Külm sõda konspekt (0)

1 Hindamata

KÜLM SÕDA (1945-1990)
Rahvusvahelised suhted pärast II MS
Iseloomulikud jooned:

Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie

Koloniaalsüsteemi lagunemine

Kriisid 1948/49…1980

Pingelõdvendusperiood (1970nd)

Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990
1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat
Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants , inglis, venemaa
RAUDNE EESRIIE – 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile – Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie – keegi ei tea, mis seal taga toimub.
09.02.1946 – Stalini kõne Moskvas – rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil.
Märts 1946 – Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne – AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD.
USA ajakirj. Nimetas seda – külm soda (liitlaste vahel)
Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks.
Külm soda – Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis.
Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised , kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised ( luure , õõnestustegevus, liitlaste hankimine , konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) – et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM
TRUMANI doktriin
Majanduslikult arenenud USA Euroopas populaarne . EU riigid muutusid geopoliitiliseks ruumiks, mille olukord sõltus suuresti N. Liidu ja demokraatlike lääneriikide üha tervanevast vastasseisust.
Trumani doktriin 1947 – kommunismi pidurdamise poliitika
Truman tunnetas ohtu (NSVL surve Iraanis , Türgis, Kreekas) ja tegi Kongressile ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi neile riikidele, keda ähvardab kommunismi mõju alla sattumise oht.
Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quo’d, siis ei saa USA sellega leppida.
Seda doktriin järgides hakkas Washington otse või kaudse kommunismi ohtu sattunud riike ja rahvaid abistama.
Marshalli plaan – euroopa taastamise programm
Ameerika Ühendriikide 1948. Aastal algatatud abiprogramm SÕJAS LAASTATUD EU RIIKIDE AITAMISEKS JA KOMMUNISMI PEALETUNGI ENNETAMISEKS.
Plaan nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umb 13.miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland , Iirimaa, Island ….
SOTSIALISMILEERI TEKKIMINE
Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai luau Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel.
SAKSAMAA pärast II MS
Potsdamis võitjariigid kinnitasid, et taastavad Saksamaa ühtse rahuarmastava riigina. Selleks tuli kõikides okupatsioonides ellu viia ühtset 4D poliitikad:
Demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine.
Reparatsioone maksti demilitariseeritud tööstusettevõtete sisseseadetega
Sakslaste repartieerimine (asutati umber u. 14 miljonit sakslast )
BERLIINI BLOKAAD JA SAKSAMAA LÕHENEMINE (1948 juuni
Külma sõja I vastasseisuks oli Berliiini Blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform . Seal kasutusele võõetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis.
Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga.
Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berlini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel.
1949 luuakse lääneriiikide poolt sõjaline blokk , milleks on siis NATO
1955 – VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon )
Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN
Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sotsialistlike riikide majandust.
Jaan. 1949 asut. NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VMN – I asutajaid 6 – NSVL, Bulgaaria , Poola, Rumeenia , Tsehhoslovakkia ja Ungari. 1949 liitus veel Albaania (lahkus 1965), 1959 – SDV , hiljem ühinesid Mongoolia , Kuuba , Vietnam – kokku 10 liikmesriiki.
VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsiooni riikide omavahel – iga leping tuli sõlmida läbi Moskva.
Peamiseks VMN made toodangu tarbijaks NSVL kaubapuuduses vaevlev turg . 1991 saatis VMN end laiali.
HIINA KODUSÕDA 1946-1949
1911-1912 revolutsiooni tulemusena kukutati keiser Pu Yi. Hiinast sai vabariik. Suurem osa territooriumist oli Guomindangi (juhiks kuni 1925. a Sun Yatsen) võimu all.
Kirde-Hiinas pop HKP eesotsas Mao Zedongiga . Pärast II MS HKP ja Guomindangi koostöö enam ei laabunud
1946. puhkes kodusõda Chang Kaišeki saatis algul edu. 1947 pöördepunkt. Guomindang pidi 49 a taanduma kogu Mandri-Hiinast (koos 200 tuh. Armee ja HV ullavarudega Taiwani saarele
>1940 – 1sots – NSVL
1945 – 9riiki – Eur.
1949 – 4 riiki aasias – Põhja-Korea; Mongoolia RV, Põhja-Vietnam (Vietn DV), Hiina RV.
Hallsteini doktriin
See on nime saanud Saksamaa välisministri Walter Hallsteini järgi ja oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin pärast 1955 a. Doktriin lõpetati 1970 aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa vastu muutus.
Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana.
1955 aastal, kohe pärast täeliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks errand – NSV Liit.
Pariisi kokkulepped
1954 Korea sõja puhkemine sundis Lääneriike mõtlema SLV relvastamisele. Põhimõttelise otsuse tegi NATO kiba mõni kuu pärast Korea sõja algust.
1954 okt Sõlmisid NATO tähtsamad liikmesriigid SLV-ga Pariisi kokkulepped – mille kohaselt SLV-s kaotati okupatsioonireziim ja võeti NATO liikmeks
NATO kontrolli all võis SLV endale luua 12 diviisi suuruse armee- Bundeswehri.
Pariisi kokkulepped jõustusid 1955 a mais.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

nsvl doktriin nato poliitika berliin külma sõda churchill kommunistid raudne eesriie

Sarnased õppematerjalid

docx

Kanna kaardile Euroopa riigid

Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi.

Ajalugu

docx

Külma sõja periood

liidriks (Euroopa: purustatud + nõrgestatud; USA: hakkab kaitsma lääneriikide demokraatiat) Alud: rahvusvahelisele koostööle (1945 ÜRO EL) 1. x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid Sotsialismileer: kõmmun. Maj. süsteem 1945-48 kujunemine Mõiste raudne eesriie (1945) Churchilli poolt (ei teatud, mis Idapiiri taga toimub) Külm sõda (1946) kasutuselevõtt Trumani doktriin (kommunismi pidurdamise poliitika); I Berliini kriis Sotsialismileeri kujunemine rahvademokraatia vormis Koloniaalsüsteemi lagunemine (NATO; VLO e. Varssavi pakt/kommunistlike riikide "NATO ") + tuumarelva arendamine + KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG 1970 pingelõdvendusperiood (1. algatajaks: Lääne-Saksamaa (Tahetakse soojendada suhteid Ida-Saksamaaga) 2. USA autoriteedi langemine; info vabavahendamine

Ajalugu

docx

PÄRAST II MAAILMASÕDA

PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 1990. 1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama.

Ajalugu

docx

Ajalugu KT külm sõda

ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes rohkem vastastikuses propagandas, luures, sõjaliste blokkide moodustamises (VLO ja NATO), võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades (NB suurriigid otseselt sõjaliselt kokku

12. klassi ajalugu

docx

Ajalugu KT KS

12. klassi ajalugu

docx

Külm-sõda

Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise

Ajalugu

docx

Külm sõda

1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt

Ajalugu

Rohkem sarnaseid