Tutvumine EV Haridusseaduse ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Hariduspoliitika ja haridusõigus

EV haridusseadus Mis on haridus? Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Kuidas liigitatakse haridust ülesannete, kuidas taseme alusel? Esimene: üld, kutse, huviharidus. Teine: alus, põhi, kesk (üldkesk ja kutsekesk), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused? Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele

Pedagoogika alused

6

docx

Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks

rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

Eripedagoogika

3

doc

PGS analüüs

Nii nagu igal asjal on kaks poolt, nii ka PGS-l, hea külg on võib-olla asja juures see, et põhikooli lahutamine gümnaasiumist annab võimaluse õpilastel teha laiemaid valikuid seoses tulevikuga, näiteks kas minna kohe tööle, või edasi õppima gümnaasiumi või kutseõppe asutusse? Alati ei pea põhikooli lõpetamine olema ettevalmistus astumaks gümnaasiumi. Halb külg on võib-olla see, et õpilased ei lähegi midagi edasi õppima ning elavad oma vanemate kulul, samuti ei ole põhikooli haridusega inimesel tööturul eriti soodsaid võimalusi. Minu arvates on väga hea idee kohustusliku kooliea pikendamine 17. eluaastalt 18.eluaastani , sest siis on nii mõningatel õpilastel võimalus saada kätte vähemalt mingigi haridus, mis tagab neile ka parema elukvaliteedi, aga ka paremad väljavaated töö leidmiseks. Aga teisalt võib koolikohustusliku ea pikendamine kaasa tuua ka palju probleeme, näiteks koolikohustuse

Haridus

7

docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste ­ 1.­3. klass; 2) II kooliaste ­ 4.­6. klass; 3) III kooliaste ­ 7.­9. klass.

Eripedagoogika

9

docx

Asjaajamine eesti keeles. Terminid

Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Inimeste jagatud arusaam ja kokkulepe edasise tegevuse suhtes. Arenguvestlus - süstematiseeritud vestlus juhi ja töötaja (õpetaja ja lapsevanema ning õppija) vahel, mille käigus arutatakse töötaja töötulemuste (õppija õpitulemuste), karjääri, palga ja kõigi muude tööga seotud küsimuste üle. Eesti Hariduse Infosüsteem - riiklik register avaliku teabe seaduse mõistes, mis koondab

Arhiivihaldus

2

doc

Kooliõppenõukogu ülesanded ja töökord kodune töö

Kooliõppenõukogu ülesanded ja töökord Kes peavad osalema õppenõukogu tegevuses? Kooli pedagoogid (liikmed), direktor (esimees, korraldab tegevust), õppealajuhataja (aseesimees), õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälte-enamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor. Siin oli veel vaja § 5 lõige 5 ja 6 ja 3; § 1 lõige 3; §7 lõige 3. Õpetaja kutsestandard Mis on õpetaja põhitegevused? Õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel.

Pedagoogika alused

5

doc

Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel.

Haridussüsteemi õiguslik regulatsioon peab olema lihtne ja optimaalne, lähtuma ühtsetest põhimõtetest ja mõistetest, võimaldama kõigi õppevormide ja -liikide arengut. UNESCO koostatud "Haridus kõigile" (edaspidi HK) põhimõtteid on asutud ellu viima paljudes maailma riikides. Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on koostada UNESCO initsiatiivi HK Eesti tegevuskava - määratleda üldeesmärgid ja ülesanded, mis lähtuvad Eesti spetsiifilistest haridusprobleemidest, ning luua rahvuslik võrgustik/foorum HK tegevuskava arendamise ja elluviimise toetamiseks. Eesti hariduses on toimunud palju positiivseid arenguid. Formaalhariduse näitajad on silmapaistvalt head: keskharidusega inimeste osakaal rahvastikust on kõrgem kui ELis keskmiselt. Oluliselt on korrastatud ja täiendatud haridusseadusandlust. Eesti on olnud väga edukas infotehnoloogia viimisel koolidesse. Riiklikud raamõppekavad on andnud

Haridus

9

doc

Vaatluspraktika kolmas kodutöö

ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

Vaatluspraktika

Kommentaarid (0)