Muinasjutt lapse elus (1)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Lastekirjandus

autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt ­ tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt ­ tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud ­ need lood püüavad tõestada, et nii puud ja lilled on elusolendid. Ülesandeks on õpetada loodust austama ja näitama ka seda, et näiliselt elutu loodus võib inimest karistada, kui teda ei austata. 4) Tõsielulised ehk olustikud muinasjutud ­ tegelasteks on arukad ja kavalad lihtrahva esindajad

Lapsehoidja

10

docx

Lastekirjanduse KT

valm - lõhike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus. ballaad - dramaatiliste elementitega lüroeepiline luuletus, mida sageli on ette kantud lauludes. muinasjutt - eepola žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutsulik või õpetliku sisuga lugu. Iseloomulik: imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine. gradatsioon - intriigi arengu järk-järguline intentsiivistamine, pinevuse astmeline tõus. kunstmuinasjutt - muinasjutt, mis on loodud kidla autori poolt. mõistatus - Rahvaluule lühivorm. Koosneb küsimusest ja vastusest. Viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Algselt maagilise mõjuga. 2. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)?  Hällilaulud ja äiutused  Hüpitus- ja mängituslaulud  Mängulaulud  Ahellaulud (sh nn lõputa laulud)  Töölaulud 3. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Tii- tii tihane, vaa- vaa varbalene,

Lastekirjandus

10

docx

Eesti lastekirjanduse KT

Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.

Lastekirjandus

14

docx

Eesti lastekirjandus

Arvestab lugeja vanuse, soo, tähelepanuvõimega, ideid esitatakse lihtsamas vormis, tegelased on mustvalgemad, vormieksperimendid on sagedasemad. 5. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641. esimene eestikeelne aabits; 1782 Arvelius „Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat”; 1849 Körber „Karjalaste lugemiseraamat”; 1866 Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud”; 1884 Kunder „Eesti muinasjutud”. 6. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Fantaasia areng, nendeta jääb laste hinge tühi koht; õpetlikkus; laps saab samastuda teat. loomuomadustega, ettevalmistus reaalseks eluks; teeb lapse õnnelikuks; annab julguse uskuda imedesse. 7. Muinasjutu seadused. Kindel algus, kindel lõpp, arvkordused, sümboolsed numbrid (3, 7, 12), välja mõeldud, pole kindlat aega ega kohta, proosateos, nimed on umbmäärased/tüüpilised, vastandid, kaksuse seadus (dialoogid; kolmas tegelane tumm kaaslane) 8

Eesti kirjandus

28

docx

Laste- ja noortekirjandus

mahutab endasse ka lastekirjanduse. (loengust) Lastekirjandus on... - lastele mõeldud teosed - täiskasvanute kirjandusest kohandatud tekstid - laste poolt tegelikult loetavad tekstid (õpik, aabits, aine kirjandus jne) - laste endi loodud tekstid (omalooming) - teosed, mida kasutatakse kooliõpikutes - kõik, mida lapsed loevad Lasteraamat annab mingisuguse vundamendi või paneb nurgakivi lapse tulevikule. Lasteraamatuid võib jagada: - muinasjutud (rahva- ja autoriseeritud) - fantaasiakirjandus - realistlikkirjandus - teaduskirjandus Lastekirjanduse juured pärinevad rahvaluulest. Lastekirjanduse piirjooned: - kuulub ilukirjanduse ja esteetika valdkonda - kuulub mitteilukirjanduse ja esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda  - oluline tunnus, mis eristab lastekirjandust täiskasvanute kirjandusest: see kuulub väga

Laste- ja noortekirjandus

31

docx

Eesti rahvajutt: allikad ja teooriad loengukonspekt

„Onukene, miks’ sinul nii suured jalad on?“ –„Palju kaimist, palju käimist!“ vastanud vanapagan. –Jälle sundinud vanapagan last: „Räägi ommetigi miks’ vait oled?“ –„Ma kardan, miks sull nii suured käed on?“ –„Palju katsumist, palju katsumist!“ ütelnud vanapagan; ise sundinud jällegi last et see räägiks’. –„Ma kardan, miks sull nii suur suu on?“ –„Palju söömist, palju söömist,“ ütelnud vanapagan, ja söönud lapse kõige luude kontitega ära. E 11717 (2) < Paide - Otto Hintzenberg < J. Viilof (1894) Punapea Kord läinud Punapea oma eidele saiapulli ja viina pudelid viima. Teda oli unt tähele pannud. Ta jooksis vanaeide juure, neelas tema ära ja pani eide riided enese selga ja eide mütsi pähe ja näitas välja kui vanaeit olema. Kui Punapea oli senna jõudnud, nägi ta vanaeide voodi peal maas olema. Punapea küsis: „Miks sa nii kole oled?“ See vastas: „Mul on kange ambavalu! Anna see saiapull

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (1)