.....................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine................................................................5 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist.................................................. 6 Naiste väärkohtlemine koduvägivalla osana.......................................................................................7 Alkohol ja koduvägivald.............................................................................................................8 Perevägivald Eestis............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.........................................................................
Kõige rohkem esineb koduvägivalda minu arust natukene vaesemates ja palju lapselistes peredes kuna meediast ja uudistest kuuldes jääb alati selline tunne, et koduvägivald on proobleemiks just sellistele peredele. Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Üldjuhul esineb vägivalda alkoholi tõttu, kuna alkoholi mõju all inimesed ei mõtle selge peaga mida nad teevad või tahavad. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad vaid alkohol. Üks peamisi põhjuseid tuleneb ka sellest, et lapsed on sõnakuulmatud
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4
Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda. Vägivalda võib teostada nii keemiliselt, bioloogiliselt kui mehaaniliselt. Vägistamise puhul kasutatakse sagedamini mehaanilist vägivalda. Kergemad vormid, mis ei jäta kehale jälgi: · Kasutatakse füüsilist jõudu - Kinni sidumine - Kätega kinni hoidmine - Tema vastupanu füüsiline neutraliseerimine ilma peksmiseta · Mitmesuguseid vahendeid, s.h. relva Intensiivsem vägivald, millest tavaliselt jäävad kehale jäljed: · Peksmine · Uimaseks löömine · Kägistamine Ohvri vastupanu saab kõrvaldada ka talle alkoholi või narkootikume manustades. Umbes 1/6 vägistamisi pannakse toime psüühilise vägivalla kasutamisega. Psüühiline vägivald on ähvardus kannatanu hirmutamiseks. Ähvardatakse toime panna kohe või tulevikus selliseid tegusid, mis võivad kannatanule kahju tuua või ahistada tema õigusi.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi. Mina- kontseptsioon mina arengus. Mina kontseptsiooni areng kahes aspektsis: 1) eksistentsiaalne mina- tunne, et ollakse teistest eraldi (tekib 2-3 aastasel lapsel); pärast seda hakkab tekkima mina mitmetahulisus. Hakkavad tekkima kategooriad, püsivus ajas ja ruumis ehk ei asi ja inimene ei kao, kui seda ei näe hetkel. Imikuiga. 2) kategoriaalne mina- esialgu on kategooriad isoleeritud. Hiljem saab neist tervik. Laps vanuses 2-3 a kategoriseerib ka soo ja vanuse terminites (pole omavahel seotud). Nt algul on hea või halb laps, pärast on hea või halb tüdruk või poiss. lapse- ja noorikuiga (kategoriaalne, sisemine ja psühholoogiline). 3,5- 4,5 aasta vahel on periood, kus laps arvab, et sugu, vanust ja tegevusega seotud tegureid saab muuta- nt poiss ütleb, et ta kasvab emmeks. Lapsed üldistavad, et asjad pole püsivad.
Erivajaduse defineerimine hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused e erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada. Aluseks: o Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10; o Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest; o Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas mida keskkonnas tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama. Keskkond kui tegevus on oluline, mitte ainult füüsiline keskkond. Olulised mõisted Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 1 Erivajadustega lapsed lapsed, kelle õpetamisel ja arendamisel tuleb teha olulisi muudatusi, et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda. Hälve ja häire hälve on kõrvalekalle keskmisest; häire on meditsiinisüsteemi termin,
Kõik kommentaarid