appi maakleri, siis peab vahendustasu maksma üürileandja kui maakleriteenuse tellija. Viidates Võlaõigusseaduse § 658 lõikele 1, mille alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija. Samas möönab Toompark, et tegelik praktika on sageli teistsugune – maakler küsib maakleritasu üürnikult. Siit tekkib küsimus, kas maakleril on õigus vahendustasu üürnikult küsida? Räägib ju võlaõigusseadus teist keelt. Võlaõigusseaduse puhul kehtib dispositiivsuse põhimõte ehk kolmnurgas üürileandja- maakler-üürnik on võimalik ja igati seaduslik sõlmida kokkulepe, mille alusel maksab vahendustasu üürnik. Kui üürileandja või maakler soovib, et maakleritasu maksaks üürnik, peab üürikuulutuses olema selgelt välja toodud, millises summas peab üürnik maakleritasu maksma. Kui see on kuulutuses võimalik välja lugeda, siis ongi üürnik aktsepteerinud, et tal on kohustus maakleritasu maksta.
· Lg 2 täpsustab muuhulgas ka seda, et lubatud ei ole õiguste teostamine eesmärgiga tekitada kahju Mõistlikkuse põhimõte (1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. (2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Ei kohaldu automaatselt vaid eeldab vastavat konkreetset viidet! Seaduse dispositiivsuse põhimõte Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. Hädakaitse · Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik selleks, et tõrjuda endalt või teiselt olemaslolevat õigusvastast rünnet · Kui hädakaitse on kellegi teise kaitseks, siis nimetatakse ka hädaabiks · Hädakaitse eeldab, et eksisteeriks hädakaitseseisund · Hädakaitseseisund tähendab seda, et eksisteerib õigusvastane rünne
kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T „juhus“ S R ehk S osas kehtib R T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis
Võlasuhteid iseloomustab relatiivsus, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulistes suhetes, ei omanda lepingust, mille pooled nad ise ei ole, mingeid õigusi. Relatiivsetest õigussuhetest tekkinud õigustele saavad kaitset ainult selle konkreetse õigussuhte pooled, kelle vahel võlasuhe on tekkinud. Võlaõigussuhtes rakendatakse dispositiivsuse, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Dispositiivsuse printsiip (VÕS § 5) - enamikes õigussuhetes on pooltel võimalik kokkuleppel kõrvale kalduda seaduses sätestatust. Kõrvalekaldumine ei ole lubatud, kui see on vastuolus avaliku korra, heade kommetega või rikuks teiste isikute õigusi. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu (VÕS § 6) põhimõttest, need rajanevad eelkõige headel kaubandustavadel
Hea usu põhimõtte vastuolu puhul ei kohaldata lepingus sätestatut. 2. Tehingu vabaduse ja privaatautonoomia põhimõte 3. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime) 4. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus 5. Subjektiivsete õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte Lisaks seondub eenimetatud põhimõtetega ka abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte. Samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte. Kaasus 1 Üürnik ja üürileandja sõlmivad lepingu, esemeks on elamu. Kuukese pärast üürileandja teatab, et katuse tõttu on vaja alustada kap.remonti ning pakub üürnikule 1-toalist korterit. § 283. Üürniku talumiskohustus (1) Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks
.............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia....................................................7 Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.......................................8 Kohtumenetluse isiklikkuse põhimõte, võistlevuse põhimõte............................................9 Poolte võrdsuse printsiip................................................................................................... 10 Uurimisprintsiip, hea usu põhimõte, suulisuse ja avalikkuse põhimõte............................11 Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12
Viimasel juhul võetakse vaidlusaluse küsimuse lahendamisel aluseks see VÕSis nimetatud lepinguliik, millele vaidlusalust lepingu osa saab allutada. Näiteks võib transpordileping sisaldada üheaegselt nii ladustamise, tollimise kui ka vedamise kohustust. Lepinguvabaduse printsiibist tulenevalt ei pea pooled muretsema sellepärast, et vedu oleks eraldi reguleeritud veolepinguga ja ladustamine ladustamislepinguga. VÕSi teisest olulisest printsiibist, dispositiivsuse põhimõttest lähtuvalt ei pea teenuse osutaja ja teenuse tellija muretsema sellepärast, et lepingu tingimused oleksid VÕSi sätetega kooskõlas. Dispositiivsuse põhimõte tähendab, et seaduses sätestatust võivad pooled lepinguga alati kõrvale kalduda. Välja arvatud juhul, kui VÕSis on konkreetselt sätestatud, et kõrvalekaldumine pole lubatud. Üldjuhul sellist keeldu transpordilepingutele VÕS ei sea. VÕS sätestab ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte
Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Vali üks või enam: Märgista a. peab vaid põhileping olema sõlmitud selles vormis küsimus b. on pooltel dispositiivsuse printsiibist tulenevalt võimalik vabalt valida, millist vormi kasutada c. tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste õrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui
ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse allikad Õiguse allikad on: Õigusaktid (seadus); Tava ja praktika; Leping; Kohtulahendid; Üldpõhimõtted. Üldpõhimõtted Eraõiguses kehtivad põhimõtted: Lepinguvabaduse põhimõte - seisneb eelkõige vabaduses valida milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. (ei ole absoluutne) Dispositiivsuse põhimõte - vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Üldpõhimõtted Imperatiivsuse põhimõte
Tsiviilõiguse põhimõtete hulgas on tähtsaimaks privaatautonoomia põhimõte, so – isikute omavastutuslik vaba otsustamisõigus õigussuhete kujundamisel. Privaatautonoomia põhimõte paneb aluse majanduslikule tegevusvabadusele, mis omakorda on eelduseks efektiivsele majanduskäibele. Isiku privaatautonoomia väljendub tsiviilõigusnormide dispositiivsuse põhimõttes, mille kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest reeglina poole kokkuleppel kõrvale kalduda, va kui see pole lubatud avalikes huvides. Privaatautonoomia põhimõte hõlmab lepinguvabaduse põhimõtet, mille kohaselt on isikutel õigus valida kas üleüldse ja kellega teha lepinguid (sõlmimisvabadus), samuti on isikutel õigus vabalt kujundada tehingu sisu (sisuvabadus)
· kohtunike arvu vähendamisel · jm seaduses loetletud põhjustel. Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi soodustamine) Tsiviilkohtumenetluse ülesanne-menetlusökonoomia Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt ei saa kohus algatada tsiviilasja ilma poole avalduseta. Samuti peavad pooled määrama hagi eseme ja vaidluse ulatuse. Dispositiivsuse põhimõtte hulka kuulub ka poolte õigus lõpetada menetlus kokkuleppega. Dispositiivuse põhimõtte piirangud on võimalikud eelkõige avalikes huvides, alaealise ning piiratud teovõimega isiku huvides. /.../ Kolleegium leiab, et dispositiivsuse põhimõte tähendab ka poolte õigust kohtumenetluse vältel kokku leppida vaidluse
de moodustumist ja funktsioneerimist. Avalik õigus: Alluvussuhted, kuid teostatakse avalikku võimu. Eraõiguses võimu teostamist ei toimu. Avalik õigus: Karistusseadustik, riigiõigus, finantsõigus, rahvusvahelineõigus, haldusõigus, majandusõigus.Isel. arusaam: ,,kõik mis ei ole õigusaktided lubatud on keelatud". Riigiametnike ja asutuste pädevus on rangelt reguleeritud. Ül. mis nende pädevusse ei kuulu ei ole õigust täita. Tsiviilõiguse kogu C.I.C Dispositiivsuse pm subjektidel on õigus teisiti kokku leppida, kui seadus on ette näinud. Disp. Piiramine on erandiks. Nt juhul kui kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega. TÕ subjektid on f. ja j.isikud. JURIIDILINE ISIK Juriidilise isiku tunnused: Täielik õigusvõime Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu Eraldatus oma liikmetest Iseseisev varaline vastutus Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt
kindlustusvõtja vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest: 1) tema bilansimaht ületab summa, mis vastab 200 000 eurole; 2) tema netokäive ületab summa, mis vastab 12 800 000 eurole; 3) kindlustusvõtja juures töötab majandusaasta jooksul keskmiselt üle 250 inimese. (4) Ühte kontserni kuuluvate äriühingute puhul võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu arvestamisel aluseks äriühingu andmed kontserniaruandes. Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand? Millisest eraõiguse valdkonnast me leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem? 2.1 Seaduse dispositiivsus (kõik, mis pole keelatud, on lubatud) See on rahvusvaheliselt üldtunnustatud tsiviilõiguse, eriti aga võla õiguse, kõige olulisem põhimõte. Selle kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seadu ses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest
Esimene staadium on faktiliste asjaolude analüüs. Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendaja Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis
• Leping; • Seadus (VÕSi eriosa ja siis VÕSi üldosa); • Tava ja praktika; • Kohtulahendid; • Üldpõhimõtted. Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Tsiviilõigussuhteid reguleerivad lisaks lepingutele, seadustele ja tavadele ka üldpõhimõtted, nagu näiteks: • Lepinguvabaduse põhimõte - seisneb eelkõige vabaduses valida milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. (ei ole absoluutne) • Dispositiivsuse põhimõte - vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Imperatiivsuse põhimõte
meetodiks käsk ja keeld Tsiviilõiguse printsiibid Eraõigus: esemeks isikute vahelised varad ja isikute vahelised suhted; meetod privaatautonoomia 1. Hea usu põhimõte Dispositiivsuse põhimõte õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud. 2. Abstraktsiooniprintsiip SISSEJUHATUS ERAÕGUSESSE 3. Dispositiivsuse põhimõite Tsivillõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum,mis reguleerivad isikute vahelisi varalisid ja iaikute suhteid poolte 4
· Romaani õigusperekond (Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania) 110. Anglo-Ameerika õigussüsteem süsteem. 111. Esindajateks USA, Suurbritannia, Kanada neis maades ei tehta vahet avalikul ja eraõigusel, vähe kodifitseeringuid, ei tunta mõistet "tsiviilõigus". 3. Tsiviilõiguse allikad · Põhiseadus · Seadus · Seadusest alamad aktid 4. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted 112. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. 113. dispositiivsuse põhimõte baseerub eraõigusliku õigussuhte poole autonoomia põhimõttel. 114. Privaatautonoomia e eraautonoomia (Otsustamise vabadus (kas ja kellega teha tehinguid);Sisuvabadus (võimalus kokkuleppe sisu vabalt kujundada);Vormivabadus (suuline/kirjalik/ elektrooniline/ notariaalne)-nad ka
vahelised võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib võlasuhete: · tekkimist · muutumist · lõppemist. 2. Võlaõiguse üldpõhimõtted. Hea usu põhimõte. Mõistlikkuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte. Dispositiivsuse põhimõte. Lepingute siduvuse põhimõte (pacta sunt servanda). Võlaõiguse üldpõhimõtted: · hea usu põhimõte · mõistlikkuse põhimõte · lepinguvabaduse põhimõte · dispositiivsuse põhimõte · lepingute siduvuse põhimõte Heas usus toimimise nõue tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule
Selline õigustus tuleneb objektiivsest tsiviilõigusest. Näiteks on igal omanikul õigus asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning samas nõuda kõigilt teistelt nende õiguste austamist. Kui kellegi omandit rikutakse (näiteks asja kahjustatakse), on selle asja omanikul õigus nõuda kahju hüvitamist. 7. Millised on kindlustuslepingute olulisemad tunnused võlaõiguses? · Seaduse dispositiivsuse põhimõte · Hea usu põhimõte · Mõistlikkuse põhimõte 8. Mis on ostueesõigus asjaõiguses? Ostueesõigus on kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostuõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. 9. Mis on abielu perekonnaõiguse alusel? Abielu on mehe ja naise vabal tahtel põhinev, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendus, mis on tähtajatu. 10
lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud? Lepinguvabadus privaatautonoomia See on kirjas põhiseaduses(prg. 19) eneseteostamise vabadus (ma võin lepingu sõlmida, kellega tahan ja sellise lepinguvormi järgi nagu tahan suuline leping, notariaalne leping jne), aga tuleb arvestada kolmandate isikutega ja ühiskonnas välja kujunenud väärtustega.Jah, Eestis kehtib lepinguvabadus, sest tuleneb põhiseadusest. 4. Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand? Millisest eraõiguse valdkonnast me leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem? Dispositiivsus - Määrata ise lepingu reeglid. Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui
Lähtuvalt sellest on võlaõigusseaduses (VÕS) jäetud lepingupooltele õigus seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui see pole otsesõnu keelatud või ei tulene sätte olemusest. Seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud, kui see läheks vastuollu avaliku korra või heade kommetegavõi rikuks isiku põhiõigusi. Vastavalt lepinguvabaduse printsiibile võivad pooled sõlmida lepingu mis tahes vormis. 4. Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand? Millisest eraõiguse valdkonnast me leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem? Võlaõigusseaduses sätestatust võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, lepinguga muuta kui seaduses ei ole otseselt sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine on keelatud. Annab subjektidele võimaluse teatud määralkindlaks määrata oma õigusi ja kohustusi.
1.lepingust 2.õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3.alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel. Võlaõigussuhtes alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) - kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoidumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) - kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes on alati kaks poolt. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlaõigussuhtes rakendatakse dispositiivsuse, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Dispositiivsuse printsiip (VÕS § 5) - enamikes õigussuhetes on pooltel võimalik kokkuleppel kõrvale kalduda seaduses sätestatust. Kõrvalekaldumine ei ole lubatud, kui see on vastuolus avaliku korra, heade kommetega või rikuks teiste isikute õigusi. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu (VÕS § 6) põhimõttest, need rajanevad eelkõige headel kaubandustavadel.
Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. (VÕS § 2 lg 2) VÕS § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Seaduse dispositiivsuse põhimõte VÕS-s sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi (VÕS § 5). Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1)
täpsemalt need viis seadust: TsÜS, asjaõigusseadus, VÕS, perekonnaseadus, pärimisseadus. Täiendavalt võivad olla tsiviilõiguse allikaks ka seadusest alamalseisvad aktid. Nt. valitsuse määrused (nt. riigivara müümise korra kohta), ministri määrused, KOVi aktid. Need on aga selgelt erandjuhud! Tava on tsiviilõiguse allikas ainult siis kui ka seaduses on antud talle selline tähendus, või siis kui pooled on lepinguga nii kokku leppinud (vt. VÕS §23) - dispositiivsuse põhimõte. VÕS § 23. Lepingupoolte kohustused (1) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; Lepinguga sätestamata küsimustes toetutakse mõnikord tavale; tava puhul sellele tuginedes saab ka riigilt kaitset ning subjektiivne õigus midagi nõuda tekib samamoodi kui seaduse alusel.
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib võlasuhete: · tekkimist · muutumist · lõppemist. 2. Võlaõiguse üldpõhimõtted. Hea usu põhimõte. Mõistlikkuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte. Dispositiivsuse põhimõte. Lepingute siduvuse põhimõte (pacta sunt servanda). Võlaõiguse üldpõhimõtted: · hea usu põhimõte · mõistlikkuse põhimõte · lepinguvabaduse põhimõte · dispositiivsuse põhimõte · lepingute siduvuse põhimõte Heas usus toimimise nõue tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte paneb pooltele
HUP EI MÕJUTA LEPINGU KEHTIVUST! HUP määrtelemine positiivsete tunnuste kaudu: ausus, õiglus, lojaalsus, koostöö jne HUP negatiivsete tunnuste kaudu: sõnapidamatus, ebalojaalsus, ebaaus käitumine jne Õiguste kuritarvitamise keelu põhimõte TSÜS §138 lg2 + VÕS §6 lg 2, VÕS §101 lg 3 Mõitslikkuse põhimõte: Avatud õigusmõiste Normattivne ja objektiivne standard- käitumine VÕS §7 ei ole ülimuslik (võrreldes §6 lg2) Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab VÕS §5 piirangud: seadus, sätte olemus, vastuolu avaliku korraga/heade kommetega või isiku põhiõiguste rikkumine Lepingutruudus: leping on pooltele täitmiseks kohustuslik lepingu muutmine/lõpetamine kokkuleppel– VÕS § 13 + § 97 (asjaolude muutumine); § 26 lg 11 (lahtiste tingimuste määramine kohtu poolt) Lepingueelsed läbirääkimised: Kohustus:
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu
kohustus; 2)kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3)mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4)kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. Seaduses kohustuse kohta sätestatut kohaldatakse ka mittetäielikule kohustusele, kui see ei ole vastuolus mittetäieliku kohustuse olemusega. Seaduse dispositiivsuse põhimõte: lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõte: võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest
Asendatav asi tsiviilkäibes määratakse liigitunnuste alusel arvu, teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. mõõdu ja kaalu järgi, puuduvad individuaalsed tunnused või need ei Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlaõigusseaduse ole olulised põhimõtted: Asendamatu on asi, mis on määratletav individuaalsete tunnuste seaduse dispositiivsuse põhimõte, hea usu põhimõte, alusel ja mida ei saa määratleda vaid liigitunnuste alusel (kunstiteos) mõistlikkuse põhimõte 3) Äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks (vallasasjad) Võlasuhte tekkimise alused: 4) Jagatavateks ja jagamatuteks asjadeks 1) Leping
juhtudel on see siiski piiratud sõlmimise sunniga ja pool on kohustatud lepingu sõlmima. Seda seadusest tuleneva lepingu puhul, nt. ühistranspordi seadusest: vedaja ei saa otsustada, kas võtta reisija peale või ei kui bussijuhile nägu ei meeldi, samamoodi poes. 2) Sisu vabadus – enamikel juhtudel pooled võivad ise kokku leppida lepingu sisus, sõltumata sellest, mis seaduses kirjas on, VÕS§5 – dispositiivsuse põhimõte, mis kehtib eelkõige võlaõiguses, on ka erandid. (vs. imperatiivne – tuleb lähtuda, mis on seaduses sätestatud ja teisiti ei saa kokku leppida). 3) Vormi vabadus – pooled on põhimõtteliselt vabad valima seda vormi, milles nad lepingu teevad, välja arvatud juhtudel, kui seaduses on sätestatud teisiti. Vormi osas dispositiivsuse põhimõtet pole.
See tähendab 3 vabadust: 1) sõlmimise vabadus pooled ise otsustavad, kas sõlmivad või mitte. Kuida son ka erand, kus on sõlmismise sund. Nt kui on seadusest tulenev kohustus sõlmida leping nt transpordi puhul. 2) sisu vabadus enamikel juhtudel võivad pooled ise kokku leppida lepingu sisus olenemata sellets ,mis seaduses kirjas on. Eriti võlaõiguslikelepingute puhul. Dispositiivsuse põhimõte. See on siis üldine pm, milles on erandid, et kui seaduses on eraldi välja toodud, et tohi. 3) vormi vabadus. Vormi osas ei kehti dispositiivsuse põhimõte! Lepingu sõlmimine OFERT ettepanek lepingu sõlmimiseks ja sii steiselt poole nõusoleks tesiselt poolt. Accept. Leping peetakse siis tehtuks??? Siis, kui on oferdi ja accepti vahel asi tehtud vmt?! :S kui ei ole teistmoodi kokku lepitud. Pg 9. 7.2 Ofert 1 põhiline tahteavalduse viisidest. 7.2
See tähendab 3 vabadust: 1) sõlmimise vabadus – pooled ise otsustavad, kas sõlmivad või mitte. Kuida son ka erand, kus on sõlmismise sund. Nt kui on seadusest tulenev kohustus sõlmida leping nt transpordi puhul. 2) sisu vabadus – enamikel juhtudel võivad pooled ise kokku leppida lepingu sisus olenemata sellets ,mis seaduses kirjas on. Eriti võlaõiguslikelepingute puhul. Dispositiivsuse põhimõte. See on siis üldine pm, milles on erandid, et kui seaduses on eraldi välja toodud, et tohi. 3) vormi vabadus. Vormi osas ei kehti dispositiivsuse põhimõte! Lepingu sõlmimine OFERT – ettepanek lepingu sõlmimiseks ja sii steiselt poole nõusoleks tesiselt poolt. Accept. Leping peetakse siis tehtuks??? Siis, kui on oferdi ja accepti vahel asi tehtud vmt?! :S kui ei ole teistmoodi kokku lepitud. Pg 9. 7.2 Ofert 1 põhiline tahteavalduse viisidest. 7.2
kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R S T ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus" S R ehk S osas kehtib R T(1) R(1) T(2) R(2) S T(1) S T(2) SR [T(1)] SR [T(2)] 8.3 Õiguse rakendaja 1. Ei tohi suhtuda pealiskaudselt õigusnormis toodud abstraktsesse kooseisu 2. Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad. 3. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte. 4. Dispositiivsuse põhimõte-kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis
kohaselt laenas H 45 000 kr K-le, mida viimane tagasi ei maksnud. Kohtuistungil jäi H nõude juurde välja mõista 20 000 kr. Kohus rahuldas hagi täielikult ja mõistis H kasuks välja 20 000 kr. H esitas apellatsioonkaebuse. H väidete kohaselt pidi kohus nägema ja aru saama, et hageja nõue on 45 000 kr, hageja oli esmakordselt kohtus ja ta ei oska ise ka selgitada, miks ta kordas advokaadi näpuvea tõttu hagiavaldusse kirja pandud summat 20 000 kr. Kas H taotlus on põhjendatud? dispositiivsuse printsiip TsMS § 439 kohus ei saa minna ja teha otsust suuremas ulatuses kui on palutud hageja võib välja nõuda ainult poole summa ulatuses tegemist ei olnud kohtu veaga, ei ole põhjendatud 16. A esitas B vastu hagi muruniiduki (mower/) väljaandmise nõudes. B kinnitas, et laenas A-lt tema teadmisel, kuid ilma A loata muruniiduki, mis aga kadus B õuelt ajal, mil ta tööl oli. Maakohus leidis, et kostja väited kinnitavad A-le kuuluva muruniiduki valdamist B poolt
normidest, õigusprintsiipidest. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 7 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Juura 2002 või 2004 või 2007. 3. T.Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 31-43. Loeng 3: Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu. Õigusharud. 1. Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses. - eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, - eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, teisisõnu on isikul vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud
nõuda ei saa. Hasartmängust tulenev kohustus lähen mängima illegaalses kohas ja kaotad suuri summasid ja kuna tegelikult ei olnud õigus seda korraldada, siis ei pea maksma. Kasiinos peab. Kõlbeline kohustus seda kohustust täitma ei pea. Nt ollakse abielus ja üks petab, siis selle eest karistada ei saa. Mittetäieliku kohustuse tagamiseks võetud kohustus mängin hasartmänge ja jän võlgu ja võtan selle eest korteri panti, siis see pandikohustus on tühine. Dispositiivsuse põhimõte Kui seaudses konkreetset keeldu ei ole, siis eeldatakse seda, et seda võib teha. Välja arvatud kui vastuolus heade kommetega, rikub isiku õigusi või vastuolus avaliku korraga. Leping kahe või enama isiku poolne tehing, millega pooled kohustuvad midagi tegema või mitte midagi tegema. Võib olla sõlmitud suuliselt, kui seadus lepingu vormi ette ei näe. Pacta sunt servanda lepingut tuleb austada! Bona fide(s) heas usus Numerus clausus loetelu on ammendav
selgeks, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte. Teisiti öeldes, tuleb välja selgitada selle õigusnormi mõte, millele soovitakse tugineda. 62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 63. Tehingulised, seadusjärgsed ja lepingulised võlasuhted. 64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65. Kohustuse ehk võla all mõistetakse võlgniku kohustust võlgnetava soorituse tegemiseks. Vastutus kujutab endast aga võlgniku sunniviisilist allutamist võlausaldaja poolt kohaldatavatele õiguskaitsevahenditele. Võlgnik vastutab üldjuhul kogu
Teooria rakendamine eeldab, et õigussuhte pooled on võrdsed. St et tahtesse ei sekku kolmandad isikud. Esitatakse õigusliku seotuse ja avalduse tahet. Iga lepingu sõlmimine toimubki tahte avalduse abil. Vaidlustamine käib läbi tahteteooria. Võimude tasakaaluteooria. Lepingud peaksid olema osapoolte suhtes tasakaalustatud. Peab eksisteerima tasakaal poolte õiguste ja kohustuste vahel. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtted 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2) Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada
ja selle üle, kas üldse, kellega ja millistel tingimustel õigussuhtesse astuda, arvestades reeglina oma eesmärkide saavutamisel teiste isikutega. Isikute võrdsuse põhimõtet ei tohi segi ajada põhiseaduses ja võrdse kohtlemise seaduses sätestatud diskrimineerimiskeeluga. Isikute võrdsus tsiviilõigussuhetes (laiemalt eraõiguslikes suhetes) tähendab, et õigussuhte poolte vahel puudub alluvussuhe ja pooled on õigussuhtes olemuslikult võrdsed. Dispositiivsuse põhimõte on privaatautonoomia väljenduseks eraõiguses ja seda on käsitletud ka kui lepingu- või tehinguvabadust. Dispositiivsus on omane põhiliselt võlaõigusele (mitte nt perekonna- või asjaõigusele). Teisalt rakendub dispositiivsuse printsiip laiemalt kui üksnes lepinguõiguses ja ei ole võõras ka nt ühinguõigusele. Dispositiivsuse põhimõttega antakse isikutele õigus kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt
TSIVIILÕIGUSE PRINTSIIBID EHK ALUSPÕHIMÕTTED: 1. Hea usu põhimõte; 2. Mõistlikkuse põhimõte; 3. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõte 4. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime); 5. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus; 6. Õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte; Lisaks: abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte, samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte. HEA USU PÕHIMÕTE (TsÜS §138 lg1, TsÜS § 32, VÕS §6): Eraõiguse põhimõte Eesmärk tõkestada seadusest, tavast või tehingust tuleneva kohaldumine, kui see oleks ebaõiglane Avatud norm: tuleb sisustada igal konkreetsel juhul eraldi. Eelkõige germaani õigusperekonnas Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Tehingu vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa tehingu tühisust, vaid võimaldab jätta
Kindlakstegemine, kas situatsioon läheb hüpoteesiga kokku, ongi subsumeerimisprotsess. See on seotud normi mõttest arusaamisega. Rakendaja ei tohi hüpoteesi suhtuda pealiskaudselt. Rakendaja peab ka tegema kindlaks asjaolude sisu, see on raske tavakeele ja õiguskeele erinevuse tõttu, nt tahteavaldus juriidiliselt ja tavaliselt. Rakendajaid, eriti kohtunikke, aitab protsessiõigus. Jutt on tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikatest. Tsiviilprotsessis on dispositiivsuse põhimõte kohus tugineb poolte tõenditele ja asjaoludele. Neid ettekantud asjaolusid hindab kohus, sest kohus tunneb õigust (iura novit curia). Neid asjaolusid, mille osas ei vaielda, käsitletakse tõestena, esitamata tõendeid ei pea arvesse võtma. Kriminaalprotsessis on määrav tõe väljaselgitamise e kohtuliku uurimise printsiip kohtunik pole seotud sellega, mida ,,pooled", s.o prokurör või kaitsja väidavad. Süüdistajal lasub tõendamise koormis.
eraldi kirjas Kui poolte vahel on leping – siis on VÕS § 115 Kui poolte vahel ei ole lepingut – siis on VÕS § 1043 TEEMA 2 LK 49-76 Võlaõiguse üldpõhimõtted Võlaõiguslikud lepingud – lepingud, millest tekivad võlasuhted. Üldpõhimõtted on: - üldisemad, vähem täpse sisuga - paindlikumad - alusjuhised seaduse kohaldamiseks Üldpõhimõteteks on: - hea usu põhimõte - mõistlikkuse põhimõte - lepinguvabaduse põhimõte - dispositiivsuse põhimõte - lepingute siduvuse (lepingutruuduse) põhimõte Hea usu põhimõte (HUP) 3-2-1-43-15 Vastavalt VÕS-I §6 lõikele 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtudes (jälgida ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud moraali- ja kõlblusnorme nii võlasuhetet tulenevate kohsutuste täitmisel kui ka oma õiguste teostamisel). Laieneb läbi TsÜS §138 lõike 1, mis kohustab oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus
Lepinguväline võlasuhe - Võlasuhteid, mis tekivad seaduse alusel seaduses ettenähtud eelduste olemasolul. kahju õigusvastasest tekitamisest (lepinguväline võlasuhe, nt süüline kehavigastuse tekitamine, omandi kahjustamine jms); alusetust rikastumisest (lepinguväline võlasuhe, nt lepingu tühisuse tagajärjel tekkiv kohustus õigusliku aluseta saadu tagastamine Võlaõiguse üldpõhimõtted- hea usu põhimõte , mõistlikkuse põhimõte , lepinguvabaduse põhimõte , dispositiivsuse põhimõte, lepingute siduvuse põhimõte. Hea usu põhimõte - Heas usus toimimise nõue tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamine eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse all mõeldakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse kui õigus- ja muude normidega kooskõlas olevasse. Hea usu põhimõte paneb pooltele kohustuse järgida ühiskonnas üldiselt tunnustatud moraali- ja kõlblusnorme
teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted: seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5) hea usu põhimõte ( VÕS § 6); mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7); Töölepingu mõiste- TLS § 1 lg 1- töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja )tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
ole avaliku võimu kandja. Eraõiguse liigitus õigusharudeks. 1. tsiviilõigus oma nn pandektilise süsteemiga: a) üldosa, b) asja-, c) perekonna-, d) võla-, e) pärimisõigus; 2. äriõigus ehk kaubandus; 3. intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne; 4. rahvusvaheline eraõigus; Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses. - eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, - eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, teisisõnu on isikul vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on 9
See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust. Rakendamine – subsumeerimine. Subsumeerimise olemus – tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lõppjäreldus õigusnormis esitatud õigusliku tagajärje põhjal. Subsumeerimine on eotud õigusnormi mõttest arusaamisega. Õiguse rakendajaid (eriti kohtunikke) aitab protsessiõigus. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte ehk kohtunik oma otsusel tugineb ainult poolte esitatud tõenditele ja asjaoludele. Neid nimetatuid kohus hindab – ius novit curia ehk kohus tunneb õigust. Asjaolusid, mille puhul mõlemad pooled nõustuvad, käsitleb kohtunik tõestena. Isegi, kui ta pole veendunud nende õigsues. Kohtuliku uurimise printsiip (kriminaalprotsessis) – kohtunik pole seotud sellega, mida pooled s.o. prokurör, süüdistatav v tema kaistja, väidavad
milline leping, millise sisuga, kellega ja millises vormis sõlmida. Lepinguvabadus on siiski oluliselt piiratud - sundkindlustusleping on kohustuslik, seadus võib ette näha tehingu kohustusliku vormi või keelata teistsuguste kokkulepete sõlmimise (näiteks tarbija kui nõrgema poole kaitse). Samuti ei ole õiguslikku jõudu lepingutel, mis on suunatud õigusevastase tagajärje saavutamisele. Võlaõiguses eksisteerib dispositiivsuse põhimõte, mis lihtsalt väljendades tähendab, et poolte vahel kokkulepitu ja seadusesse kirjapandu vahelise vastuolu korral kohaldatakse üldreeglina poolte vahel kokkulepitut. Erandina on dispositiivsust piiratud võlasuhte nõrgema poole kaitseks, antud kontekstis eelkõige tarbija kaitseks (nt tüüptingimuste regulatsioon, tarbijakrediit). Pacta sunt servanda (ladina keeles) "lepingut tuleb austada") on õiguse üldpõhimõte, mille
See tähendab, et kõik tõendid esitatakse vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid eeluurimisel antud ütlustega, tuleb ikkagi kohtusaalis uuesti kõigil oma jutt ära rääkida ja saalis räägitust tuleb ka otsuse tegemisel lähtuda. Menetlusökonoomika peaks vältima liigsete ja pahatahtlike hagide ning kaebuste esitamist, mille eesmärk on vätida kohtusüsteemi ülekoormamist. Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. See on rahvusvaheliselt üldtunnustatud tsiviilõiguse, eriti aga võlaõiguse, kõige olulisem põhimõte. Selle kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus
Teatud juhtudel, kui seaduses on nii ette nähtud, on see piiratud lepingu sõlmimise sunniga, kus üks või teine pool on kohustatu lepingu sõlmima. Nt ühistranspordiga seoses (bussijuht, taksojuht) ei saa öelda, et mingil x põhjusel bussijuht lihtsalt ei taha reisijat peale võtta. Teisalt, autojuht on sunnitud sõlmima liikluskindlustuslepingu. Sisuvabaduse põhimõtte järgi võib lepingus kokku leppida ka teisiti, kui tuleneb seadusest (dispositiivsuse põhimõte). Imperatiivsete normide puhul ei tohi seadusest erinevalt kokku leppida. Sisuvabaduse piirangud on teatud juhtudeks, kuid lepingu tingimused ei tohi mingil juhul seadusega vastuollu minna (nt viivise keeld intressi korral). Vormivabadus tähendab, et lepingupooled valivad ise, millises vormis nad lepingu teevad. Teatud juhtudele on siiski kehtestatud kindlad vormid (nt notariaalne tõestamine põhiliselt kinnisvara puhul).
· Tsiviilõiguse printsiibid ehk aluspõhimõtted: 1. Hea usu põhimõte 2. Tehingu vabaduse ja privaatautonoomia põhimõte 3. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime) 4. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus 5. Subjektiivsete õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte . Lisaks seondub eelnimetatud põhimõtetega ka abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahtutamispõhimõte, samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte, mõistlikkuse põhimõte. · Hea usu põhimõte (TsÜS § 138 lg 1; TsÜS § 32; VÕS § 6). Tegu eraõiguse üldpõhimõttega. Hea usu põhimõte prevalveerib seaduse, tava ja tehingu ees. Hea usu põhimõte on seotud seotud väärtushinnangute ja õiguse arenguga. Tegu on avatud normiga, puudub universaalne sisu. Oluline tähendus germaani õigusperekonnas. Heas usus käitumine tähendab kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik.
annaabi.ee 
