Retsensioon etendusest "Kalendritüdrukud" (0)

„Kalendritüdrukud“
Teen retsensiooni etendusest „Kalendritüdrukud“, mille lavastajaks on Ott Sepp ning kunstnikuks Nele Sooväli. Etenduse aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka filmina aastal 2003 ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Kaks keskealist Yorkshire-i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie mehe surma leukeemiasse osta haiglasse uue diivani . Selleks kasutavad nad naiste igipõlist relva – keha, tehes aktifotodega kalendri. Käisin seda vaatamas 17. aprillil 2012 Vanemuise suures majas , kuid esietendus Eestis oli 15. märtsil 2012 Vanemuise suures majas. Näitlejateks olid: Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar , Terje Pennie, Kais Adlas , Marika Barabanštšikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ja Eda Hinno . Enne etendust lootsin korralikku meelelahutust ja palju nalja . Arvasin seda seetõttu, et näitlejad on ju head, lavastajaks on väga humoorikas mees ning pealegi põhineb lavastus suurepärasel briti komöödiafilmil. Nii kirjutas ka Postimehe arvustus . Näitlejatest meeldis mulle kõige rohkem Liina Tennosaar, kuna ta täitis minu meelest kõige paremini oma rolli ning rääkis ka teksti kõige selgemini. Samuti jäi mulle silma Merle Jääger. Üleüldiselt oli tegelikult näitlejate töö päris hea, kuid selle tüki sõnum jäi mulle arusaamatuks. Pean tunnistama, et vahepeal seda etendust vaadates, hakkas isegi igav. Loomulikult oli ka kohti, kus sai kaasa naerda, kuid siiski miski jäi nagu segaseks. Ootasin sellelt etenduselt rohkem huumorit ja arusaadavust . Enne etendust ma kava ei ostnud, ehk võis see ka midagi muuta, sest ma ei saanud ju eelnevalt ülevaadet etendusest. Ma arvan, et mu ootused olid liiga suured, kuid samas võib-olla see etendus polnud mulle eakohane. Siiski selle etenduse juures on miski, mis mulle meeldis ja ma arvan, et see ongi just näitlejate töö. Kui nende asemel oleksid teised näitlejad, siis ma arvan, et mulle poleks see nii väga meeldinud. Seega, lavastajana oleksin jätnud samad näitlejad, kuid oleksin teinud sõnumi arusaadavamaks noorematelel inimestele. Mulle isiklikult ikkagi meeldis see tükk, sest seal käsitleti päris paljusid tänapäeva inimeste igapäevaelu probleeme, mis panid pärast veidi mõtlema. Meeldisid ka seal olevad erinevad karakterid, mille omapärased näitlejad eriti hästi välja tõid. Võib öelda, et olen rahul, et käisin seda tükki vaatamas, kuna sain jälle elamuse võrra rikkamaks ning kindlasti soovitan etendust „Kalendritüdrukud“ eelkõige keskeas inimestele või ka natuke noorematele, kuna peaosatäitjad olid just selles vanuses ja arvan, et see on neile rohkem arusaadavam.