a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. Ka selle plaani idee oli suurendada USA jõudu võitluses NSVL-i vastu. Liitlaste vahel rahvusvahelised suhted tugevnesid. Üksteise vastu olevate riikide
a. välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Seega oli külma sõju tõttu lõhenenud esimene maailma riikidest üks rahvas oli jagatud kahe riigi ja kahe erineva maailmavaate vahel. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. Ka selle plaani idee oli suurendada USA jõudu võitluses NSVL-i vastu. Liitlaste vahel rahvusvahelised suhted tugevnesid. Üksteise vastu olevate
liiderriik. · Marshalli plaaniga (1948.a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine · Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab oht sattuda kommunistide · Aktiivne osalemine Korea sõjas 1950.a.-1953.a · 1950-ndatest aastatest alates suurenes USA mõju ka Lähis-Ida piirkonna vastu · 1960-ndate aastate algul tuli J.Kennedy välja paindliku reageerimise doktriiniga · Vietnami sõda (1964.a.-1973.a.) · 1970-ndatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- s.o. jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga
Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit. Trumani doktriiniga väitis USA, et end tuleb Nõukogude ohu eest kaitsta. Marshalli plaaniga anti seitsmeteistkümnele riigile 13 mlrd dollarit abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist. SRP (Strateegilise Relvastuse Piiramise lepingud) SALT ja START sõlmiti aastatel 1972 ja 1979. Strateegiline relv koosneb tuumapommist ja kandurist. 1975 oli pingelõdvenduse tipphetk, siis toimus ka Helsingi '75 (Helsingi protsess, moodustatakse Euroopa julgeoleku ja koostöö protsess CSCE,
USA 19. sajandil Gerryn Melts 10.M USA territooriumi laienemine Kuni 19. saj. keskpaigani suurenes USA territoorium kolm korda. Liideti Louisiana, Florida, Texas, Washington, Oregon, Idaho, Havaii saared, vallutati alad kuni Vaikse ookeani äärse Californiani ning osteti 1867. a Venemaalt ära Alaska. Oma ambitsioone põhjendati Monreo doktriiniga, (James Monroe oli USA president 18171825), mille järgi pidid USAl olema vabad käed Ameerika mandril. USA territooriumile loodi 19.sajandil 23 uut osariiki. Massilise sisserände ja kõrge loomuliku iibe tagajärel kasvas kiiresti USA elanikkond. 1850. aastaks oli elanikke juba 23,1 miljonit. Indiaanlaste olukord Kiire halvenemine Karusnahakütidpiisonid Tekkisid konflikitid indiaanlaste ja valgete vahel Indiaanlased asustati neile ette nähtud
välja Saksa Demokraatlik Vabariik.Saksamaa oli täielikult lõhenenud. Nagu ennem mainitud olid USA ja NSVL-i ideoloogilised vaated väga erinevad ja seetõttu need kõik konfliktid aset leidsidki. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle doktriiniga peab ta eelkõige silmas kommunistlike jõudude rühmitusi, kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Samal aastal tuli USA välisminister George Marshall välja kavaga, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. Ka selle plaani idee oli suurendada USA jõudu võitluses NSVL-i vastu. Teisele maailmasõjale järgnenud rahvastiku suhted olid vaenukad ja ärevust tekitavad
a. mrtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sjalisel teel status quo'd, siis ei saa hendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda hvardab samalaadne oht. heks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid hendriigid isolatsionistlikust vlispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue vlispoliitika he thtsama phimtte snastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "hendriikide igasuguse Nukogude- poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene slmiti septembris 1947. a
Seda nimetatakse rahvademokraatiaks. 5)Kui kõik võim oli kommunistide käes, viidi lõpule kõik sotsialistlikud ümberkorraldused- natsionaliseerimine, kollektiviseerimine, erakaubanduse keelustamine jne. Sotsialistlikku pööret toetas koguaeg NSVL. · 1947 TRUMANI DOKTRIIN e pidurdamisdoktriin: Ühendriigid lubasid seista kommunismi vastu maailmas. Ühesõnaga, majanduslik ja sõjaline abi riikidele, keda kommunism ohustas. Selle doktriiniga loobus USA isolatsionistlikust poliitikast. See tähendas ka USA kestvat ja kannatlikku, kuid kindlat ja valvast kommunismi leviku pidurdamist. · 1947 MARSHALLI PLAAN: Majandusabi programm, mis oli Trumani doktriini praktiline rakendus. Euroopa majanduse taastamine. USA andis Euroopa riikidele odavaid laene, keda ohustas kommunism. Abi pakuti ka NSV Liidule, Stalin keeldus, kui sai teada, et see on tegelikult kommunismi pidurdamiseks. 1948-1952 sai abi 17 riiki.
vahe tagasi. Võimu kehtestamine 3 maailma riikides-pidev propaganda ja pähemäärimine. Sõjalise koostöö organisatsioonid- NATO loomine, Euroopa koostöövõime paranemine, NSVL hirm. 1950 a olid pinged teravamad: mõlemad riigid tuumariigid, oli loodud NATO ,mis andis lääneriikidele kaitse. Peale Stalini surma pinged leevenesid , aga suhteid jahendas erinevad kriisid ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriiniga ja Marshalli plaaniga taheti Euroopa USA mõju alla saada , teha sõltuvaks . Saksamaa jagati NSVL,USA, PRM ja ING vahel okupatsioonitsoonideks. NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääne tsoonis aga juurutati demokraatiat. Berliini blokaad- NSVL tahtis seda linna endaga liita, sellega nägid aga lääneriigid et Stalin ihkab üha rohkem , teda ei ole enam võimalik rahustada. Sellega algas külm sõda.
Armee ja HV ullavarudega Taiwani saarele >1940 1sots NSVL 1945 9riiki Eur. 1949 4 riiki aasias Põhja-Korea; Mongoolia RV, Põhja-Vietnam (Vietn DV), Hiina RV. Hallsteini doktriin See on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi ja oli Lääne- Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin pärast 1955 a. Doktriin lõpetati 1970 aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa vastu muutus. Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955 aastal, kohe pärast täeliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks errand NSV Liit. Pariisi kokkulepped 1954 Korea sõja puhkemine sundis Lääneriike mõtlema SLV relvastamisele.
inimest (valdavalt Itaaliast, Venemaalt, Poolast). 1924. aastal võeti USA-s vastu immigratsiooniseadus, sellega piirati sisserännet ja kehtestati kvoodid. f) pärast kodusõda arenes USA rahu tingimustes. Teda ei suutnud keegi ohustada (Euroopast kaugel, kaitsesid ookeanid, naaberriigid USA-st märgatavalt nõrgemad) g) USA teostas isolatsionismi poliitikat. Isolatsionismi põhimõtted olid sõnastatud 1823. aastal president Monroe doktriiniga, kasutama hakati seda 1852. aastal. Monroe doktriini järgi ei sekku USA Euroopa konfliktidesse. Vastukaaluks ei tohi Euroopa riigid rajada Ameerikasse uusi kolooniaid ega korraldada interventsiooni Ameerika riikide vastu. Saksamaa ( 20. saj algul oli tööstustoodangult Euroopas1. kohal) Arengut soodustasid järgmised tegurid: a) võit Prantsuse-Preisi/ Prantsuse-Saksa sõjas (1870-1871). Selle tulemusel: · ühendati senine killustatud Saksamaa ühtseks riigiks ja 18
ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a
4 Aitas kaasa kommu. Pudurdamisele + dem. Lemitamisele 4 2 Hallsteini doktriin 1955 oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin. Põhimõte: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Doktriin lõpetati 1970. aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes muutus. 4 Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Sa ksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 4 NATO: 1949 loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Ühise sõjalise juhtimisega ning võimaliku kallaletungi tagasilöömiseks mõeldud lääneriikide kaitseliit. 4 1948 allkirjastavad 5 lääne EU riiki Brüsseli pakti: (Holland; Belgia; Lux.; Pr ; SB)
USA ei olnud nii suurte sõjaliste vigastustega. Samuti suuruste pärast.??? 4. Külm sõda oli konfliktne seis kommunistlike ja demokraatlike riikide (NSVL&USA) vahel 1946-1991(nsvl lagunemine). Sõda ei läinud kuumaks e tulirelvi ei kasutatud. Toimus kahe erineva riigikorra konfliktsuse pärast. 5. külm sõda algas u 1946 saksamaa jagamise nelja riigi vahele (nsvl, usa, uk, fr), Stalini ja Churchilli kõnedega (õhutati vastase ohtlikkust), trumani doktriiniga (kommunisti vastane välispoliitika doktriin) 6. trumani doktriin usa välispoliitika doktriin, mille eesmärk oli toetada vabu rahvaid nende võitluses sise- ja välispoliitikas välissurve e kommunismi vastu marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatanud euroopa riikidele, majanduslik ja tehniline abi, hoiti ära kommunismi 7. Berliini blokaas toimus 1948-1949 11 kuud, stalin lõikas lääne-berliini ära lääne maailmast (vesi, transport, söök, elekter, kütus jms)
a. C. de Gaulle- oli korduvalt Prantsusmaa president, toetas Prantsusmaa vastupanuliikumist, ajal mil Pr.maa oli sakslaste mõju all. A.Dubcek- Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider, Praha kevade liberaliseerimisprotsesside autor (1968). Alustas reforme isikuvabaduse kehtestamisega. D.Eisenhower- oli NATO ülemjuhataja, USA president, tema valitsusajal toetas USA Korea sõjas Lõuna-Koread (Korea Vabariiki) oma sõjaväeüksustega. W.Hallstein- sai tuntuks Hallsteini doktriiniga, mis käsitles kõike riigi vaenulikkusega, kes sõlmivad SDV-ga suhteid. Hallstein oli SLV välisminister. N.Hrustsov- 1956-1964 NL riigijuht, osales ka VLO loomises vastukaaluks NATOle. J.F.Kennedy- USA president 1961-63, kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NL-i ja Kuubat oma rakette ära viima, see ka õnnestus. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, osales Hiina kodusõjas Guomindangi vastu. Mao Zedongi toetas majanduslikult NL, Guomindangi toetas USA. Kommunistid said
laiendada mõjuvõimu ka kolmandas maailmas ehk mis ei kuulunud nii demokraatia ega kommunismi allal(lääne, idablokk) Trumani doktriin · Kuulutas välja 1947.a ühendriikide presitent Harry Truman · Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramise katsed) · Rõhutas demokraatiat, pidas halvaks kommunismi Marshalli plaan · Trumani doktriiniga samal aastal kuulutas välja USA riigisekreter George Marshall · Ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud euroopa riikidele · Loodeti kaasa aidata euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunismi · Anti kokku 17. Riigile abi kokku 13 miljradi dollari eest · Nõukogude liidu all olevtel riikidel keelas stalin abi vastu võtta, ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia ja sattus moskvaga teravasse vastasseisu.
hiljem astus tagasi. Terrorismi probleemid- 1993 esimene pommiplahvatus NY maailmakaubanduskeskuses. Majandus: sõduritel polnud sõja lõppedes tööd, majanduse muutumine rahuaja järgi( relvi polnud vaja toota enam), USA tähtsus kasvas, sai teistele riikidele laenatud raha tagasi. USA oli välispoliitikas põhijõud: NATO liider paljudes organisatsioonides, Marshalli plaaniga toetati majandust, Trumani doktriiniga võideldi kommunismi vastu. 4) Suurbritannia peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Kaks parteid: konservatiivid ja leiboristid(töölispartei). Valitsusjuhiks peaminister, praegu James Cameron. Ülemkoda ja alamkoda. M. Thatcher- oli ametis kauem kui ükski teine peaminister, kutsuti raudseks leediks, kokkuhoiu poliitika eestvedaja. 1970 majanduskriis, majanduskasv oli aeglane ning nafta hind tõusis
Gorbatsov paneb võimule grusiini, kes muutub demokraadist kommunistiks . Gorbatsov alustab lõpetamist, et NL jääks püsima. Algavad tippkohtumised 11 Islandil Gorbatsov tahab kaotada tuumarelvad. Sõlmitakse SRP1 Üks relvaliik likvideeritakse 1989. lubab Gorbatsov väed välja tuua nii Afganistaainst kui ka Mongooliast. Läänes lõpetatakse kodusõjad (kokkulepe EE mehe poolt) 11 Breznevi doktriin asendub Sinatra doktriiniga Breznevi- meil on õigus kaitsta kommunimi Sinatra- me ei sekku, elagu kuidas tahetakse Samet revolutsioon- ida euroopa vabanemine.
Ülesandeks on kaitsta Vene Föderatsiooni huve Kaspia meres, mis hõlmab terrorismivastast tegevust, kaubanduse kaitsmist ning naftavarude kaitsmist. Nende eesmärkide täitmiseks on laevastikus 12 patrulllaeva, üks fregatt ja miinitraalerid. Kaspia mere flotillis puudub maismaa ning õhu element. Planeeritavad uuendused jäävad Kaspia mere laevastiku jaoks minimaalseteks. Planeeritud on mõned raketisüsteemidega varustatud korvetid ja frigatid. Vaikse ookeani laevastik allutati uue doktriiniga ida regiooni väeüksuste juhatuse alla. Laevastiku staap asub Vladivastokis ning peamised baasid Vladivastoki ja Kamtsatka piirkondades. Laevastikule püstitatud ülesanded on sarnased Põhjamere laevastiku omadele, hoida tuumarelvastus alalises valmisolekus, et heidutada tuumarünnakuid Vene Föderatsiooni vastu. Laevastik jaguneb maa-, mere- ja õhukomponentideks. Merel baseeruvad üksused jagunevad pealvee- ja allveelaevadeks. Strateegilisi tuumaallveelaevu
Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega
olümpiamängudel naelpomm 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavat sõljalispoliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni
olümpiamängudel naelpomm → 11. september islamiterroristid Maailma Kaubanduskeskus New Yorgis, väidetavalt kukkus üks lennuk ka Pentagonile. USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA, tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. USA oli NATO ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavat sõljalispoliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga lubas abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas kommunism Marshalli plaaniga toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult USA osales Korea sõjas, tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada L-K USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu → tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni
ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. · Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." · Trumani doktriin Tähistab poliitilise olukorra muutumist. Ebaõnnestumine Kreekas näitas, et
ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis laiaulatuslikku abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a
Aktiivne osalemine Korea sõjas (1950.a.-1953.a.), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. · 1950-ndatest aastatest alates suurenes USA mõju ka Lähis-Ida piirkonna vastu; tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga, kes kartsid vasakpoolsuse ja kommunismi levikut selles piirkonnas. (Vt. ka Külm sõda- Eisenhoweri doktriin). · 1960-ndate aastate algul tuli J.Kennedy välja paindliku reageerimise doktriiniga, mille järgi kommunismi levikule peab vastu astuma väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. Üheks selliseks oli Vietnami sõda (1964.a.-1973.a.) · 1970-ndatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- s.o. jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga · 1980-ndate algul, kui USA-NSVL suhted hakkasid uuesti pingestuma, siis president R
halvenesid USAga. NSVL viis oma pommitajad Kuubale.Reaalne tuumasõja oht. Lõpuks teatas NSVL et võtab raketid ära ning USA tühistas Kuuba blokeerimise. Kennedy USA president. Mõrvati Dallases. Demokraat. Valitses Kuuba kriisi ajal. Kehtestas Kuubale mereblokaadi, sundimaks NSVL ja Kuubat rakette ära viima. Nixon esimene USA president, kes tagasi astus. Nixoni doktriin USA välispoliitilise taktika muutumine, mis oli ajendatud ebaedust Vietnami sõjas. Nixoni doktriiniga teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu ka edaspidi, kuid enam ise otseselt ei sekku. Breznev NSVL riigijuht. Breznevi doktriin NSVL takistab edaspidi kõigi vahenditega mõne riigi võimalikku väljaastumist VLO-st. SRP-1 (Strateegilise relvastuse piiramise leping) sõlmimine 1972.a. L.Breznev+R.Nixon. Lepe hõlmas tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt 2400 tuumalõhkepeani. 1 Gorbatsov NSVL viimane riigipea
Hartlauer Handelsgesellschaft, 26 A. Kelli, P. Lätt, H. Pisuke. Intellektuaalse omandi kaasuste kogumik. Tallinna Raamatutrükikoda 2008, lk 45 27 EKo 16.07.1998, C355/96, Silhouette International Schmied vs. Hartlauer Handelsgesellschaft, Majanduspiirkonna lepingu liikmesriigis käibesse lastud kauba edasist ärieesmärgil kasutamist, välja arvatud juhul, kui kauba omadused on pärast käibesse laskmist muutunud. 28 Tegemist on siis regionaalse õiguste ammendumise doktriiniga Eesti õiguses. Õiguste ammendumine kaitseb oma olemuselt kaupade vaba liikumist. Juhul, kui intellektuaalomandi õigusega kaitstud toodet müüb ainuõiguste omaja väljaspool Euroopa Liitu ning Euroopa Majanduspiirkonda, siis ei ammendu õigused Euroopa Liidu ning Euroopa Majanduspiirkonna suhtes ning sealt kauba toomine Euroopa Majanduspiirkonda võib kaasa tuua õiguslikke vaidlus seoses teisele isikule kuuluvate intellektuaalse omandi õiguste rikkumisega.29
Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit. Trumani doktriiniga väitis USA, et end tuleb Nõukogude ohu eest kaitsta. Marshalli plaaniga anti seitsmeteistkümnele riigile 13 mlrd dollarit abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist. SRP (Strateegilise Relvastuse Piiramise lepingud) SALT ja START sõlmiti aastatel 1972 ja 1979. Strateegiline relv koosneb tuumapommist ja kandurist. 1975 oli pingelõdvenduse tipphetk, siis toimus ka Helsingi ’75 (Helsingi protsess, moodustatakse Euroopa julgeoleku ja koostöö protsess CSCE, mis aastast 1995
aasta juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa kommunistlike reziimide lagunemisega. VMN ja VLO kujutasid vaid endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa vahel pinged aina kasvasid. Lõpuks võttis Lääne- Saksamaa vastu sellise poliitilise juhtmõtte nagu Hallsteini doktriin. Hallsteini doktriin, mis on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi, oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin pärast 1955 aastat. Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa Liitvabariik Saksa Demokraatliku Vabariiki ning käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. aastal, kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa Liitvabariigi valitsus, et kui mõni riik peaks Saksa Demokraatliku Vabariiki tunnustama ja sellega diplomaatilise 2 vahekorra rajama, siis võtab Lääne-Saksamaa seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks erand - NSV Liit
välispoliitilise programmiga välja 1947. Doktriini sisu: USA välispoliitika juhtmõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välisvaenlase vastu. Sise- ja välisvaenlasena peeti silmas kommuniste ja kommunismiohtu. Sel ajal oli Ida-Euroopa muutunud juba kommunistlikuks või hakkas kommunistlikuks muutuma. USA aga ei soovinud et Türgi ja Kreeka muutuksid kommunistlikuks, sest kontroll Vahemere ääres oleks läinud kommunistide kätte. Seoses Trumani doktriiniga USA loobus oma isolatsionismist. Marshalli plaan ehk Euroopa taastamise programm oli Trumani doktriini konreetne ellurakendumine Marshalli plaan oli USA rahaline abi Euroopale. Kommunistid leidsid suurt toetust Itaalias ja Prantsusmaal. Et kommunismi suuremat levikut takistada, aitas USA Euroopa riigid kriisist välja. Marshalli plaani raames said abi Lääne-Euroopa riigid, NSVL ja temast sõltuvad riigid lükkasid
kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti Euroopa riikidega. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine
i) lahendus pidi leitama liikmesriigi enese õigussüsteemi seest 2) ülimuslikkuse (supremacy) doktriin (1964): a) 'Konflikti korral liikmesriigi vastava normiga Ühenduse jurisdiktsiooni kuuluvas sfääris on Ühenduse kehtestatud norm ülimuslik.' b) selgelt konstitutsionaliseeriv tähendus avaldub koos otsekohaldatavuse doktriiniga c) lisaks: Euroopa Kohus on võtnud endale ka pädevusala määramise pädevuse (nb! kehtib siiski vaid Ühenduse jurisdiktsioonis) (i) Ühenduse seadus kõrgem seadus 3) kaudsete volituste (implied powers) doktriin (70ndad) a) 'Volitusi tuleb tõlgendada Ühenduse kasuks seal, kus nad teenivad Ühendusele seatud eesmärke.'
Majandus: - 1946.a. ületas eksport kolmekordselt 1939.a. taseme (Inglismaale, Prantsusmaale ja teistesse sõjas kannatanud riikidesse). Kuni 1946 saabus abi ÜRO kaudu ja seda said ka NSVL mõjualused riigid. Peaülesanne viia läbi rekonversioon ja demobiliseerida armee. Jätkas FDR suunda - 1948.a. valimisprogramm Fair Deal. Välispoliitika: - pidurdamisdoktriin, oluline pööre loobumine traditsioonilisest isolatsionismist, alustati sekkumist maailmapoliitikasse Trumani doktriiniga 1947 (1948 Marshalli plaan). Selleks loodi 1949.a. NATO. Sisepoliitika: makartism 1949-1954 senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Selle ajendiks oli hirm NSVL spionaazi ees (NSVL tuumapomm 1949.a., Rosenbergide süüasi). 2. Suurbritannia Konstitutsiooniline monarhia: 1936-1952 George V, edasi Elisabeth II. Kaheparteisüsteem, majoritaarsed valimised
USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940.aastate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik. Trumani doktriiniga (1947) lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas oht sattuda kommunistliku NSV Liidu rünnaku alla. Marshalli plaaniga (1948-1952) toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult. Aktiivselt osales USA Korea sõjas (1950-1953), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. 1950.aastatest alates suurenes USA huvi ka Lähis-Ida regiooni vastu: tekkisid USA-
politsei, õigusorganid)-kohtusüsteem Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normed Euroopa liidu õigusaktid 8. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 9
integreerimine Euroopa hulka, et tunnistada oma süüd ja pm integratsioon Euroopa. Sotsiaaldemokraatlike ülesanne oli Saksamaaa kiire ühendamine ehk Lääne ja ida saksamaa ühendamine ja berliin. Kolmas partei oli vabad demokraadid ehk koosneb riigiamenike ja väikepankurite partei, kes korjab valimistel 4-9% ja on liberaalid. Sm sai oma välisp õigused kätte 1955. Adenauer oli 55-ni välisminister. poliitilisele areenile Hallsteini doktriiniga. kuna areenil oli korraga saksa riiki, siis kolmandad riigid saavad suhteid luua ainult ühe saksamaaga, kas lääne või ida saksamaaga, ja kui keegi üritas valida mõlemat, siis saksamaa katkestab suhted, esimene keiss oli jugoslaaviaga, mis hiljem ümber hinnati. Hiljem Hallsteini doktriinist lobouti. 55. käis Adenauer Moskvas ja saavutas NVL vanglas sakstlaste vabastamise ja kodumaale tagastmaise. Probleemiks oli saksamaal tööjõu puudus. 61
i) lahendus pidi leitama liikmesriigi enese õigussüsteemi seest 2) ülimuslikkuse (supremacy) doktriin (1964): a) 'Konflikti korral liikmesriigi vastava normiga Ühenduse jurisdiktsiooni kuuluvas sfääris on Ühenduse kehtestatud norm ülimuslik.' b) selgelt konstitutsionaliseeriv tähendus avaldub koos otsekohaldatavuse doktriiniga c) lisaks: Euroopa Kohus on võtnud endale ka pädevusala määramise pädevuse (nb! kehtib siiski vaid Ühenduse jurisdiktsioonis) (i) Ühenduse seadus kõrgem seadus 3) kaudsete volituste (implied powers) doktriin (70ndad) a) 'Volitusi tuleb tõlgendada Ühenduse kasuks seal, kus nad teenivad Ühendusele seatud eesmärke.'
Tavaõiguse allikad peab hoolikalt läbi töötama, need süstematiseerima ja siis kodifitseerimise kaudu ühendama. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid
maailma lõhenemine kahkes erinevaks süsteemiks toob endaga kaasa rea lokaalseid sõdu. 1946. a märtsis esines Churchill (suurbritannia peaminister) kõnega Fultonis USA-s, kus ta samamoodi nentis, et endiste liitlaste vahel on tekkinud lahendamatud konfliktid. Nõukogude Liidu mõjusfääri olid läinud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kuid ta püüdis mõjusfääri laiendada Kreeka, Türgi, Itaalia ja Prantsusmaa arvelt. Seetõttu esines USA president Truman 1947. a oma doktriiniga (kindlad seisukohad), millega kaasnes Marshalli plaan, millega 1948.-1952. a andti Euroopale majandusabi 17 miljardi dollari ulatuses. Esimesed kriisid: 1) Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja ajal toimus Korea poolsaarel. 1953. a lõppes sõda tulemusteta. Kahe Korea piir on jätkuvalt 38ndal laiuskraadil. 2) Berliini ülestõus(1953)- sellele andis hoogu teadmine, et Stalin on surnud ning lootus edasisele elu liberaliseerimisele
alustel. Kui kaasust pole võimalik lahendada tõlgendamise ega analoogia abil, siis peab kaaludes poolte erinevaid huvisid ja ühiskonna hüve, peaks otsuse langetama loomuõiguse printsiipidest lähtuvalt. Juhuse peaks lahendama nii, nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja (tegu on üldtunnustatud väärtushinnangutel põhineva otsusega). Mingil juhul ei tohi ta ka siis minna vastuollu ei õiguse üldiste põhimõtetega ega üldtunnustatud doktriiniga. Kui kõigist nendest meetoditest ei piisa ja seaduses ei leidu vajalikke pidepunkte konkreetse kaasuse üle otsustamiseks on kohutnik õigustatud ja kohustatud looma õigust. Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem. A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1998, lk 121-171 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 140-167. IX teema. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine 1. Kas õigusteadus on olemas? 2. Kui vana on õigusteadus? 3. Jurisprudentsist
Selle küsimusega tegeleb ius bello -sõjaõigus ius ad bellum õigustused sõjaks ius in bello- õigus sõjas Euroopa kristlik doktriin on sõjavastane, kuid kristlik maailm on sõjakas. Teise inimese tapmine lubatud enne kristust. Antiiktraditsioon sõjast Kreeklaste jaoks ei ole sõda erandseisund (ajutine rahukatkestus). Sõda on loomulik protsess barbarite vastu. (Aristotelese ,,Poliitika") Roomlased loomupärase sõja doktriiniga ei nõustunud. Cicero maailm peaks olema harmooniline tervik, kus sõdu pole, konfliktid inimeste vahel peaks saama lahendatud ka muul rahumeelsel viisil. Sõda on õigustatud enesekaitseks või isamaa kuulsuse ja au tõestamiseks. Vana Testament : iisraeliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Uus Testament vastupidiselt keelab tapmise üsna üheselt. Kristliku ,,õiglase sõja" doktriini loomine.
Võeti vastu seadus, mille kohaselt endised sõjamehed said soovikorral riigilt kergesti laenu ettevõtte või farmi rajamiseks või maja ostmiseks. Neid, kes tahtsid haridust omandada, abistas riik aja vältel, mis võrdus sõjaväe teenistuses oldud aastatega pluss üks aasta. Tänu sellistele abinõudele ei tekkinud tööpuudust. 1947ndast aastast toimus USA välispoliitikas pööre loobuti isolatsionalismist, algas see Trumani doktriiniga. Nõukogude liidu pidurdamise nimel hakkas USA sõlmima liite teiste riikidega. 1947 sõlmisid USA ja Ladina-Ameerika riigid vastastikkuse abistamise lepingu. Pakti osalised kohustusid ühiselt võitlema agressiooniga. See pakt oli USA esimene sõjalispoliitiline liit rahu ajal. 1949 aprillis loodi NATO. 50ndatel aastatel tekkis USAs nii nimetatud markatism. Nimetus tulenes vabariiklasest senaatori Mac Carthy nimest, kes
Nende puhul oli pigem tegemist Euroopa võiduga, oma positsiooni kindlustamisega. Suhteid parandas ka Helsingi protsess, mis ühelt poolt oli NSVLle kasulik, kuna nad said oma eesmärgid täidetud, kuid hävitas seda ka seestpoolt, sest olid lubanud kirjalikult inimõigusi mitte rikkuda, kuid tegid seda endiselt Kommunistlik süsteem jäi külmas sõjas alla, sest o USA „ostis“ endale liitlasi Marshalli plaani ja Trumani doktriiniga – rohkem loodeti lääneliitlaste peale o Idas oli majanduse areng aeglasem o Neokonservatismi kohaselt pidid lääneriigid reaalselt ka aitama VM ikestatud riik III OSA: KOMMUNISTLIK MAAILM 21. Kommunistlik maailmasüsteem Kommunistlikku maailmasüsteemi haarati NLi sateliitriigid K-ja I-Euroopas, otsustavaks sai kommunistide võit Hiinas ja mitmes Indohiina riigis, edasi võideti endale tugipunktid Ladina-Ameerikas ja Aafrikas – kommunism
Õiguskordade kujunemine Kontonentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et rahvuslike õigussüsteemide tekkides omandas õiguse formaalne mõistmine prioriteedi õiguse sisu ees, kuid see ei tähenda, et õiguse idee olulisim komponent õiglus oleks kõrvale heidetud. Traagiline erand Saksamaal Hitler ja juudid. Kui seadus eirab Ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina ,,õige". Eesti õiguskorra kujunemine seotud kahe doktriiniga: loomuõigusega ja õiguspositivismiga. Õiguspositivismi poolt postuleeritud olemiskorra ja pidamiskorra vastuolu sisaldub normativismis. Õiguskorra normatiivsus on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. Kas vastu võetud seaduse sisu vastab Põhiseaduses esitatud tingimustele ja nõuetele kehtiva õigust loova
peab valitsema elu. Alates 1630ndate keskpaigast. Arukus oli olline, kus filosoofiline arutlus kaldub teaduse poole. Rene Descartes on üks kuulsamaid sellise filosoofia esindajaid, 1630ndatel, traktaat "Arutlus meetodist" (1637). Tegeles ka loodusteadustega. "Discrours" (diskursus, diskurss) on descartes'likkus. Teooria suur tähtsustamine, meetodid, need tulid nö sõnavarasse just 17.sajandil. Ei olnud kiriku doktriiniga vastuolus. Looduse mahasurumine ja sellest eemaldumine. "Cogito ergo sum" on Descartese kuulus lause, mis sisaldabki kogu tema filosoofiat "mõtlen - järelikult olen olemas". Meelte andmed on seatud kahtluse alla. Tõesed on need väited, mis lähtuvad otseselt mõistusest ja mõtlemisest. Valguslik ideoloogia, tekib prantsuse klassitsistlik teater, avatakse prantsuse kunstiakadeemia, riik peab omama kontrolli selle üle, mis toimub kultuurielus. 17sajand oli väga mitmekesine, ei olnud
Oli osav poliitik. Jälitas katoliiklasi. Hoidis ühiskonnas üleval pinget, manipuleeris rahvaga. Lõi Kuninganna Salanõukogu nimelise organi, mis tänapäeval siis Security Service. Tegeles pinge hoidmisega ühiskonnas, kontrollis situatsiooni, jälgis jõudude vahekorda. Ka ühiskonna lihtliikmed pidid selles olukorras säilitama mingi pideme, säilitama mingi hoiaku, pidid omama mingit ideoloogiat, leidma mingi uue mõtteviisi ja käitumisväljendi. Oma doktriiniga anglikaansus ei suutnud rahvale anda vaimset sisemist tuge. Tekkis paradoksaalne olukord, kus kõik mõtlesid ja otsisid lahendust palangu platsid Thames'i kaldal. Toimus lihtne kommunikatsioon tuldi kuulama ühte: kes paneb paika korra. Teater oli praktilise olemuse alus Inglismaal sel ajal. Inglise teatri üks erijooni oli see, et teatris käisid kõik ühiskonnakihid. Kõikide ühiskonnakihtide ees olid samad küsimused, mis vajasid lahendamist.
12.-13. saj ketserlus on seega seotud pigem linnadega laiem silmaring Esimesed teates grupilisest ketserlusest pärinevad 11. saj algusest Prantsusmaal, massiliseks saavad need aga 12. saj. Tegu on linnade arengu ajaga uued ühiskonna- ja eluvormid, mille kirik ei vasta.Varakeskajal olid küll kohustuslikud jumalateenistused, aga põhjapool Alpe oli kirikuid vähe ja reaalseid kokkupuuteid rahvaga oli samuti. See, et talupojad usuvad asju, mis ametliku doktriiniga kokku ei sobi, pole probleem. Rahvalik usk on kõikjal Euroopas erinenud sellest, mida teame läbi teoloogide. See ei olnud probleem ja ketserlus, sest see ei vastandanud ennast kirikule. Kõrgkeskajal olid kirikuelus selged puudused, mis olid kõigile näha. Linnaelu soosis ka marginaalide teket, kelle sidemet olid kogukonnaga katkenud. Sellest tulenes ka vaesusideaali levik ajaliku varanduse kogumine on patt. Küsiti, kas rikas kirik suudab inimestele lunastust tagada
Felix SOMLÓ, Juristische Grundlehre, Leipzig 1927, lk.448. 6 v.t fakultatiivse osa kirjandus, Tammelo, 1, lk 164. 119 Tuleb märkida, et veel üks omaaegne väga tuntud õigusteadlane on esitanud kontseptsiooni õigusnormi loogilise struktuuri kohta: prof O.E.Taranovski oma kapitaalses allikas "Utsebnik entsiklopedii prava" (v.t loengumapi II osa. Õigus. Tallinn,1998, 140). Leiame, et ka tema käsitus seondub eeskätt klassikalise doktriiniga, kusjuures ta on esitanud huvitava kriitika. O.E.Taranovski on seisukohal, et õigusnormil, mis kehtestab kohustusi ja nõudeid (resp 1 õigusi) on loogiliselt tunnetatavad kaks osa: esimeses määratakse tingimused, milliste ilmnemisel kahe subjekti vahel tekkivad need kohustused ja nõuded; teises osas määratletakse milles need kohustused ja nõuded seisnevad. Esimest normis tunnetatud osa 2
nn ülipositiivne õigus aga kaasaegselt paradigmaatiliselt aluselt mõistetud üldinimlike väärtuste süsteem, millele peab positiivne õigus vastama. Põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Sellepärast nimetatakse seda õigust loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Paljuski on seega tegemist nn kaasaegse loomuõiguse käsitlustega õiguse olemusest, taas ka õiglase õiguse küsimusega, samuti õigusriigi doktriiniga. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainuly siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavadloomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. Common law — kohtuniku loodud õigus on oluline õigusallikas. Pretsedendiõiguse e stare decisis‘e kohaselt peab kohus järgima varasemates kohtuasjades tehtud otsuseid, eriti kõrgema kohtu lahendeid
Platon ning Aristoteles: riiig territooriumi suurusest sõltub ka riigivalitsemise viis ja vorm - vabariik saavat eksisteerida vaid väikesel kompaktsel territooriumil (NB! Antiik-Kreeka linnriik (polis) kui praktiline kogemus!). 89 1.2. Montesquieu teooria riigi territooriumist Montesquieu võttis aluseks antiikaja klassikalise kliimavööndite teooria põhiseisukohad, kuid täiendas neid doktriiniga riigi territooriumi suuruse otsesest ja süsteemsest korrelatsioonist riigivalitsemise vormiga: 1) ülisuur territoorium > despootia (impeerium); 2) keskmise (mõõduka) suurusega territoorium > mõõdukas (dualistlik) monarhia; 3) väike ja kompaktne territoorium > vabariik. 1.3. Ajalooliste ning sotsioloogiliste koolkondade teooriad Riikluse edasine ajalooline areng näitas kliimavööndite teooria puudulikkust, osalist paikapidamatust.
annaabi.ee 
