Kooliraamatukogu turundusplaan I osa (0)

I OSA
1. Institutsiooni lühitutvustus
Lühiajalugu.
Iga kooli raamatukogu ajalugu on tihedalt seotud kooli  ajalooga . Käesolevaga peaks andma edasi 
põgusalt   kooli   raamatukogu   arenguloo.   Näiteks:   millal   tehti   kooli   raamatukogu 
invetariraamatusse esimene  sissekanne , mis on olnud raamatukogu jaoks suuremad sündmused 
(oma ette ruumi saamine, suuremad renoveerimised, internetiseerimine jms).
Tegevusvaldkond
Raamatukogu koosneb põhikogust, kuhu kuuluvad raamatud, perioodika + veel võib olla midagi, 
oleneb   raamatukogu   suunitlusest   ja   komplekteerimise   põhimõtetest   ning   õpikukogust. 
Missugused   on   raamatukogu   eesmärgid,   kas   ollakse   või   on   juba   kujunemissuunaks   võetud 
kaasaegne õpikeskus, kus on vastav tehnika,  sisustus  ja õpilastele eakohane kirjandus. Millist 
kirjandust on raamatukogu aastate jooksul komplekteerinud.  Tegevusvaldkonnad  loetletuna:
• raamatukogus olevate eksemplaride koju laenutus ;
• raamatukogus olevate eksemplaride kohalkasutus;
• teatme teenindus;
• kui on video- või fonoteek, siis videode vaatamine või  muusika   kuulamine ;
• interneti ja andmebaaside kasutamine;
• koopiate tegemine jms.
Suurus, kasv, kasumlikus
Kui palju on eksemplare õppeaasta algul põhikogus ja kui palju õpikuid. Kas eksemplaarsus on 
väike ja kui palju annab see tunda kohustusliku kirjanduse osas, kus nõudmine on suurem kui 
pakkuda suudaks. Või on eksemplaarsus paras. Selles osas peaks raamatukogu hoidja tihedat 
koostööd   tegema   emakeele   ja   algklasside   õpetajatega.   Õpetajad   peaksid   koos   raamatukogu 
juhatajaga otsustama, millist õppekirjandust hankida kooli raamatukokku ja milliseid õpikuid 
võiksid õpilased endale ise osta.  Kasumlikkuse  huvides võiks mõelda alljärgnevatele punktidele:
• praegune kooli õppevara fondide struktuur ja  paigutus ;
• õppevara seis ainete lõikes (nimetused ja hulk);
• riikliku õppekava nõuded õpikeskkonna kujundamisele (nt õppevara loendid, õpilaste arv 
klassis jne) ja kooli vabaduse ulatus ise õppevara üle otsustada;
• uue õppevara vajaduse prognoosi korraldus;
• teatmeteoste fond (erinevatel infokandjatel);
•  ilukirjanduse  fond;
• meediavahendite fond ( ajakirjandus , filmid, videod jm);
• õppemetoodilise kirjanduse fond;
• õppevara soetamiseks kasutatav raha;
• infohange turule tuleva uue õppevara kohta;
• õpetajate teavitamise süsteem koolis uuest õppevarast ja erialakirjandusest;
• võimalikud koostööpartnerid ja -vormid kooliraamatukogu arendamisel.
Maine
Kooli   raamatukogu   on   üks   olulisemaid   kooli   maine   hoidjaid   ja   loojaid.   Mida   rohkem   häid 
tulemusi töös on aidanud saavutada kooli raamatukogu, seda suurem maine tal ka on. Kooli 
raamatukogu maine, sõltub kujunenud varamust ja kui hinnatud on õpilaste seas raamatukogu 
kui õppimiskoht (raamatufond oma õpiku, teatme- ja ilukirjandusteostega, audioteek, videoteek 
ning  auditoorium  esitlustehnikaga pakutavad head võimalused enesetäiendamiseks). 
Tugevused ja nõrkused
Kooli raamatukogu on ju iseseisva õppimise keskus ja raamatukogu tugevus näitab ka kooli 
tugevust. Tugevuseks on kindlasti see, kui on pööratud suurt tähelepanu erialakirjandusele.
Tugevused:
• on lapsesõbralik;
• hea omavalitsuse toetus;
•  headel   aegadel  avatud;
• automatiseerimine;
• head suhted teiste kooli raamatukogudega.
Nõrkused:
• ruumide nappus õpilastele paremate õppimisvõimaluste loomiseks, vaba aja veetmiseks 
2. Turu analüüs
Turu määratlemine:
•  olemasolevad  ja  potentsiaalsed  segmendid:
algklassi õpilased
põhikooli õpilased
keskkooli õpilased
õpetajad
teised kasutajad
• iga segmendi vajadused:
algklassi õpilased: õpikud, pildiraamatud, ilukirjandus;
põhikooli õpilased: õpikud, ilukirjandus, kohustuslik kirjandus;
keskkooli õpilased: õpikud, kohustuslik kirjandus, ilukirjandus;
õpetajad: õpikud, ilukirjandus,  erialakirjandus ;
teised kasutajad: pole vaja vajadusi määratleda, kuna siin peetakse silmas kasutajaid, 
kes tulevad kooli raamatukokku sooviga, mida ei ole suudetud mujal raamatukogudes 
rahuldada.
• segmentide geograafiline, demograafiline, psühhograafiline ja käitumuslik iseloomustus:
oleneb kooli asukohast
• ostukäitumist mõjutavad tegurid
oleneb õppeprogrammist, ainekavast ning samuti sõltub palju eelmisest punktist.
Ettevõtte tarbija määratlemine:
• iseloomustus ja võrdlus konkurentide tarbijatega 
• eelistatavad tooted 
• mitte- eelistatavad tooted 
Tarbijat mõjutavad tegurid:
• missugused  reklaamid  on mõjutanud tarbijat 
• võimalikud kokkuvõtted turu-uuringutest