Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip
1 OSAÜHING 1.1 Asutamine Osaühingu on nagu äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing, on ühest küljest, mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele. Võrreldes aktsiaseltsiga on osaühingule kehtestatud palju vähem norme. Nende kohta käivad normid on dispositiivsed ehk ühingu (seltis) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid. Osaühingus on osanike vastutus piiratud. Osaühingu suureks eeliseks on see, et neil on väike algkapitali nõue - 2500 eurot. Asutamine toimub lihtsamalt ja kiiremalt, kuna pole nõutud, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist. Samuti on võimalus asutada osaühingut ka ühel isikul ja sissemakset tegemata ÄS § 140¹ kohaselt. Seda muidugi
ettevõtete ja ettevõtjate poolt üle maailma. Incoterms 2010 tegevusulatus kehtib kaubatarne ostu-müügi lepingu (kaubatarne tingimused) osapoolte õigustele ja kohustustele. b. Kes on selle dokumendi väljatöötaja e autor? INCOTERMS 2010 on välja töötatud Rahvusvahelise Kaubanduskoja (International Chamber of Commerce ICC) poolt. c. Kas ta on imperatiivse või dispositiivse iseloomuga? Teatud osa Incoterms 2010 tarneklauslite üksiksätteid on dispositiivsed, see tähendab pooltele on jäetud võimalus nende tingimuste osas lepingus teisiti kokku leppida. Järelikult võivad pooled, kes on võtnud Incoterms'i mingi tarneklausli antud lepingus kasutusele, teha selle klausli dispositiivsete üksiksätete osas muudatusi, mis vastavad 8 Tarneklauslid Incoterms. Kasutajajuhis antud lepingu konkreetsetele tingimustele. 4. Selgitage akreditiivi mõistet, toimimise skeemi ja eeliseid ostu-müügilepingu osapooltele
2. Suhteliselt määratletud Seadusandja kehtestab poolte jaoks käitumise üldised raamid, mille sees pooled võivad oma õigusi ja kohustusi ise täpsustada. 3. Alternatiivsed Subjektidel lubatakse valida kahe või rohkema käitumise vahel. Dispositsiooni iseloomu järgi: 1. Imperatiivsed Subjektile tehakse kohustuseks teatud viisil käituda, ei lubata kõrvale kalduda. 2. Dispositiivsed Annavad suhte subjektidele võimaluse teataval määral kindlaks määrata oma õigusi ja kohustusi. · Antakse võimalus ise kokku leppida, kui ei jõuta kokkuleppele, siis seadus määrab käitumisvariandi. · Alternatiivne (nii ja nii, kui lepingus ei ole määratud teisiti). Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? sanktsioon esitab õigusliku vastutuse, mis kohaldatakse dispositsiooni nõuete
või H-S 2 Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a kohustavad b keelavad c õigustavad e. lubavad või volitavad 3 Subjektide ringi järgi a üldised - suunatud k6igile b spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4 Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a imperatiivsed e. kategoorilised b dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c soovitavad e. juhendavad Eriliigitused: a definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b era ja avaliku õiguse normid c õigusharude järgi 10.Juriidilised faktid on õigusnormis õigusliku tagajärje kõrval olevad teatud elulised asjaolud
vastavalt normile; subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise normi rikkuja suhtes kohaldatavad sanktsioonid. Õigusnormide liigid Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ja dispositiivsed. Õiguse olemus Õigus jaguneb kaheks: Avalik õigus - hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Kõik mis pole õigusaktides lubatud, on keelatud. Eraõigus - õigusharu, mis korraldab üldisi õigussuhteid isikute vahel. Kõik, mis pole keelatud on lubatud. Õiguse allikad
suitsetamine siseruumides) · Õigustavad e. lubavad (nt. õigus elule, õigus abielluda) II Territoriaalse kehtivuse järgi · Üleriigilised (nt. perekonnaseadus) · Lokaalsed õigusnormid (nt. maastikukaitsealad) · Kohalikud normid (nt. Pärnu linna parkimisseadus Narvas ei kehti III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi · Imperatiivsed e. kategoorilised (kõik perekonnaõiguse normid) · Dispositiivsed e. kokkuleppelised (lepingud, mida sõlmime(enamus)) · Suhteliselt määratletud (poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi · Regulatiivsed (määratletud õigused ja kohustused) · Kaitsvad õigusnormid (karistusõiguslikud normid) Õigusnormi struktuur · Hüpotees tingimused, õigusnormi kehtivuse kohta · Dispositsioon lubatud või keelatud käitumine Kui ... on ... , siis .
-õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus) Territoriaalse kehtivuse järgi Üleriigilised(seadused) Lokaalsed-teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad) Kohalikud-(linna parkimiskord) Ettekirjutusekohustuslikkuse järgi -imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid- sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus) -dispositiivsed e kokkuleppelised-valikuvõimalused(pooled otsustavad),(tehingud-kinnisvara müük) -suhteliselt määrtletud- poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemise järgi. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi -regulatiivsed-määratakse kindlaks isikute õigused ja kohustused(sünd-haigla tõend,ID kaart,abielu sõlmimine,kooli sisseastumine) -kaitsvad-määravad kindlaks juriidilise vastutuse(Norra tulistamine) Õigusnormi kujunemine
liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. 3.Ajalise kehtivuse järgi – õigusnormid võivad olla kas piiratud ajalisekehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. 4.Territoriaalse kehtivuse järgi – eristatakse üleriigilisi,lokaalseid ja kohalikke norme. 5.Ettekirjutuse iseloomu järgi – Õigusnormid võivad olla imperatiivsed ehk määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. 6. Täidetava funkts. Järgi – eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. 12. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. (VÕS § 293). 1.1.1 VÕS § 293. Maksud ja koormised Üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Harvemini kasutatakse imperatiivseid norme. (Tehingute notariaalne
1) regulatiivsed – määravad õigused ja kohustused; 2) õigustkaitsvad – näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest. 2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised; 2) spetsiaalsed. 4. Ettekirjutuste kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; jne. Era- ja avaliku õiguse normid ning normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse, kriminaalprotsessiõiguse, riigiõiguse, tööõiguse jne normid). Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused on esitanud õiguskantsleri asetäitja- nõunik Madis Ernits 14
üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. Õigusaktid: kirjalik dokument, kindlatele nõuetele vastav, parkimisekord linnas) III. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: õigusnormid süsteemses kogumis, pädeva riigi organi poolt a) imperatiivsed ehk kategoorilised (kõik perekonnaõiguse kehtestatud. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, normid) b) dispositiivsed ehk kokkuleppelised pooled võivad mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele igal moel kokku leppida v.a. kui on keelatud. c) suhteliselt kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja määratletud. Kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel panevad kohustusi. või ühe poole ära nägemisel (nt. töölähetusele saatmine) d) pool imperatiivsed
vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt. Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlike hüpoteese (näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele) ja abstraktseid hüpoteese (annab tingimused üldistatud kujul). Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Dispositsioonid liigitatakse: otsesed – kõik dispositiivsed (on määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine) tunnused on antud täielikult selles õigusnormis; viitavad, sh a) otsene viide – antud sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (so antud juhul saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mõlemat või mitut sätet nende koostoimes). Viite
Omad normid tsiviilkohtumenetlusel, kriminaalmenetlusel, väärteomenetlusel, halduskohtumenetlusel. Tsiviilõiguse mõiste - Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega või nende ülemineku tõttu ühelt isikult teisele. Tsiviilõiguse normid on valdavalt dispositiivsed e. annavad pooltele endale õiguse leppida kokku vastastikkuses käitumises. Kokku võib leppida ka seaduses erinevast käitumisest, v.a, mis on vastuolus heade kommetega või rikuvad põhiõigusi. Tsiviilõigus on üldosaks kogu eraõigusele ja annab käitumispõhimõtted. Tsiviilõiguse põhimõtted : a) Osaliste võrdus(võrdsus laiemas tähenduses), b)omandi kaitse(omand on eriline subjektiivne õigus, see on kõige suurem jõud,
Hüpotees – millal reeglid kehtivad Dispositsioon – käitumise sisu Sanktsioon – karistus. Kui –hüpotees-, siis –disp.-, vastasel juhul –sanktsioon-. Siin peaks vist see pikk jutt neist eraldi ka olema? 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Suhte järgi – valitus + KOV Reguleerimisobjekti järgi – mis valdkond Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ja dispositiivsed(paindlikud) Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed normid (eraõigus) ja kaitsvad normid (kaistusõigus) Kohustavad normid: nt. Maksukohustus, keelavadnormid, õigustavad normid. (Lihtsamalt: riigiõigus normid, maksuõigus normid, territoriaalsed, ajalised) 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu
üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, parkimisekord linnas) III. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus. a) imperatiivsed ehk kategoorilised ehk ainut nii peabki tegema (kõik perekonnaõiguse normid) b) dispositiivsed ehk Õigusaktid: kirjalik dokument, kindlatele nõuetele vastav, kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a. kui õigusnormid süsteemses kogumis, pädeva riigi organi poolt on keelatud. c) suhteliselt määratletud. Kuuluvad rakendamisele kehtestatud. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, kas poolte kokkuleppel või ühe poole ära nägemisel (nt. mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele
riigiorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel.
kokku 10 euro eest. Kristjan oli eelmisel aastal ostnud isale sünnipäevaks uue teleri, mis maksis 600 eurot. Naaber oli mures Jaagu tervise pärast, sest oli näinud kuidas Jaak oli alasti mööda tänavat külma ilmaga jooksnud ja koleda häälega midagi karjunud. Teda saatsid ka tema koerad, mistõttu naaber ei julgenud mehele läheneda. Kas Jaak on õigussubjektne? Jah, on küll. 1. Kas ta oli tehingu tegemise ajal otsusevõimeline? Eelduslikult on. (Dispositiivsed suhted ehk pooled võivad igal moel kokku leppida) 2. Mida peaks ette võtma, et nimetatud asju tagasi saada? Kokkuleppe teel. 3. Mida teha, kui Paul pole sellega nõus? Kuhu ta peaks pöörduma? Kristjan peaks pöörduma maakohtusse. Teovõime piiramine kohtu poolt – hagita menetlus. 4. Kas politsei peaks sekkuma? Vara jagamise osas politsei ei pea sekkuma. 5. Kas politseiametnikud täidavad teenistuses olles avalikke ülesandeid? Jah 6
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid- kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.
ega poolte kokkuleppel. Nt avaliku õiguse normid. b. Suhteliselt määratletud normid sellised ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. (Nt. Naist kes kasvatab lapsinvaliidi või alla 3 aastatst last, võib töölähetusele saata tema nõusolekul) c. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud ise kokkuleppele. Neid iseloomustab kõik, mis eespool dispositsiooni kohta öeldud. 6. Täidetava funktsiooni järgi eristatakse: a. Regulatiivsed õigusnormid vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk.
Õigusnorm on abstraktne reegel s.t kirjeldab juhtumit või tegu üldiste tunnuste alusel. Õigusnormide liigid: · Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi (kohustused, keelavad, õigustavad ehk lubavad) · Territoriaalse kehtivuse järgi (üleriigilised, lokaalsed kehtestatakse riigi poolt, nt maastikukaitsealad, kohalikud paadimaks?) · Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi (imeratiivsed ehk kategoorilised, dispositiivsed e kokkuleppelised, suhteliselt määratletud.) · Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi (regulatiivsed, kaitsvad) Õigusnormi struktuur Õigusnormi struktuuri all mõistetakse õigusnormi sisemist ehitust, seda moodustavate koostisosade teatud omavahelist seost ja tingitust. Kui (hüpotees)............. , siis (dispositsioon)............, vastasel juhul (sanktsioon) .................. Hüpotees on karistusseadustiku üldosa Õigussüsteem
22. Õigusnormide liigid Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud 2) vastavalt õigusharudele 3) Ajalise kehtivuse järgi ajutised või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed 6) Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed ja kaitsvad normid 7) Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Normatiivsed aktid sisaldavad õigusnorme. Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid- kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.
Analoogia on lubatud avalikus õiguses-protsessiõiguses, aga karistusõiguses on keelatud tunnistada tegu süüteoks analoogia põhjal. Tsiviilõigus-eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas, suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest, sõltumatusest. Tsiviilõigus määrab nendest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele võimaluse kokkuleppeks, mis on erinev seaduses sätestatust, kuid pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega. Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses materiaalsete väärtustega ja nende üleminekul ühelt subjektilt teisele. Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. TsÜS-s sätestatud olulisemad tsiviilõiguse printsiibid: privaatautonoomia, tehingu
selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla: Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutised, mis rakendamisel kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.12 6. Täidetava funktsiooni järgi: Regulatiivsed õigusnormid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Kaitsvad õigusnormid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest.13 7. Vastavalt regulatsiooni viisile:
keskorganite õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (näiteks linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatused ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud kokkuleppele
1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) Regulatiivsed määravad õigused ja kohustused b) Õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: a) kohustavad b) keelavad c) õigustavad, lubavad, valitavad 3) Subjektide ringi järgi: a) üldised b) spetsiaalsed norm on aadresseeritud teatud subjektidele 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: a) imperatiivsed ehk (kategoorillised); b) dispositiivsed: jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti. c) Soovitavad (juhendavad või selgitavad). §4 Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt:
tsiviilõigus, kriminaalõigus jne) ja õigusinstitutsioonidele 3) Ajalise kehtivuse järgi – ajutised(kindlaks tähtajaks) või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi – üleriigilised, lokaalsed(riik) ja kohalikud(KOV) normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud(nt avaliku õiguse normid, ei saa muuta), suhteliselt määratletud(poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed(kui pooled ise ei jõua kokkuleppele) – selle määrab dispositsiooni iseloom 6) Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed(vahetult ühiskondlike suhete reguleerimiseks) ja kaitsvad (karistusõiguse normid; juriidilise vastututse vahendite kehtestamine ja kasutamine) 7) Vastavalt regulatsiooni viisile – kohustavad normid(kohustus sooritada kindlaid positiivseid tegusid), keelavad normid(karistusõiguse normid; hoiduda teatud tegevusest ja
9.Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab ära, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, kohustuslik ja keelatud. Dispositsioone liigitatakse: normatiivses aktis väljendamise viisi järgi (lihtsad, kirjeldavad), käitumise määratletuse astme järgi (absoluutselt, suhteliselt määratletud), dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi (imperatiivsed, dispositiivsed). 10.Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi (kriminaalõiguslik, haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt
või H-S 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a) kohustavad b) keelavad c) õigustavad e. lubavad või volitavad 3) Subjektide ringi järgi a) üldised - suunatud k6igile b) spetsiaalsed - isikute konkreetsele ringile 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi a) imperatiivsed e. kategoorilised b) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riikliku lahendi variandi, kui pooled pole otsustanud teisiti c) soovitavad e. juhendavad · Eriliigitused: a) definitsiooninormi e. legaaldefinitsioonid b) era ja avaliku õiguse normid c) õigusharude järgi 23. Õigusakti mõiste ja õiguse allikad:
Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud 2) vastavalt õigusharudele 3) Ajalise kehtivuse järgi ajutised või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed 6) Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed ja kaitsvad normid 7) Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu Õigussuhte säilimise tagab riik Õigussuhe kannab määratletud iseloomu 24. Õigussuhte subjektid.
1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised (kohustav/keelav) 9 2) dispositiivsed jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi ning võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti (õigustav) 3) soovitavad (ka juhendavad, selgitavad) (õigustav). Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid: volitab edasi kedagi midagi tegema, õigusakti välja andma vms. 3) era- ja avaliku õiguse normid
R1 tagada häireteta liiklus R2 tagada sujuv liiklus R3 tagada võimalikult kiire R4 tagada ohutu liiklus R5 tagada keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus Kui T, siis R1, R2, R3, R4, R5 või R1 ja R2 ja R3 ja R4 ja R5 H- lihtne, määratletud D- liit, kirjeldav, absoluutselt määratletud, imperatiivne (sest kohustus) Õiguse allikad ja õigusaktid - Kohustuslikud ehk imperatiivsed. Meie süsteemis rahvusvahelised lepingud, meie enda omad seadused jne - Soovituslikud ehk dispositiivsed Liigitus: - Üld- ja üksikaktid Üld (seadused, määrused, seadlus e. dekreet, meie presidenti vastuvõetud õigusakt); =normatiivakt; sellega reguleeritakse abstraktset hulka juhtumeid. Üksik(otsused, käskkirjad, korraldus, määrus(kohtu)); = õigustrakendav akt; sellega reguleeritakse üksikjuhte; ta ei sisalda õigusnorme. - ÕLA (nimetused?) vs ÕRA (nimetused?) - Seadusandliku, täidesaatva ja õigustmõistva organi akt
Siinkohal vaadatakse, kas mõistlik isik samas olukorras oleks olnud teadlik otsesest rikkumisest.24 20 P. Katz. (viide 18) p 3 21 S.H. Song. (viide 9) p 9 22 H. Bidgoli. The Internet Encyclopedia Volume 1. John Wiley & Sons, Inc. Hoboken, New Jersey, 2004. P 307 23 D. Seng. (viide 15) p 52 24 H. Bidgoli. (viide 22) P 307 12 DMCA kohaselt aga ainuüksi teadmine teise isiku otsesest rikkumisest ja materiaalne osalus ei ole dispositiivsed. Teenusepakkuja võib nõuda kaitset, kui ta tegutseb viivitamatult, et eemaldada või keelata autoriõigusi rikkuv materjal sellest teada saades. On olemas kaks viisi, kuidas teenusepakkuja saab omada tegelikku teadmist või teadlikkust rikkuvate materjalide ja tegevuse kohta: 1) alla võtmise teade autoriõiguste omanikult ja 2) punaste lippude olemasolu. Esimene viis, kuidas teenusepakkuja saab tegeliku teadmise rikkuva materjali või tegevuse
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone
1. Õigusnormide liigid. ·Kehtestanud subjekti järgi seaduse normid ja seadusjärgsete aktide normid ·Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse vastavalt õigusharule (riigiõigus, haldusõigus, tsiviilõigus, kriminaalõigus) ·Kehtivuse aja järgi piiratud, piiramatud ·Kehtivuse koha järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud ·Ettekirjutuse iseloomu järgi imperatiivsed, suhteliselt määratud, dispositiivsed ·Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed, kaitsvad ·Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad 1. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis. Õigusakti teksti sõnastamisel peab selgitama vajalikuks peetavat käitumismudelit. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja mõningatel juhtudel on õigusaktis jäetud mõni struktuurielement fikseerimata
3. Kohalikud-(linna parkimiskord) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi 1. -imperatiivsed e. Kategoorilised-peab täitma selliseid reegleid(perekonnaõiguse normid- sünd,surm jne,asjaõigus,tööõigus,võlaõigus) a)neid ei saa kokkuleppeliselt muuta.(valgusfoori tuled)Perekonnaõigus ja asjaõigusnormid on imperatiivsed. 7 2. -dispositiivsed e kokkuleppelised-valikuvõimalused(pooled otsustavad),(tehingud-kinnisvara müük) b)pooled võivad kokku leppida kõiges,v.a selles, mis on otsesõnu keelatud. Jalgratast võib müüa aga palgamõrva ei tohi osta. 3. suhteliselt määrtletud- poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemise järgi. c)võib kokku leppida igasuguse palga aga mitte täistööajaga vähem kui miinimupalk. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi 1
Nad kehtestatakse keskorganite poolt seadustena või valitsuse määrustega. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti keskorganite poolt, kuid nad kehtivad mitte kogu riigi territooriumil vaid üksnes teatud paikkondades. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ, nt linnavolikogu, need normid kehtivad üksnes selle organi juristiktsiooni all oleval territooriumil. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla kas imperatiivsed või dispositiivsed. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis käsuna või keeluna sõnastatud normid, mida õigussuhte pooled ei saa muuta omal kokkuleppel. Sellisteks imperatiivseteks normideks on kõik avaliku õiguse normid. Dispositiivsed normid kehtestavad aga üksnes reegli ja reegli nendeks juhtudeks kui õigussuhte pooled ei lepi omavahel kokku teisiti. 6) Regulatsiooni viisi järgi võib norme liigitada kohustavateks normideks , keelavateks ja õigustavateks normideks
õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: kohustavad keelavad õigustavad e lubava, volitavad Subjektide ringi järgi: üldised, norm on adresseritud üldsubjektile spetsiaalsed, norm on adresseritud vaid teatud subjektide ringile. Etekirjutuse kohustuslikkuse järgi: imperatiivsed e kategoorilised dispositiivsed, jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti. soovitavad (juhendavad selgitavad) Eriliigitused: definitsiooninormid e legaaldefinitsioonid delegatsiooninormid e volitavad era- ja avaliku õiguse normid normid õigusharude järgi. 24. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest
TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV Tähtaja mõiste ja tähendus (TsÜS § 134). Tähtaeg on oma kulgemise protsessilt objektiivne nähtus. Tähtajal on juriidilise fakti tähendus. Tähtaja saabumine tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigussuhte või toob kaasa muu õigusliku tagajärje. Tähtaeg on tähtpäeva kindlaksmääramise üheks aluseks. Tähtaja algus ja lõpp. Tähtpäev. (TsÜS 135 lg 1,TsÜS §136 lg 1). (TsÜS 136 lg 8). Tähtaegade liigid. a) imperatiivsed; b) dispositiivsed. a) edasilükkav tähtaeg; b) äramuutev tähtaeg. a) subjektiivsete õiguste teostamise tähtaeg b) juriidilise kohustuse täitmise tähtaeg c) subjektiivse õiguse kaitsetähtaeg 7
50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone
3. Subjektide ringi järgi: 1) Üldised, st norm on adresseeritud üldsubjektile; (igaühel on õigus riigi kaitsele) 2) Spetsiaalsed, st norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. (Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväejuhataja, sõjaajal aga kaitseväe ülemjuhataja) 4. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) Imperatiivsed ehk kategoorilised (õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PSga); 2) Dispositiivsed: jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) Soovitavad (ka: juhendavad ja selgitavad) 24. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normis lähtuda.
määratletud e. kategoorilised normid – kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel (nt. avaliku õiguse normid) - Suhteliselt määratletud normid – ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel - Dispositiivsed normid – kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. Täidetava funktsiooni järgi - Regulatiivsed normid – suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele, varustavad suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega. - Kaitsvad normid – ettekirjutused, mis on suunatud juriidiliste vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele.
õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse ka üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel (nt avaliku õiguse normid). Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutised, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Nt
õigusaktides), lokaalseid (kehtestatakse ainult riigi teatud paikkonna jaoks) ning kohalikke vorme (kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi juristiktsiooni all oleval territooriumil). Ettekirjutuse iseloomu järgi- võivad õigusnormid olla määratletud (antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida ei saa pooled muuta), suhteliselt määratletud (rakendamisel kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) ning dispositiivsed normid (juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele, kõik eelnev) Täidetava funktsiooni järgi- eristatakse regulatiivseid (on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele, on suunatud suhete loomisele) ja kaitsvaid õigusnorme (ettekirjutised, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele). Vastavalt regulatsiooni viisile- võib norme omakorda liigitada kohutavateks (sooritada kindlaid positiivseid
Riigimets o Kohalikud normid (kehtestab kohalikomavalitsus) Parkimiskord Pärnu linnas Kasside ja koerte pidamine Tartu linnas Öörahu III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi o Imperatiivsed e kategoorilised (peab käituma ainult nii kuidas on kirjutatud) Perekonnanormid (abielu ainult mehe ja naise vahel) Asjaõigusenormid o Dispositiivsed e kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a kui see on otseselt seadusega keelatud Lapsele nime valimine o Suhteliselt määratletud kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Töölepingu seaduse järgi saata töötaja lähetusse ainult tema nõusolekul. IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi
Üldine on subjektide ringi osas nt PS § 13 norm: igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Spetsiaalne on subjektide ringi osas nt PS § 127 lg 3 norm: Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. 4. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) soovitavad (ka: juhendavad või selgitavad). Imperatiivne on nt PS § 11 norm: õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Dispositiivne on nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 141 lg 2 norm: pooled võivad kokku leppida teatud maa seaduse kohaldamises kas kogu tehingu või selle
1) regulatiivsed - määravad õigused ja kohustused; 2) õigustkaitsvad - näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. 2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. 3) Subjektide ringi järgi: 1) üldised - norm on adresseeritud üldsjubektile; 2) spetsiaalsed - norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. 4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) impeartiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed - jätavad pooltele määrata õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) soovitavad (ka juhendavad või selgitavad). 5) Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi. Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid
lepingutes, millel on laiem sotsiaalne tähendus nagu näiteks eluruumi üürilepingute puhul. Dispositiivsuse põhimõte - poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab (VÕS § 5) - piirangud: seadus, sätte olemus, vastuolu avaliku korraga/ heade kommetega või isiku põhiõiguste rikkumine (nt luban töölepingus et ei jää rasedaks – see on põhiõiguste rikkumine) VÕS normid: - absoluutselt dispositiivsed - osaliselt dispositiivsed- ühe poole kasuks võib kõrvale kanduda. Isikud, keda on seadusandja pidanud vajalikuks rohkem kaitsta. Nt kui üürilepingus on öeldud, et üürilepingu korraline ülesütlemine toimub kolm kuud. Võib kokku leppida et üürnik võib teatada 2 kuud. Ei ole lubatud, kus üürileandja peab teatama 2 kuud. - absoluutselt imperatiivsed Lepingute siduvuse põhimõte – Pacta sunt servanda - leping on lepingupoolte täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2)-
Piiratud varaline vastutus osanikud ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest (ÄS § 135 lg 2). OÜ vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (lg 3). OÜ võlausaldaja saab nõuda OÜ kohustuste täitmist üksnes OÜ-lt. Kapitaliühing kapitali olemasolu; (osakapital vähemalt 2500 (ÄS § 135-136)). Aktiva: vara Passiva: (koht kust vara pärineb) kohustused ja omakapital Erisused OÜ sisesuhe kohta käivad normid on valdavalt dispositiivsed. Dispositiivsus ei ole piiratud seaduses üksnes sätestatud teisiti kokkuleppimise võimalustega (nt ÄS § 149 lg 3; 154 1 lg 1; 174 lg 1). Dispostiivsuse piirangud seonduvad: a) Vähemusosanike kaitsega (nt ÄS § 171 lg 2 p 3; 1711 lg 2) b) Nn tüübisunni sätetega (sätted, milles ei ole võimalik muudmoodi kokku leppida) (nt organid, asutamisdokumendid, kapital, aruandlus, otsuste vaidlustamise kord, tegevuse lõpetamine, ümberkujundamine). Erinevused
annaabi.ee 
