Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külma sõja mõisted ja isikud! (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kordamine ajaloo kontrolltööks!
Mõisted!
Külm sõda- vastasseis USA + Lääne ja NL + idariikide vahel, omavahel ei sõditud otse, vaid teiste riikide kaudu.
Võidurelvastumine- NL ja USA vaheline võistlus, saavutamaks relvade arvu ja kvaliteediline ülekaal vastase omadest .
Kuum sõda- riigid sõdivad otse, aktiivselt, vastand külmale sõjale.
Pingelõdvendus- periood, mil toimus ida ja lääne suhete paranemine.
Idablokk - Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL (Poola, Tsehhoslovakkia , Ungari, Rumeenia , Bulgaaria, Albaania , Saksa DV).
Lääneriigid - USA + Lääne-Euroopa (Norra, Taani, Ingl.maa, Saksa LV, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania , Portugal, Kreeka, Türgi).
Sovietiseerimine - NL-i sarnaseks muutmine.
Arengumaad- 3.nda maailma riigid ehk endised kolooniad Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas ja Araabias.
Esimene maailm- kõrgelt arenenud majandusega kapitalistlikud riigid, USA, Lääne-Euroopa, Canada, Austraalia , Uus- Meremaa .
Teine maailm- Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL.
Kolmas maailm- endised kolooniad, arengumaad, vaesed riigid.
Trumani doktriin - H.Trumani välispoliitiline kava anda majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, keda ähvardab NL-i oht. (1947).
Eisenhoweri doktriin - USA välispoliitiline kava, et USA on valmis kasutama sõjalist jõudu, tõrjumaks kommunismi levikut. (1957).
Hallsteini doktriin- Saksamaa välispoliitiline suund, millega SLV ei tunnusta SDV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. (1955).
Breznevi doktriin- NL-i välispoliitika, mis takistas kõigi vahenditega mõne riigi väljaastumist VLO-st. Kui midagi idariikides muudetakse, astub NL selle vastu. (1968).
Marshalli plaan- USA abiprogramm, mis aitas sõjas laastatud Euroopa riike ja ennetas kommunismi pealetungi. (1948-52).
VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949), eesmärgiks NL-i ja Idariikide majanduslik koostöö.
VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid.
NATO- sõjalispoliitiline liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni peatamine. (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949).
CSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, (1973-75), Helsingis . Eesmärgiks suurendada Ida- ja Lääne-Euroopa omavahelist suhtlemist. Otsusteks: lääs tunnistab II MS järgseid piire , ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse, kohustutakse oma riigis järgima inimõiguseid, toimub majandus- ja kultuurialane koostöö.
Benelux - Belgia, Hollandi ja Luxemburgi ühine nimetus.
Mitteühinemisliikumine- 3.nda maailma riigid, kes ei soovinud endale pooli valida, algatasid selle liikumise, kuid rohkem olid nad meelestatud lääne vastu.
Finlandiseerumine- Soome välispoliitiline suund, tahtis olla NL-iga heades suhetes, et kindlustada Soome iseseisvus . Hoiduti koostööst läänega, kehtis mõningane tsensuur riigis, et vältida NL-i pahameelt.
Praha kevad- Tsehhoslovaki A.Dubceki liberaliseerimisprotsess, alustas reforme, et kehtestada kultuuri- ja isikuvabadusi. Selle peatasid lõpuks NL ja VLO. (1968).
Inimnäoline sotsialism- Dubceki poliitika, mis soovis uusi reforme ja vabadusi.
Ühiskonna liberaliseerimine- kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine, seda alustas I. Nagy Ungaris.
Raudne eesriie- NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulges selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Parim näide on Berliini müür (1961-89).
Doominoteooria- USA teooria, et kui üks riik langeb kommunismi võrku, võivad järgneda sama rada pidi ka teised lähedal asuvad riigid, st. kui kukub üks, kukuvad ka järgemööda teised.
Vietnamiseerimine - Vietnami sõja jätkamine põhiliselt Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega, USA väed viiakse ära.
Idalepingud- SLV ja NL-i ja Poola vahel sõlmitud lepingud (1970), loobutakse vastastikku sõjalise jõu kasutamisest ja tunnustatakse II MS järgseid piire.
Tähesõdade programm- R. Reagani poolt alustatud programm, millega taheti kosmos militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp.
Strateegiline relvastus- tuumarelvad , vesinikpomm , lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid.
Bipolaarne maailm- kahepooluseline maailm peale II MS külma sõja ajal.
Blokk- riikide või parteide liit.
Doktriin- poliitiline või sõjaline põhimõte.
Ekspansioon - sissetung, oma mõju või riigipiiride laiendamine.
Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas)!
L. Breznev - osalus Praha kevades, selle tulemusena kehtestas doktriini, et kui Ida-Euroopa riikides on mõni süsteem hädaohus, siis NL-i kohus on seal kord taastada ja Vietnami sõjas toetas Vietnami DV-d, oli NL-i riigijuht kuni 1982. aastani.
F. Castro - tema juhtimisel kukutati Kuuba diktaator, sai ise Kuuba valitsusjuhiks.
W.S. Churchill - oli Inglismaa peaminister , Atlandi harta üks osapool- Hitlerivastasus, Potsdami ja Teherani konverentsides kaasosaline. Loobus peaministrikohast 1955.a.
C. de Gaulle- oli korduvalt Prantsusmaa president , toetas Prantsusmaa vastupanuliikumist, ajal mil Pr.maa oli sakslaste mõju all.
A. Dubcek - Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider, Praha kevade liberaliseerimisprotsesside autor (1968). Alustas reforme isikuvabaduse kehtestamisega.
D. Eisenhower - oli NATO ülemjuhataja, USA president, tema valitsusajal toetas USA Korea sõjas Lõuna- Koread (Korea Vabariiki) oma sõjaväeüksustega.
W.Hallstein- sai tuntuks Hallsteini doktriiniga, mis käsitles kõike riigi vaenulikkusega, kes sõlmivad SDV-ga suhteid. Hallstein oli SLV välisminister.
N.Hrustsov- 1956-1964 NL riigijuht, osales ka VLO loomises vastukaaluks NATOle.
J.F. Kennedy - USA president 1961-63, kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi, sundimaks NL-i ja Kuubat oma rakette ära viima, see ka õnnestus.
Mao Zedong - Hiina kommunistide juht, osales Hiina kodusõjas Guomindangi vastu. Mao Zedongi toetas majanduslikult NL, Guomindangi toetas USA. Kommunistid said edu, riik lagunes .
G.Marshall- USA sõjaväelane ja poliitik, kelle plaaniga teostati Trumani doktriin. Marshalli plaani järgselt andis USA Euroopa riikidele 13 miljardit dollarit sõjajärgse majanduse taastamiseks. Marshalli plaani abil sain USA moraalse võidu NL-i üle.
I.Nagy- Ungari peaminister, kommunist, kes alustas ühiskonnas liberaliseerimist, sellega kaasnes võimuvõitlus kommunistide sees, sest Moskva meelsed jõud ei olnud nõus. Sellega kaasnes Ungari ülestõus ja Nagy sai taas peaministriks. Ungari tahab end neutraalseks kuulutada, aga VLO ja NL-i väed tungivad riiki ja suruvad ülestõusu alla.
G.A.Nasser- Egiptuses kukutati kuningas, Nasser sai Egiptuse riigijuhiks, alustas sotsialismimudeli ülesehitust, Egiptus koos Nasseriga eesotsas natsionaliseeris ka Suessi kanali. Inglismaa ja Pr.maa viisid oma väed kohale ja okupeerisid Suessi tsooni.
R. Nixon - USA president, kes toetas prantslasi Vietnami sõjas, Vietnami Vabariik lõunas toetuski eelkõige USA-le. Kuna sõda väsitas ameeriklasi endid, siis USA väed Vietnamis enam hakkama ei saanud, ningi Nixon vietnamiseeris sõja, st. sõda jätkati Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega. Saabus tagasilöök, mis oli USAle suurim kahju külma sõja perioodil. USA kaotas palju sõdureid ning maine läks ka alla.
R. Reagan - 1981-89 USA president, kes suurendas USA tavarelvastust, lõi kiirreageerimisüksused, paigaldas keskmaaraketid Lääne-Euroopasse, lõi nn. “tähesõdade” programmi (strateegiline kaitse). Reagan aitas kaasa sellele, et NL majandusressursid seoses võidurelvastumisega ei pidanud vastu ning hiljem sõlmiti USAga diil, et vähendatakse tuumarelvastust ( START1 -1991).
J. Stalin - NL-i juht aastani 1953, alustas Saksamaa idaosas ja Berliinis sovietiseerimist, põhjustas sellega Berliini blokaadi. Stalin kuulutab välja SDV, mis on ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik ning kuulub idabloki koosseisu alates 1949.aastast. Korea sõjas hoiab NL Põhja-Korea poolele, sest Kaug-Idas ja Kesk-Aasias elas sadu tuhandeid korealasi. NL toetas KRDV-d sõjas majanduslikult (1950-53).
H. Truman - USA president aastani 1955. Toetas Berliini blokaadis Lääne-Saksamaad, et taastada riigis demokraatia ja vaba turumajandus. Trumani doktriin (1947) oli selline välispoliitiline kava, millega antakse majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, keda ähvardab langemine NL-i mõju alla. Seda plaani hakkas teostama Marshall, kelle eestvedamisel andis USA Euroopa riikidele 13 mlrd dollarit majandusabi.
Külma sõja mõisted ja isikud #1 Külma sõja mõisted ja isikud #2 Külma sõja mõisted ja isikud #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karin Kikkas Õppematerjali autor
Külma sõja mõisted, külma sõja isikud, kriisides osalejad...

Sarnased õppematerjalid

Külm Sõda
4
doc

Külm Sõda

isikuvabadusi. × Ühiskonna liberaliseerimine ­ Hrustsovi sula × Raudne eesriie ­ Kommunistlikku Ida Läänest eraldav piir. NL kaitses nii oma territooriumi võõraste eest. Takistatud oli igasugune läbikäimine teisel pool piiri elavate inimestega. × Doominoteooria ­ Ühe HindoHiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise NL mõjusfääri (Eisenhower). × Vietnamiseerimine ­ sõja jätkamine põhiliselt LõunaVietnami sõjaväe jõududega × Idalepingud Saksamaa Liitvabariigi ja NSV Liidu ning Poola vahel sõlmitud lepingud (1970. Aastal), millega SLV tunnustas Saksa Demokraatliku Vabariigi idapiirina OderNeisse jõge SDV ja Poola vahel (siit termin OderNeisse liin) × Tähesõdade programm ­ kosmose militariseerimine. USA eesmärgiks oli NL võidurelvastumise käigus välja kurnata ­ mis ka õnnestus.

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi.

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia

Ajalugu
Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu
KÜLM SÕDA
14
odt

KÜLM SÕDA

diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus sisepoliitilisest olukorrast NL-s ja USA-s. -NL ja USA suhete jahenemine sai alguse II MS lõpul Potsdami konverentsil. Külma sõja põhjuseks oligi kahe vastandliku leeri kujunemine peale II MS. II MS ajal võitlesid NL, USA jt ühiselt Sks vastu, peale sõja lõppu lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud. Nende vastuolude põhjused: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist Ida-Eur-s. 1946 a deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu. -Külma sõja vormid: 1.Ideoloogiline võitlus – NL propaganda üritas tõestada, et ainuõige on

Ajalugu
Külm Sõda
5
rtf

Külm Sõda

2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Kui maailmas

Ajalugu
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda
6
doc

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda ­ 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 ­ 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini

Ajalugu




Kommentaarid (1)

wondo93 profiilipilt
wondo93: Aitäh
21:32 11-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun