Laps ja koduvägivald (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Õpetajakoolituse osakond
AP1
Liis Lillepea
LAPS JA KODUVÄGIVALD
Referaat
Juhendaja : Tea Välk
Rakvere 2010
Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2. Mis on koduvägivald? 4
3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid 5
4. Koduvägivalla mõju lapsele 7
5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9
6. Faktid 10
7. Kokkuvõte 12
8. Allikad 13

Sissejuhatus
Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha lühi ülevaade lapse ja koduvägivallast ning, sellest kuidas see last mõjutab.
Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägivald on ainult füüsiline, siis kui minnakse lapsele, naisele või mehele kätega kallale. Tegelikult on vägivald ka emotsionaalne, mis võib jääda meile kõrvalolevale isikule nähtamatuks. Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele.
3

Mis on koduvägivald?
Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju, ähvardab teist või sunnib teda millekski ohvri tahte vastaselt. Mehed, naised, lapsed – nad kõik võivad olla nii ohvri kui vägivallatseja rollis. Lapse väärkohtlemine on kahju (või oht kahju tekitamiseks), mida tekitab lapsevanem , hooldaja või mõni teine lapse turvalisuse eest vastutav isik. Seega on koduvägivald lapse suhtes ka see vägivald, mille põhjustab neile mõni pereväline isik, näiteks lapsehoidja või õpetaja. Autorite jaoks ei hõlma sõna kodu mitte ainult füüsilist kodu, vaid ka emotsionaalses mõttes kodu: kõige turvalisemat ja intiimsemat kohta, mida laps loodab leida ja millele tal on õigus, koduks võib antud mõistes lugeda ka internaatkooli või lastekodu .
Just sel põhjusel ongi koduvägivallaga, võrreldes kõikide muude vägivalla liikidega, kõige raskem toime tulla ja seda eriti lapsel.
(www.vaimukad.ee/user_files/Lapsepolv_puue_ja_vagivald.doc lk.7- 8)
4

Erinevad lapse väärkohtlemise liigid
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eristab viite erinevat lapse väärkohtlemise liiki.
Esiteks lapse füüsiline väärkohtlemine. Selle tulemusena saab lapse tervis kannatada või on selleks tõsine oht. Füüsiline vägivald on kas lapse või tema hooldaja tegemise või tegemata jätmise tulemus.
Teiseks lapse seksuaalne ärakasutamine. See on olukord, kus laps osaleb seksuaalses tegevuses, kusjuures ta ei saa aru selle tegevuse sisust ega eesmärkidest või ta ei ole võimeline andma teadlikku nõusolekut või ta ei ole arenguliselt küps ja ei saa seetõttu anda nõusolekut või kui selline seksuaalne tegevus rikub riigi seadusi või kohalikke tavasid.
Lapse seksuaalse väärkohtlemise korral on ohvriks laps ja ärakasutajaks täiskasvanu või mõni teine isik, kes on vanuse ja arengu poolest vastutav. Lapse seksuaalne ärakasutamine teenib ärakasutaja seksuaalsete himude rahuldamise eesmärki.
Lapse seksuaalse ärakasutamise hulka kuulub ka lapse sundimine või meelitamine prostitutsioonile, pornograafiliste materjalide valmistamisele või sellistes materjalides osalemisele.
Kolmandaks loetakse lapse väärkohtlemiseks ka lapse hooletusse jätmist või hooletut kohtlemist. Sellisel juhul ei pööra lapse eest vastutav isik lapsele piisavalt tähelepanu ega hoolitse lapse igakülgse arengu eest (tervis, haridus , emotsionaalne areng, toitumine, peavari ja elutingimused ). Siin tuleb arvestada ka lapse hooldaja majanduslike, füüsiliste ja emotsionaalsete võimalustega. Lapse hooletusse jätmisel saab kahju (või on selleks suur tõenäosus) lapse tervis või areng (füüsiline areng, vaimne areng, hingeline areng, moraalne areng, sotsiaalne areng). Lapse hooletusse jätmine tähendab ka seda, et lapse hooldaja ei näe piisavalt vaeva, et hoida last õnnetustesse sattumast.
Neljandaks eksisteerib lapse emotsionaalne väärkohtlemine. See tähendab, et lapse hooldajad ei paku lapsele lapse arenguks vajalikku kohast, toetavat ja arendavat keskkonda, sealhulgas puudub lapsel isik, kellega luua lähedasi ja isiklikke suhteid ning keda võtta eeskujuks ja kellelt õppida – keegi, kes oleks lapsele selles maailmas pidepunktiks ja aitaks tal omandada kõiki emotsionaalseid ja sotsiaalseid oskusi, seda loomulikult vastavalt lapse isiklikule potensiaalile ja kohaliku kultuuri kontekstis. Et vältida lapse emotsionaalset väärkohtlemist, peab lapsevanem tegema kõik, mis on tema võimuses, et laps ei peaks kannatama erinevate mitte füüsiliste ja eemale tõukavate tegevuste tõttu (näiteks liikumise piiramine, alandamine, mahategemine, süüdistamine,
5
ähvardamine, hirmutamine, naeruvääristamine). (1)
Viienda ja viimase lapse väärkohtlemise liigina mainib Maailma Terviseorganisatsioon lapse majanduslikku ärakasutamist. See tähendab, et last rakendatakse tööle või teistesse tege-vustesse teiste inimeste majandusliku kasu eesmärgil. Siin ei mõelda mitte vastastikku kasulikku partnerlust, kus laps teeb endale jõukohast tööd ja saab selle eest õiglast tasu, vaid olukorda, kus töö on lapse jaoks üle jõu käiv (mitte eakohane) ja põhjustab lapse tervisele, vaimsele arengule või hariduse omandamisele kahju. Sellise ärakasutamise hulka kuulub näiteks lapstööjõu või laps- prostituutide töölerakendamine.
(www.vaimukad.ee/user_files/Lapsepolv_puue_ja_vagivald.doc lk.7- 8)
6

Koduvägivalla mõju lapsele
Vägivald on nii ahistamine, mida laps ise kogeb , kui ka pereliikmete kannatuste pealtnägemine.
Koduse vägivalla mõju lapsele on laiaulatuslik
Füüsiline ja vaimne tervis

• Stress, ärevus, söömishäired, unehäired, depressioon.
  
• Negatiivsed emotsioonid: abitus, üksildus, närvilisus, ärrituvus, häbi, süütunne, hirm, piinlikus.
  
• Süüdistab ennast kodus toimuvas, muretseb pidevalt vanemate pärast ja varjab kodust olukorda kõigi teiste inimeste eest.
  

Mõju pereelule

• Rollijaotus peres ei toimi.
  
• Rutiine, rituaale ei kujune või need muutuvad olematuks .
  
• Pühade ja tähtpäevade pidamist ei saa planeerida .
  
• Lubadused ei kehti.
  
• Peres puuduvad ühistegevused ja koosveedetud aeg.
  
• Lapse suhtlemine ühe või mõlema vanemaga on tõsiselt häiritud.
  
• Sageli on halvad ka laste omavahelised suhted ja suhted sugulastega .
  
• Puudub toetav sugulaste ja peresõprade ring.
  

Mõju haridusele

• sterssi, äravuse ja ülaväsimuse tõttu ei saavuta laps nii häid tulemusi, kui ta suudaks.
  
• Õppetööks jääb vähem aega, sest laps hoolitseb vendade -õdede või ka vanemate eest.
  
• Lapsele pole võimalusi osa võtta klassi ühisüritustest.
  
• Vanemad pole võimelised osalema kooli ühisüritustel.
  

See on soodne pinnas tõrjutusele, kiusamisele, korrarikkumistele, põhjusteta puudumisetele.
7
Mõju elusootusele

• olles hõivatud vanemate probleemidest ei teki lapsele lähedai suhteid teistega , ta kaotab sõptrussuhete loomisekogemuse.
  
• Käitumishäired, emotsionaalsed ja kognitiivsed raskused viivad PIGEM negatiivsete kogemusteni suhetes eakaaslastega.
  

Koduvägivald ei ole eraldiseisev probleem

• vägivald on osa pereprobleemidest, olles seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, vahel ka sotsiaalsete ja majanduslike probleemidaga.
  

( Microsoft PowerPoint Presentatsion, „Koduvägivalla mõju lapsele“ Ingrid Veskiväli MA)
8

Kuidas aidata vägivalla all kannatavat last.
Loo tingimused, mis võimaldavad lapsel sind usaldada:

• aeg, mille jooksul ei katkestata
  
• tööruum, kuhu ei tulda segama
  
• keskendu lapsele ja ära tee teisi asju
  
• säilita rahulik ja sõbralik näoilme ning hääl
  
• ole empaatiline , loomulik ja väldi kohtumõistmise
  
• pea kinni konfidentsiaalsuse kokkuleppest, st. Laps teab, kas ja mida sa pereliikmetele, teistele täiskasvanutele räägid
  
• aita lapsel rääkida võimalikult kõigist probleemidest, mis tal on
  
• aita luua eesmärke ja lootust
  
• selgita, millised on prioriteedid
  
• aita iga eesmärgi puhul leida alaeesmärke
  
• aita lapsel leida võimalukke lahendusi
  
• aita lapsel otsustada, millise lahenduse ta valib
  
• jälgi, et laps mõistab, et sa oled kättesaadav ja toetav pikema perioodi jooksul
  

Küsimused aitajale:

• Mida ma tegelikult teha saan?
  
• Milline on minu vastutus?
  
• Millised on piirid?
  
• Milliseid sekkumisi on vaja kasutada?
  
• Kuidas kaasta teised pereliikmed ?
  

Pea meeles:

• ära anna juhuslikke lubadusi
  
• lapse süütunne ja hirm võivad olla väga tugevad
  
• aus ja siiras suhtumine on lapse jaoks midagi täiesti uut, sellega harjumine võtab aega.
  

(Microsoft PowerPoint Presentatsion, „Koduvägivalla mõju lapsele“ Ingrid Veskiväli MA)
9

Faktid
Fakt: "Keskmise" vägivallatseja standardit ei ole olemas. Ta võib olla rikas või vaene. Ta võib olla ühiskonnas ja tööl lugupeetud. Naisepeksjad on tihti väga võluvad ja sõbralikud inimesed. Nad on kui kameeleonid.
Fakt: Füüsiline peksmine on vaid üks koduvägivalla vorme. Teised, sageli paralleelselt eksisteerivad vormid, on:
Psühholoogiline kuritarvitamine: Vägivallatseja üritab ohvrit hirmutada, ähvardades teda või teisi vigastada, ähvardades teda röövida või tappa ta lemmikloomad ja rikkuda ta vara.
Emotsionaalne kuritarvitamine: Vägivallatseja õõnestab ohvri enesehinnangut pideva kritiseerimise, alandamise, sõimamise, vaikimise, vanema-lapse suhte tasandile laskumise, lubaduste murdmisega.
Majanduslik kuritarvitamine: See hõlmab katsed muuta teine inimene endast majanduslikult sõltuvaks, näiteks haarates kontrolli mõlema inimese sissetuleku üle, piirates teise inimese juurdepääsu rahale, keelates teisele poolele koduvälised tegevused, näiteks koolis või tööl käimise, ohvri töö juures ahistamise või iga viimase kui kulutatud sendi kohta aru pärimine.
Seksuaalne kuritarvitamine: Seksuaalne kuritarvitamine väljendub teisele soovimatu seksuaalse kontakti peale surumises, nagu vägistamine, elajalik käitumine, prostitutsioon, kaitsevahenditeta seks, sodoomia, seks teistega või pornograafia kasutamine. Seksuaalne kuritarvitamine väljendub ka teise inimese seksuaalsuse alavääristamises solvangute ja põhjendamatute süüdistustega truudusetuses. Vägistamine abielus on seadusevastane, ometi juhtub seda sageli. Vägistamine võib toimuda siis, kui suhe algab ohvri magamise ajal.
Füüsiline kuritarvitamine: See väljendub teise inimese vigastamises või katsetes seda teha. Füüsiline vägivald võib väljenduda ka teise inimese takistamises arstiabi, ravimite, toidu hankimisel, magamiseel ja hügieeniliste vajaduste rahuldamisel. Vägivallatseja võib sundida ohvrit tarvitama alkoholi või uimastavaid aineid.
Juriidiline kuritarvitamine: Vägivallatseja võib sundida partnerit läbima kuluka kohtulahingu, kui too ta maha jätab. Mees võib maksta naisele väiksemat elatisraha , kui seadus ette näeb, või vedada teda läbi arvukate kohtusaalide. Ta võib keelduda maksmast kohtu poolt määratud alimente ja elatusraha ning mitte loovutada naisele osa varadest.
10
See kõlab kui tavaline lahutus, aga vägivaldse lahutuse käigus jätkab mees abielu ajal välja kujunenud vägivallamudelit. Vägivallatseja püüab lahutuse käigus ohvrit ähvardustega tagasi võita ja tihti nii see juhtubki. Põhiline on see, et vägivald ei lõpe naise lahkumisega, vaid jätkub teises vormis.
Fakt: Mehed on palju sagedamini vägivaldsed kui naised ning mehe teod on füüsiliselt agressiivsemad. Mehed kasutavad sagedamini ka relva ja peksavad naist. Mehed langevad harva peksmise ohvriks koduvägivalla käigus. Seega on koduvägivald peamiselt naissoost ohvrite probleem.
( http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/koduvagivald-muudid-ja-faktid.d?id=679312 )
11

Kokkuvõte
Referaati oli väga huvitav koostada. See teema pani mind mõtlema neile lastele, naistele ja ka meestele, kes peavad vägivalda omal nahal tundma. Minu arvates on emotsionaalne koduvägivald kõige hullem, kuna mulle tundub, et see võib olla kohati isegi julmem kui füüsiline koduvägivald, kuid muidugi mitte alati. Tahaksin toonitada, et see on ainult minu arvamus.
12

Allikad:

• www.vaimukad.ee/user_files/Lapsepolv_puue_ja_vagivald.doc, lk.7- 8
  
• Microsoft PowerPoint Presentatsion, „Koduvägivalla mõju lapsele“ Ingrid Veskiväli MA
  
• http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/koduvagivald-muudid-ja-faktid.d?id=679312
  

13