Berliini müür+Trumani doktriin (0)

Sarnased õppematerjalid

3

txt

Vetnami sõda, Kuuba kriis ja Berliini kriis

Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks.

Ajalugu

4

txt

2 maailmasõda

pomm) Peale V-raketi kasutati ka tiigertpi tanke (paremini soomustatud kui varasemad) ja panthertpi tankid ning Ferdinandid(liikuv suurtkk).Neil oli ka likiire hvitus- lennuk.Neid kiki juti tooa vhe ja need ei muutnud sja tulemusi.Hitler selle uue relvastuse vljattamisel ei pranud thelepanu tuumarelva ehitamisele.Kui ta oleks sellele relvaliigile rohkem thelepanu pranud,siis VIB OLLA oleks see sja tulemusi muutnud. 16.aprill-2.mai 1945.a. algas Berliini operatsioon. Oderi je res. Selle ajal piirati Berliin mber ja seda kaitsvad Saksa ved kas hvitati vi sunniti alistuma.Vatupanu oli sellele vaatamata vga ge.Nukogude ved kandsid suuri kaotusi.Hitler sooritas enesetapu.(vttis mrki) Kohtumine Elbel. Elbeli jel kohtusid Ameerika ja Nukogude ved.Lnerinne ja Idarinne said kokku.Kohtumine mdus sbralikult.Hitleri pooldajatele oli see suureks pettumuseks. Nad arvasid et kui kaks rinnet kokku saavad siis nad hakkavad omavahel sdima.Kuid midagi

Ajalugu

4

txt

USA, Saksamaa ja Jaapani ajalugu

kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60 1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis, tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid vimule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning vimule pses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus tus Hallsteini doktriin - mille jrgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga kurikuulus berliini mr. 1960 - uus idapoliitika 1989 aastal lammutati beriliini mr ning samal aastal alanud saksamaa taas hinemise lbirkimised lppesid sellega, et hinemise kiitsid heaks nii 2 maailmasja vitnud riikide kui ka mlema saksa riigi juhid. alates 3 okt 1990 on europpas ainult ks saksa riik - saksamaa liitvabariik.

Ajalugu

1

txt

Külma Sõda

Klm Sda - Klma sjaks nimetatakse Ameera hendriikide ning Nukogude Liidu vastasseisu prast 2 maailmasda . Klma sja phirelv oli tuumarelv. Klma sja esime- seks vastasseisuks oli Berliini blokaad . Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused , millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riingi (NSVL, USA , Prantsusmaa ja Inglismaa) vahel okupatsiooni- tsoonideks . Lneriikide eesmrgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal . NSV Liidu ees- mrgiks oli jtta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mjusfri . Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne- sektoriteks . Vastuseks sellele blokeeris NSVL kik juurde psud Berliini

Ajalugu

4

pdf

Maailm pärast II maailmasõda

Kogu sõjajärgse aja olid Ameeriklased kuulda võtnud oma juhtide üleskutseid ohverdada end kaugete riikide abistamise nimel. Vietnami tuleproovis aga hakkas Ameerika moraalne erandlikkus- veendumus, et Ameerika väärtused on rakendatavad üle kogu maailma, mis oli nii hoogsalt käima lükanud sõjajärgse ülesehitusetöö- pöörduma iseenda vastu. Nüüd kaheldi Ameerika enda kõlbelsuses, nii Vietnamis kui ka kõikjal mujal. Presidendid - vt vihikust. Harry Truman (1945-1953) II maailmasõda Külma sõja algus Trumani doktriin Aitas üles ehitada sõjajärgset euroopat Dwight Eisenhower (1953-1961) Tuumarelvastuse uuendamine Doominoteooria John Fitzgerald Kennedy (1961-1963) Oli noorim mees üldse kes oli presidendiks saanud (43.a) Apollo projekt Kuuba kriis 1963.a mõrvati lahtises autos visiidi ajal dallasesse Lyon Johnson (1963-1969) Vietnami sõda sekkumine Richar Nixon (1969-1974)

Ajalugu

3

txt

Poliitika, demokraatia, diktatuur

demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab hoolt valitsus idablokk - NSVL, tema sl

Ajalugu

2

txt

Ajalugu

Ajalugu. Nukogude-Saksamaa sja puhkemine. Peale MRP slmimist muutusid Nukogude Liit ja Saksamaa peaaegu et liitlasteks. Nad mlemad koos rndasid Poolat. Hitler lasi vlja ttada Barbarossa plaani 1940. Saksa sjaplaan Nukogude Liidule kallale tungimiseks.Seda hoiti salajases.Sakslastel polnud kavas tervet Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas.Nukogude ved langesid massiliselt vangi.Ilmutasid viletsat sjalist vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit venelast.Sakslased judsid septembri kuuks juba Leningr

Ajalugu

1

txt

2 maailmasõda

toorainega. 41.aastal Nukogude Liit asus Hitlerivastase koalitsiooni poolele.Need riigid olid: Inglismaa,USA,Nukogude Liit,Prantsusmaa,terve rida Kesk-ja Luna-Ameerika riike, Holland,Norra,Belgia,Kreeka,Jugoslaavia,Poola. Potsdomi konverents 1945.juuli. Pandi paika sjajrgse riigi piirid.Saksamaa kaotas oma Ida-alad.Ida-Preisimaa jagati Poola ja Nukogude Liidu vahel ra.Sakslastest elanikkond sunniti lahkuma. Saksamaa ise jaotati neljaks okupatsiooni-tsooniks.isaks jaotati ka Berliini linn neljaks tsooniks.Berliin ji geograafiliselt Nukogude okupatsiooni-tsooni keskele. See tkitas tulevikus suuri pingeid Lneriikide ja Nukogude Liidu vahel.Otsustati Saksamaa denatsifitseerida-natsid minema.

Ajalugu

Kommentaarid (0)