike kaasuvate häiretega. Antud haigusega võivad kaasuda järgmised kaasuvad häired: · Söömis - joomisraskused · Nägemisprobleemid · Kuulmiskahjustused · Kommunikatsioonihäired · Sensoorse tundlikkuse häired · Kognitiivsed häired · Krambisündroomid
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet?
(oma ette ruumi saamine, suuremad renoveerimised, internetiseerimine jms). Tegevusvaldkond Raamatukogu koosneb põhikogust, kuhu kuuluvad raamatud, perioodika + veel võib olla midagi, oleneb raamatukogu suunitlusest ja komplekteerimise põhimõtetest ning õpikukogust. Missugused on raamatukogu eesmärgid, kas ollakse või on juba kujunemissuunaks võetud kaasaegne õpikeskus, kus on vastav tehnika, sisustus ja õpilastele eakohane kirjandus. Millist kirjandust on raamatukogu aastate jooksul komplekteerinud. Tegevusvaldkonnad loetletuna: · raamatukogus olevate eksemplaride koju laenutus; · raamatukogus olevate eksemplaride kohalkasutus; · teatme teenindus; · kui on video- või fonoteek, siis videode vaatamine või muusika kuulamine; · interneti ja andmebaaside kasutamine; · koopiate tegemine jms. Suurus, kasv, kasumlikus Kui palju on eksemplare õppeaasta algul põhikogus ja kui palju õpikuid
1. Üldine info Nimi: Maria Vanus: 35 Üldine majanduslik olukord: keskmisest halvem Perekonnaseis: lahutatud Usulised veendumused: puuduvad 2. Probleemi olemus ja selle lahendamise katsed Klient tuli murega, et ta vajab abi lastega toimetulemisel. Ta rääkis, et tema peres kasvab kaks last, kellest vanem on nelja- aastane ja noorem pooleteiseaastane. Mure on vanema lapse pärast. Laps on 4-aastane, tal puudub eakohane kõne, on kohati agressiivne (ta lööb ja hammustab teisi lapsi). Teiste lastega koos mängida ei soovi, samuti puudub tal eneseväljendamise oskus. Maria rääkis, et õpetaja sõnul ei huvitu laps ka lasteaias läbiviidavatest õppetegevustest. WC- toimingutes vajab laps alati abi. Ise söömisega saab kuidagimoodi hakkama. Riietumisel vajab abi. Nii Maria kui õpetajad on märganud, et laps ei saa kasutada korraga kahte kätt, puudub käte koostöö
vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet?
Idamaade mütoloogia entsüklopeedia. Tallinn: Varrak, 2001 ... Arutle ja analüüsi 1.Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? ... Minevikust tänapäeva 1.Millised riigid paiknevad tänapäeval Hindustani poolsaarel? Mida teate nende omavahelistest suhetest? ... Orienteerumiseks 1.Induse tsivilisatsioon kujunes u 2500 aastat eKr. Tuletage meelde, millal ja kus kujunesid ülejäänud vanemad tsivilisatsioonid. ... Kokkuvõte Eakohane, arusaadav. Materjal liigendatud. Mõisted selgitatud Illustartsioonid tekstiga seostuvad. Materjali läbi töötamiseks ülesanded. Kasutatud kirjandus 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) 2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? (http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm) 3. J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused (http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.htm) 4. Mait Kõiv, Mati Laur (2007)
seksuaalkasvatus perekonnas on loomulik asi, mida võrreldakse näiteks lapsele jalgrattasõidu, lugemise-arvutamise või mingi muu tegevuse õpetamisega. Laste seksuaalkasvatus Tervisekasvatuse ja inimeseks kasvamise oluline osa Delikaatne, privaatsust austav Mitmekülgne Väljakutseid esitav Tuleb arvestada lapse arengutaset, tundeid Kogemuse ja teadmiste puudus Plaanipärane, kontsentriline, eakohane Seksuaalkasvatus ei ole seksi õpetus, täiskasvanu info pakkumine lapsele Eesmärk õpetada oma arengut ja piire austama 1. Umbes aastane laps hakkab ennast teis te lastega võrdlema. eis te lastega võrdlema. Ta teeb seda suunaga ülevalt alla: kõigepealt uurib nägu ja seejärel teisi kehaosi. Lapsele meeldib vaadata teist last ja vanemaid alasti ning siis neid mõttes kõrvutada. 2
Laps on vaktsineerimata, sest vanemal ,,pole aega" selleks Laps saab korduvalt vanema sõnutsi ,,juhuslikult vigastada" Hilineb korduvalt kooli või hoiab koolist eemale 6. Ülikaitstus lapse suhtes. on väärkohtlemise liik, mille puhul vanem või hooldaja liialdab kontrolli hoidmisega lapse tegevuse üle, laps jäetakse ilma tema eale vastavast iseseisvast tegutsemisest, millega seatakse ohtu tema isiksuse ja sotsiaalse kompetentsuse eakohane areng. · Püütakse kõike ära otsustada ja ära teha, nt iseseisvalt riietada, hoitakse eemale minimaalsestki ohust, uutest kogemustest , suhetest eakaaslastega. Ülikaitsvas atmosfääris häirub lapse isiksuse areng, häiritud on iseseisvumine. 7. Mida vajab väärkoheldud laps`? Püüa aidata lapsevanema ja lapse suhteid normaliseerida Tunnusta last ja hooli temast
Kelluke hakkab kasvama ja kellukese helina saatel sirutab laps end pikaks. Päike teeb talle pai. Tegevus kordub. Osatäitjad vahetuvad. Kokkuvõte: Tegevus oli lastele eakohane. Lapsed said tegevuses aktiivselt osaleda. Lapsed said maalida lumikellukesi nii nagu nad seda ise nägid. Vältisin otsest juhendmist nagu on öeldud ka raamatus "Laps ja lasteaed": Õpetaja peaks vältima otsest juhendamist. See viib ühesuguste kunstitööde valmimiseni ning iga üksiku lapse areng ei ole nii märgatav. Lasteaiaõpetaja käsiraamatus on kirjas, et igale tegevusele, kus lapsel tuleb midagi kujutada (joonistada, maalida, voolida), peab eelnema vaatlus
...............................................................................................................3 Sissejuhatus Valisime sellise uurimistöö teema seetõttu, et meie arvates tarvitavad tänapäeval alaealised väga palju alkoholi, kuigi see on seadusega keelatud. Eestis on see väga suureks probleemiks ja seepärast tuleks sellest rääkida rohkem ja pöörata veel suuremat tähelepanu, kui seda siiani on tehtud. Tuleks selgeks teha, et see on väga vale ja ei ole noortele eakohane. Meie küsitluse eesmärk oligi teada saada, mida arvavad inimesed alkoholist ja selle tarbimisest ning kas nende arvates tarbivad alaealised liiga palju alkoholi. Noored peavad ka ise mõistma, et see on tõsine probleem. Püstitasime hüpoteesi, et alaealiste seas tarbitakse väga palju alkoholi, kuna võetakse eeskuju eakaaslastelt ja vanematelt. Küsitlustulemuste analüüs Uurimistöö viisime läbi talvel ja tegime seda küsitluse vormis. Küsitlusele vastanuid oli 57, nendest
ja kasvatuseesmärke ning pädevusi." ehk Põhikooli riikliku õppekava § 3 ja § 4 kirjas olevaid. Nendeks on: § 3. Põhikooli sihiseade (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. (2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. (3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (4) Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist
on tervisedendus sootuks laiem kontseptsioon. Lasteaedade tegevus hõlmab osalt haiguste ennetamist, kindlasti ka tervisekasvatust, kuid oluline on lasteaia kui institutsiooni keskkond tervikuna, lisaks seal tehtud otsused. See kokku ongi tervisedendus. Kehalise aktiivsuse edendamine. Koolieelses lasteasutuses luuakse eeldused ja tingimused igakülgseks kehaliseks tegevuseks, et soodustada ja tagada laste eakohane psühhomotoorne, sotsiaalne ja tunnetuslik areng. Kehalise aktiivsuse edendamisest võtab osa kogu lasteasutuse personal ja kaasab sellesse lapsevanemaid ning teisi võimalikke koostööpartnereid paikkonnast. Lastel ja vanematel peaks olema huvi, teadmised ja oskused liikumise tähtsusest ja võimalustest. Kehalise tegevuse käigus tagatakse igakülgne turvalisus, vältimaks traumasid. Isiklik hügieen. Koolieelses lasteasutuses tuleks pöörata suurt rõhku laste isiklikule hügieenile
eeldatakse juba veidi keerukamat teostust ja hinnatakse teisi kriteeriume kui I klassis. Näiteks kui esimeses klassis tehti lihtne pajalapp, siis kuuendas klassis võib ka pajalappe teha, aga sinna näiteks tikitakse peale mõni pilt või muster, samuti on pajalapp tunduvalt „keerukama“ kujuga (see on selgelt sarnane ka jõukohasusele). Samas näiteks kui esimese klassi laps õmbleb omale nukuteki või teeb omale mängulooma, siis kuuenda klassi lapsele ei ole see enam väga eakohane ( puberteedi eelne aeg varane puberteet), teda huvitavad juba teised asjad ja õpetaja peab elulisuse printsiipi järgides valima teemad/tööd, mis seostuks tema huvidega. Näiteks tahab omale laheda särgi õmmelda. 3. Näitlikkus- peale teooreetilise osa rääkimist näitab õpetaja lastele võimalusel arvutist pilte erinevate teemakohaste tööde kohta ja kindlasti on kaasa võetud vaatamiseks/katsumiseks ka reaalselt esemelised näidised
Kirjalike tekstide kohandamine arvestada õpilase keelelise tasemega; kui mõni lõik selles sisaldab ebaolulist infot (nt põhiteemast kõrvalepõikeid); kui tekstis on liiga palju tundmatuid ja raskeid sõnu või konstruktsioone. Lugemistekstide valimisel peaks jälgima, et tekst oleks lühike; sisaldaks piisaval määral tuntud sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone; koosneks valdavalt lühikestest ja lihtsatest lausetest; oleks huvitav ja eakohane, sisaldaks teavet, mis õpilastele korda läheb ja huvi pakub; käsitleks tuttavat teemat või fakte; oleks illustreeritud. Õpiraskuste ajaloost 1877 Saksa neuroloog Adolf Kussamaul võttis kasutusele termini sõnapimedus 1887 Saksa arst Rudolf võttis kasutusele termini düsleksia, 1895 silmaarst James Hinshelwood kirjeldas omandatud sõnapimedust täiskasvanul 1963 Samuel A. Kirk võttis kasutusele termini õpiraskused (learning disability).
Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse. Kasvatusmeetod- plaanipärane toimimisviis. Isiksus on omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend Individuaalsus- isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav. Silmas tuleb pidada iga lapse huve, võimeid ja vajadusi. Koduloolisuse printsiip- selle ehituslikuks teljeks aastaaegade rütm inimene ja loodus erinevatel aastaaegadel järgides printsiipi lähedalt kaugemale, üksikult üldisele. Kasvatamine ja õpetamine- see on ainus tee lapse ettevalmistamiseks eluks ühiskonnas, eakaaslaste ja täiskasvanute hulgas, eluks ja tegevuseks, mis tooks rahulolu ja rõõmu nii lapsele
sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule. § 3. Põhikooli sihiseade (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. (2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. (3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. (4) Põhikool kindlustab põhiliste väärtushoiakute kujunemise
Tallinn: Varrak, 2001 ... Arutle ja analüüsi 1.Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? ... Minevikust tänapäeva 1.Millised riigid paiknevad tänapäeval Hindustani poolsaarel? Mida teate nende omavahelistest suhetest? ... Orienteerumiseks 1.Induse tsivilisatsioon kujunes u 2500 aastat eKr. Tuletage meelde, millal ja kus kujunesid ülejäänud vanemad tsivilisatsioonid. ... KOKKUVÕTE Gümnaasiumiastme ajaloo õpik on eakohane ning arusaadav. Õpiku peatükid on jaotatud eraldi õppetükkideks ja õppetükid omakorda erinevateks osadeks, mis aitab materjale vajadusel lihtsamini üles leida. Õpikus ei ole materjali edastamiseks kasutatud võõrsõnu kuid esinevad mõisted, ilma milleta jääks materjal puudulikuks. Sellised mõisted on aga seletatud tekstis või õpiku lõpus olevas sõnastikus. Mitmed asukohad, inimesed, esemed , keda õpikus mainitakse on ka paremaks mõistmiseks piltide näol esitatud
) Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend Inimene- Homo sapiens ('tark inimene'), mille alamliigiks on omakorda homo sapiens sapiens (nüüdisinimene). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, mitmesuguste abivahendite - tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning väidetavalt ka mõistuse olemasolu. Individuaalsus- isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav. Silmas tuleb pidada iga lapse huve, võimeid ja vajadusi. Intergratsioon- Üldõpetus- Koduloolisuse printsiip- selle ehituslikuks teljeks aastaaegade rütm - inimene ja loodus erinevatel aastaaegadel järgides printsiipi lähedalt kaugemale, üksikult üldisele. Arenguvestlus- Kasvatamine ja õpetamine- see on ainus tee lapse ettevalmistamiseks eluks ühiskonnas, eakaaslaste
vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Laps peab: täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees, lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse, hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda, kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna 3 ühistes toimetustes ja töödes. Lapsel on koolikohustus vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele. Lapse kohustus hoida oma tervist Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 18, 19, 20, 21, 22, 23 seadus o) Mida ütleb seadus alaealise liikumisvabaduse kohta? Laps on kohustatud järgima avalikku korda
mõtteid: lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud; lastele pakutavad kirjanduslikud ,,kujud" peavad lihtsad, kuid seejuures vooruslikud olema; keel olgu kerge ja luulelise kõlaga; sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada"; lastele on sobimatud romaanid ja luuletused, röövjutud Kunder oli lastekirjanduse teooria rajaja (esitab lastekirjanduse funktsioonid ja printsiibid). Funktsioonid: õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline. Printsiibid: eakohane ja temaatiline Parijõgi saksa eeskujul laste-ja noorsookirjanduse juurutamine 19. SAJ. LÕPU AUTOREID EESTI LASTEKIRJANDUSES Juhan Kunder- TÕSi kasvandik, pedagoog Rakveres. Looming: ,,Lood lastele", ,,Laste raamat", ,,Eesti muinasjutud", ,,Looduse õpetus", ,,Maakera elu ja olu". Arvab, et loodust mitte tunda tähendab oma ema mitte tunda. Jakob Pärn- TÕSi kasvandik, pedagoog, rahvusliku liikumise tegelane. Looming:
.........................................12 2 SISSEJUHATUS Antud referaat annab lühikese ülevaate lapse kõne arengu tähtsamatest etappidest. Referaat kirjeldab lapse kõne arengut sünnist kuni seitsmenda eluaastani. Lapse kõne arenguetappidega peaks olema tuttav nii lapsevanem kui ka õpetaja. Selleks, et analüüsida lapse arengut ning seda vajadusel toetada, kui lapsel tekib raskusi või areng pole eakohane. Kõne areng on seotud kõne täiustumise, sõnavara (aktiivne ja passiivne) laienemisega ning hõlmab ka suhtlemisoskust. Laste sõnavara kvaliteet ja suurus määratlevad enamasti kõnearengu taset tervikuna. Lapse kõne areneb kiiresti, eriti kiire areng toimub enamasti pärast esimeste sõnade ütlemist. Koolimineval lapsel peaks kõnes esinema kõik häälikuid, tema sõnavara ulatus laialdane. Kooliküps laps peaks kõnet hästi mõistma ja oskama sõnvara ka iseseisvalt olenemata
kas, kui palju ja millise kvaliteediga logopeedi abi lapsele võimaldatakse. Logopeed saab suuremat rõhku pöörata just nende häälikute omandamise õpetamisele, millega üldiselt kuulmislangusega inimestel probleeme on. (Ertmer, Kloiber, Jung, Kirleis & Bradford, 2012) Schorr jt (2008) on oma uuringus välja toonud, et sisekõrva implantaatidega laste semantilised oskused on kuuljatest eakaaslaste oskustega võrreldes palju madalamad. Ometi oli ka lapsi, kelle sõnavara areng oli täiesti eakohane. On leitud, et paljud lapsed, kellele on paigaldatud sisekõrva implantaadid, ei suuda hästi kinni pidada vestluste teemadest. Spencer (2004) on selle põhjal järeldanud, et nendel lastel võib olla keerulisem keskenduda vestluse teemale, kui samal ajal peab väga põhjalikult tegelema kuulamisega ning mõnel juhul ka vastuse genereerimisega, mis võib tekitada raskusi. Sellest tulenevalt on laste vestluse sidususe jälgimine aeglasemalt arenenud.
ähvardamine, hirmutamine, naeruvääristamine). (1) Viienda ja viimase lapse väärkohtlemise liigina mainib Maailma Terviseorganisatsioon lapse majanduslikku ärakasutamist. See tähendab, et last rakendatakse tööle või teistesse tege-vustesse teiste inimeste majandusliku kasu eesmärgil. Siin ei mõelda mitte vastastikku kasulikku partnerlust, kus laps teeb endale jõukohast tööd ja saab selle eest õiglast tasu, vaid olukorda, kus töö on lapse jaoks üle jõu käiv (mitte eakohane) ja põhjustab lapse tervisele, vaimsele arengule või hariduse omandamisele kahju. Sellise ärakasutamise hulka kuulub näiteks lapstööjõu või laps- prostituutide töölerakendamine. (www.vaimukad.ee/user_files/Lapsepolv_puue_ja_vagivald.doc lk.7- 8) 6 4. Koduvägivalla mõju lapsele Vägivald on nii ahistamine, mida laps ise kogeb, kui ka pereliikmete kannatuste pealtnägemine. Koduse vägivalla mõju lapsele on laiaulatuslik
on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavaliselt 2-6 kuu jooksul füsioloogiline kõnetakistus möödub, kui suurendada nõudlikkust lapse kõne suhtes 6
Punktides 1, 2, 3 on pandud paika alusväärtused, mis soodustavad ka hariduslike erivajadustega õpilastele sobiva õpikeskkonna loomist. § 3. Põhikooli sihiseade (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. (2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. (3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
kus tal oleks võimalik arendada endas erinevaid oskusi ning aitaks tal õppida loovat eneseväljendust, ning luua oma kultuuriline identiteet. Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse tähtsus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
Selleks, et kaks last saaksid omavahel sõbraks on vaja kontakti ja teineteisest arusaamist, seejärel on vajalik edukas infovahetus ( enese ja mängu kohta), leida ühiseid tegevusi ning tulla toime konfliktidega. Omavaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning eneseavamine mängivad olulist rolli alles siis, kui lapsed on omavahel juba tuttavaks saanud ( Ladd, 2005). Sõprussuhete tekkimisel on oluline eneseväljendusoskus. Need lapsed, kelle emotsionaalne areng on eakohane ja terve minapilt peegeldab tagasi positiivset tagasisidet, on kaaslaste poolt aktsepteeritud ja valitakse meelsasti oma mängukaaslaste hulka. Sotsiaalsete oskuste eakohane tase, muudab lapse huvitavaks mängukaaslaseks ja suhtlemine temaga on aktiivne ja emotsionaalselt meeldiv. Positiivne maailmapilt kiirgab tagasi ka suhtluses. Uurimistulemused kinnitasid, et emotsionaalsete probleemide esinemisel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ja lapsed vajavad sel juhul abi ja oskuslikku suunamist
väsimust. Põhilised liikumisalad (kõndimine, suusatamine, jalgrattasõit, ujumine, sõudmine) sobivad tavaliselt hästi. Kui aga jalgade suured liigesed on haiged, võivad jalgrattasõit ja ujumine olla meeldivamad kui jalgu koormav kõndimine. Kui füüsiline vorm on halvenenud või haigus on aktiivne, piisab keskmisest koormusest intensiivsusega 55-75% maksimaalsest südame löögisagedusest (eakohane maksimaalne pulsisagedus arvutatakse valemi järgi 220 miinus vanus aastates, näiteks 42-aastase jaoks on see 220 - 42 = 178 lööki minutis). Haiguse vaibejärgus tõstetakse koormust 75-85%-ni maksimaalsest. Siis esineb higistamine ja kerge hingeldus, kuid koormuse ajal on veel võimalik kõnelda. Liikumisala tuleb valida nii, et liigselt ei koormaks valusaid liigeseid. Soovitatav on teha treeningut 2-3 korda nädalas vähemalt 10-20 minutit korraga
füüsilistele kahjustustele ja vaimsetele või intellektuaalsetele häiretele, mis võivad tekkida väärkohtlemise tagajärjel, puudub sellistel lastel üldjuhul usaldus täiskasvanutesse, nad on endassetõmbunud ning neil on madal enesehinnang. Lapse normaalseks arenguks on vaja tal turvalist keskkonda ja hoolivaid lähedasi, nende puudumisel aga võivad lapseeas kogetud negatiivsed sündmused mõjutada tema kogu edasist elu. Väärkohtlemise tõttu võib ohus olla lapse loomulik ja eakohane areng. R. Soonetsi (1997) sõnul saab lapsele suunatud vägivalda liigitada neljaks emotsionaalseks, psühholoogiliseks ehk vaimseks, füüsiliseks ning seksuaalseks. Iga väärkohtlemise liik avaldab lapsele negatiivset mõju, mis takistab tema emotsionaalset, füüsilist, intellektuaalset kui ka sotsiaalset funktsioneerimist, tekitades temas halvematel juhtudel arengupeetust. Antud töös käsitletakse vägivalla mõju lastele liigiti ning vaadeldakse
ebastabiilses peres varakult otsa ka laste lapsepõlv. Sageli peavad vanemad õed- vennad hoolitsema nooremate eest, mis on neile suur koorem. Sellise pere lapsed on murelikud ega tunne end turvaliselt, sest ema-isa vahel on ohtralt pingeid. Raske on meele järgi olla vanematele, kel on iseenda ja oma suhtega nii palju tegemist ning kes on depressioonis või õnnetud. Pigem vajavad niisugused vanemad ise lastelt tuge. Ja laps toetabki - sageli rohkem, kui talle eakohane on või ta jaksab. Samas kui suhe päritoluperega on liiga lähedane, on paarisuhe konfliktne Eesti peredes näeb sageli ka olukorda, kus ühel abikaasal on vanematega väga tihe side, teisel on see aga katkenud. Näiteks elatakse ühe poole vanemate juures ning kogu elu määravad jõuliselt nende väärtused. Enamasti ei mõelda, kuidas võiks selline kooselu mõjutada mehe ja naise omavahelisi suhteid. Pealegi - see pool, kes elab oma kodus, tunneb end ju hästi
protsentomaania. Eestis samal ajal esimene suurem maakoolide sulgemine NOORED Eestist algavad EÜE, EÕM ja TPL liikumine- ülipopulaarsed noorte töö, rahateenimise ja vaba aja sisustamise kohad suvel. Lastelaagrid- enamjaolt vanemate töökohtade ametiühingute kaudu suur pioneerilaagrite võrk( 1 vahetus 4 nädalat, tuusiku hind võrdus u. 3-4 pudeli viina hinnaga!) Kaasnes küll punane sümboolika, kuid sisuline tegevus lastele eakohane, mitmekesine, huvitav ja üsna ideoloogiavaba. Komsomoli ja pioneeritöö alla sai joonistada üldse igasugu üritusi ja pidusid sellega kujuneb omamoodi topeltmoraal ja topeltelu, paberil näidatakse üht, tegelikult tehakse midagi muud. Tegevuse sisu olenes põhiliselt ikkagi inimestest- täideviijatest. V Repressioonid Otsesed massirepressioonid Stalini eluajal Suurküüditamine 26.märtsil 1949, üle 20000 maainimese Siberisse- kollektiviseerimise hõlbustamiseks
kooliti märkimisväärselt ning mõnes koolis ühele punktile hinnatud teade oleks teises saanud maksimumi. Ülesanne 2 Põhikooli inglise keele eksamil juba traditsiooniks kujunenud kirjas inglise keelt kõnelevale kirjasõbrale tuli õpilasel seekordki keskenduda kolmele aspektile. Juhises oli ette antud, et Chrisile tuli kirjutada ühest oma reisist ning kirjeldada, kuhu ja millal reisiti, kellega reisiti ja mida reisi ajal tehti. Õpilastele oli sel teemal kirjutamine igati jõu- ja eakohane. Nad kirjeldasid tublilt nii väljamõeldud kui reaalselt toimunud reise nii kodu- kui välismaal. Enim esines vigu artiklite ja eessõnade kasutuses, mis B1-tasemel keeleõppijale arusaadavalt mõningaid probleeme valmistavad. Palju oli ka neid õpilasi, kes kirja lõpus oma nime taha punkti olid pannud (eg. ’Best wishes, Kati.’ ). 2. 2. Kuulamine Kuulamisosa keskmine tulemus oli 84% (12,6 punkti 15st), mis on väga lähedane eelmise aasta keskmisele (vrd 2010
Kui õpetajad igast lapsest lugu peavad, õpivad lapsed kõiki omaks võtma aeglasi jooksjaid, suurepäraseid joonistajaid ja isegi halvastikäituvaid lapsi. Kui lapsed tunnevad ja näevad, et iga laps võetakse omaks ja kõikidest peetakse lugu, tunnevad nad ennast mugavalt ning võivad arendada oma huve ja stiili. Lapsed on tundlikud siiruse suhtes, millega neisse suhtutakse. Kiitus tehtud töö eest peab olema aus ning suhtlemine loomulik. Lastele meeldib eakohane huumor ja nad reageerivad sellele. Koos lastega naermine aitab tugevdada sõprust ja innustab koostööd. 4.2 Erinevuste õpetamine Kohanemine eluga paljukultuurilises ühiskonnas nõuab aega ja kogemust. Hea Alguse programm aitab lastel kasvada inimesteks, kes on valmis austama erinevusi kogu elu. Erinevusi puudutavad teemad on õppekavasse sisse põimitud. See võib oluliselt parandada laste ettekujutust endast ja samuti toetada peresid
võimalikult kaasaval viisil. Lapse heaolu rühmas oleneb suuresti õpetajate ja abipersonali suhtumisest lapse erivajadustesse. Kui õpetaja ise aktsepteerib teistest erinevat last, on tema kõne ja käitumine eeskujuks ka rühma lastele ning lastevanematele. Õpetaja positiivse suhtumise aluseks on aga ettevalmistus, mis annab kindlustunde tööks erivajatustega lastega. Koolieelse lasteasutuse personali ettevalmistus peaks hõlmama erinevaid valdkondi- eakohane ja ebatüüpiline areng, perekonna roll ja suhted perekonnas, õppemeetodid ja nende valik, individuaalse arenduskava rakendamine, meeskonnatöö põhimõtted, eetilised printsiibid ja professionaalsus. Erivajadustega laste arengu toetamine Erivajadustega laste arendustegevuses on kõige olulisem tugineda lapse arengulisele vanusele ja seada lapsele jõukohased eesmärgid. Seejärel tuleb konkretiseerida arendustegevused, luua koos
õpilaskorporatsioonist. Omad tavad on ka vanglas, nagu näiteks uusasuka vaimne ja füüsiline terroriseerimine ning tema koha kierarhilises struktuuris määramine, seda muidugi vastavalt katsealuse reageeringule, vastupanuvõimele ja enesekehtestamisoskusele. 1.5 Sotsialiseerimine Evani sotsialiseerumine toimub esialgselt ema ja lasteaia läbi, filmis on lõik kus Evan on joonistanud pildi mis ei ole normaalne ega eakohane temavanusele lapsele. Teda õpetatakse, et sellised joonistused on valed. Elukoht ja rajoon tingivad tavalise keskmise ameerikaliku perekonna arengutendentsi. Suured mõjutajad lapsepõlves on sõbrad, kus Tommy oma järjest enam sadistlike mõtete ja kommetega neid järjest suurematesse pahandustesse kaasosalisteks meelitab. Veidi hiljem tekivad Kayleigh ja Evani vahel tugevamad tunded, kui Tommy sellest teada saab, hakkab ta ülejäänud kolme kiusama ja terroriseerima. Kayleighi
alusharidus; põhiharidus (hariduse I tase); keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus (hariduse III tase). 4. Millised kooliastmed on? Klassid. Põhikooli kooliastmed on: I kooliaste 1.3. klass; II kooliaste 4.6. klass; III kooliaste 7.9. klass. 5. Mis on põhikooli ülesanne? Põhikooli ülesanne (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. (2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond. 6. Kuidas võib olla korraldatud õpe koolis? Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes riiklikus õppekavas esitatud nõuetest ja ülesannetest. kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas; kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele,
Meie ajal valivad lapsed meelsasti teraviljaga täidetud mänguasju, mis annab hea võimaluse uurida, tunda, hoida ja visata. Laps hoiab mänguasja käes, kompab ja viskab. Erinevad spordivahendid (pallid, batuudid, kiiged) õpetavad last oma keha kontrollima, arendama koordinatsiooni ( . 2004). Tähtis pole mitte mänguasjade rohkus, vaid see, kui palju ja kuidas laps nendega mängib. Õige mänguasja valimisel peab vanem teadma, et mänguasi peab olema lapsele eakohane, soodustama lapse edasist arengut. Mänguasjal peaks olema mitu otstarvet. Mängimiseks on vaja luua õige mängukeskkond. Mänguasi peab sealjuures olema ainult abimaterjaliks, mille abil lapsel oleks võimalik matkida täiskasvanute tegevusi ja käitumist, loomade häälitsusi ja liikumist, andma võimaluse oma mänguideede teostamiseks ning pakkuma esteetilist naudingut. Et kõike seda saavutada, peab laste mängumaailmas olema nii valmismänguasju,
Töötamine, mängimine- lapsele meeldib mängida klotsidega Seksuaalsuse väljendamine- laps elab koos vanematega, kes tema eest hoolt kannavad. Magamine- laps magab päeval tavaliselt 1 kord päevas 2 tundi. Öösel ei ärka Suremine- suremise peale ei mõtle keegi. 3.2. Psüühiline seisund Laps loid, mis arvatavasti tingitud haigusest. Vanemate sõnul laps tavaliselt rõõmsameelne ja aktiivne. Kõne ja arusaamine kõnest adekvaatne ning eakohane. 3.3 Sotsiaalmajanduslik seisund ja keskkond Pereisa ja pereema on mõlemad töötavad. Pereisal on kaks töökohta. Perekond on rahul sellise jaotusega, kuigi see on stressi põhjustav. Nad on väga töökad, kuna mõlemad on pärit eesti keskmisest/vaesest perekonnast. Nad on kindlad, et suudavad oma lastele pakkuda tunduvalt rohkem kui neile oma ajal võimaldati. 3.4 Lapse probleemid sel visiidil Ninahingamise takistus, mis tingitud ülemiste hingamisteede nakkusest
Lasteasutuse õppekava läbinule antakse välja koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused ja mille lapse vanem esitab kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.10 1.2. Põhiharidus Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum, mille omandamine võib toimuda osaliselt algkoolis (1.-6. klass), põhikoolis (1.-9. klass) või gümnaasiumis, mille juures on avatud põhikooli klasse. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine. 8 Ibid. 9 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 10 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg
tegevuse üle ning sellega seonduv ebaküllaldane vastutustunne lapse füüsilise psüühilise heaolu eest, mille tagajärjel suureneb lapse risk mitmesugustesse ohusituatsioonidesse sattumiseks. 16. Ülikaitstus lapse suhtes on vöörkohtlemise liik, mille puhul vanem või hooldaja liialdab kontrolli hoidmisega lapse tegevuse üle, laps jäetakse ilma tema eale vastavast iseseisvast tegutsemisest, millega seatakse ohtu tema isuksuse ja sotsiaalse kompetentsuse eakohane areng. 17. Raputatud lapse sündroom Lapse raputamine on väikelapse füüsilise väärkohtlemise vorm, mille käigus füüsilised jõud põhjustavad lapsele tõsiseid vigastusi. Raputamine on lapsele ohtlis seetõttu, sest lapse pea on kehaga propotsionaalselt suurem ning aju ei ole veel piisavalt kaitstud. Seetõttu võib raputamine tekitada lapsele suuri vigastusi ja see võib lõppeda isegi surmaga. 18
positiivseid hoiakuid ja huvi ning arvestades lapse harjumusi ja eripärasid. Hindamise olulised aspektid on: eesmärk Õpetaja seisukohast on hindamise eesärk jõuda tervik- arusaamale lapse oskuste ja võimete tugevatest ning parandamist vajavatest külgedest, et luua konkreetsele lapsele sobivaimad tingimused, kuis tema arengut toetada. objekt infot kogume nii lapse arengu kui ka kasvukeskkonna kohta. Lapse arengu kohta kogutav info ei saa olla vaid üldsõnaline nt areng on eakohane- , vaid see jagatakse (kasvatusteaduste ja psühholoogia teoorias)osadeks: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Praktikas aga veelgi väiksemateks osadeks. Lasteasutuste riikliku õppekava (2008) kohaselt soovituslikult: - vaimne areng kognitiivsed oskused : tunnetus- ja õpioskused, matemaatika, mina ja keskkond, muusika; kommunikatsioon : suhtlemine(keel) ja kõne - sotsiaalne areng sotsiaalsed oskused, mänguoskused
annaabi.ee 
