II OSA 3. Konkurendid Konkurentide määratlemine: · esmased ja kaudsed konkurendid · konkurendi toote kirjeldus · konkurendi suurus ja kasv · konkurendi turuosa Konkurentide tugevused: · toote/teenuse kvaliteet · hind, jaotuskanalid, müügitoetus Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tuleks enam kaasa r?
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Juba pikemat aega on e-õpikute kasutuselevõtt olnud populaarne teema. Enamus õpilasi tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi. Ei, selle hulka ei kuulunud mu enda isiklikud asjad, olidki vaid õpikud j
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond AÜTH-2 KÄRSTNA PÕHIKOOLI RAAMATUKOGU LAENUTUSPROGRAMMILE ÜLEMINEK Äri analüüs ja pakkumiskutse Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte iseloomustus...................................................................................................4 1.1 Missioon.................................................................................................................. 4 1.2 Visioon.....................................................................................................................4 1.3 Eesmärgid................................................................................................................ 4 1.4 Prioriteedid
Koolikoti raskusest ja selle võimalikust mõjust kasvava organismi lülisambale Koolikoti raskusest Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1.-9. klassi õpilastel Roosmarii Sarapuu, 7. klass Liisa Õunpuu, 7. klass Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendaja: Inge Vahter Eesmärgid Anda kirjanduse põhjal ülevaade: • lülisambast ja selle kujunemisest lapse- ja noorukieas • kuidas raske koolikott võib mõjutada kasvava lapse lülisammast • 2009-2010 ja 2014. aasta sügisel läbiviidud koolikoti kampaaniast • milline peab olema õpilasele sobiv koolikott ja kuidas seda valida Praktilise töö eesmärk • Praktilise töö käigus kaaluda ühe nädala jooksul SÜG- i 1.-9. klassi kahest paralleelist ühe klassi õpilaste koolikotid ja teha sellest kokkuvõte • Uurida, kui paljudel SÜG- i 1.-9. klassi õpilastel esineb rühihäireid • Uurida, kas lasteva
Ülesanne 1. Suhtlemine täiskasvanu tasandil Ülesande läbiviimise kohaks valisin kooli raamatukogu. Asukoha valikul sai otsustavaks see, et külastades kooli raamatukogu on mul sageli tunne, et olen sattunud tagasi paarikümneaasta tagusesse aega. Tollest ajaperioodist on minu mälestustes säilinud mälupildid pahuratest teenindajatest, kes tegid oma tööd just nagu vastu tahmist. Vahepeal on aga olukord teenindussfääris oluliselt muutunud ja tõsiselt imestama paneb see, kui kauplusesse või asutusse sisenedes rõõmsalt ei tervitata ja meeldivalt ei suhelda. Kooli raamatukogu külastasin sel põhjusel, et õpikute I osad said läbi ja oli vaja välja võtta II osa eksemplarid. Eelnevalt teadsin, et raamatukoguhoidja meeleolu on heitlik ja oleneb kuuseisust ja jumal teab millest veel. Töötan väikeklassi õpetajana, kus õpib kaks õpilast. Sügisel laenutasin neli komplekti õpikuid, mis ma tol päeval otsustasingi tagasi viia. Õpikuid tagastades raamatukoguhoidja ärritu
(faktid, bibliokirjed, tekstid jm). Arvestatakse füüsilisel kandjal füüsilisi üksusi, kohtvõrgus ja teistes serverites nimetusi. 33. Mis põhjusel teavikud kustutatakse kogudest ja raamatukogu kataloogist? Kogudest, andmebaasidest või kataloogist kustutatakse teavikud mis on aegunud, lagunenud või mida on liigselt. 34. Kuidas jagunevad kooliraamatukogu kogud otstarbe järgi ning mida need endast kujutavad? o Põhikogu: Teavikute kogu, mis sisaldab üldarendavaid ning õppe- ja kasvatustegevuses vajalikke pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud eri keeltes, liiki ja laadi teavikuid (raamatud, käsikirjad, auvised, elektroonilised teavikud jm) ning perioodikat (ajakirjad ja ajalehed). Põhikogus võib vajadusel moodustada lugemissaali ja laenutusosakonna kogusid.
Kogud Mõisted · Kui puudub kogu, siis pole ka raamatukogu! · Traditsiooniliselt on raamatukogu kogu tähendanud eelkõige info organiseerimist ja selle kättesaadavuse hõlbustamist kasutaja jaoks. Mis on raamatukogu kogu? · kogu süstemaatiliselt korraldatud teavikute kogum · kogu eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) · kogu nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003) aga... · Kollektsioon mingite valikuprintsiipide järgi kogutud raamatud, esemed vm. kogude süsteem · kogude süsteem ühe või mitme raamatukogu omavahel seotud ja üksteist täiendavate koordineeritult koostatud ja kasuta
Robin Bogens, 9a Jõhvi Gümnaasium Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval edenevad ühiskonna erinevad valdkonnad aina kiiremini. Üheks jõudsamalt arenevaks ning arendatavamaks osaks on elektroonika ning infotehnoloogia. Üha enam mõeldakse tehnoloogias välja digiajastule kohaseid nutiseadmed. Nii liigub „digirada“ mööda ka haridusvaldkond. Üheks innovaatilisemaks ideeks on e-õpiku kasutuselevõtmine koolides. Mis on üldse e-õpik ja kuidas õpilased seda lugeda või näha saavad? E-õpik on õpik, mis on valmistatud e-raamatu vahendi abil. See on loetav lugeri või tahvelarvuti abil, on interaktiivne ning sinna on võimalik lisada märkmeid ja jälgida õppija progressi. Kuna e- õpikut on õpilasel võimalik lugeda lugeri, iPod’i, tahvelarvuti, nutitelefoni või vastava programmi olemas
Kõik kommentaarid