Esmaabi kursus (0)

Esmaabi kursus
Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus -või varisemisohu puhul.
Esmaabi – päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist.
Vältimatu e. elupäästev esmaabi= elustamine , tagatakse kannatanu hingamine , südametalitus ja vereringe , muu vältimatu ja jätkuv esmaabi.
Esmane meditsiiniline abi – annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid.
Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine.
Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal.
Ravi-ravimine toimub haiglas. Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühelt abistajate rühmalt teise.
Abiandmisahelas on võrdselt tähtsad kõik lülid.
Elustamine – on esmaabi andmine südame seiskumisel

• Südame seiskumisel lakkab vereringe
  
• Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse
  
• Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus
  
• Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm.
  

Kannatanu seisundi hindamine:

• Hingamie uurimine
  
• Vaata rindkere liikumist
  
• Kuula hingamiskahinat
  
• Tunneta õhu liikumist läeselhaga
  
• Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis
  
• Vereringe uurimine
  
• Pulssi katsutakse unearteril
  
• Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis
  

Peatrauma :

• löök pähe,
  
• kukkumine ,
  
• vette hüppamine,
  
• liiklusõnnetus,
  
• füüsiline vägivald
  

Tunnused:

Teadvusetus

Unisus

Peavalu

Iiveldus , oksendamine

Mäluhäired – inimene ei mäleta juhtunut

Tasakaaluhäired

Pearinglus

Nägemishäired

Segasus

Koordinatsioonihäire

Agressiivsus

Krambid

Eri suurusega pupillid = pupilli diferents

Ühe kehapoole nõrkus
Juhul, kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud

• Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul
  
• Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanud muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse.
  
• Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka ..
  

Ajupõrutus:

• Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet.
  
• Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima
  
• Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalituse mitmesuguse astmega häired
  

Tegutsemine ajupõrutuse korral:

• Pane kannatanu püsivasse külili asendisse
  
• Jälgi hingamist ja pulssi
  
• Kontrolli teadvuse taset
  
• Peaverejooksu puhul peata verejooks ja tõsta kannatanu pea koos ülakehaga kõrgemale
  
• Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu ülesse, ajuturse oht.
  

Koljupõhimiku murd

• Veri valgub koljumulku ja sellga surutakse kinni piklik ajus paiknev hingamiskeskus ja hingamine seiskub
  

Koljupõhimiku murru tunnused:

• Eritised kõrvust ja ninast
  
• Prillverevalum
  
• Verevalum kõrva taga
  

Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused. –Suure sisemise verejooksu oht.
Põhjused:

• Pussitamine, tulistamine
  
• Löök rindkere piirkonda või kõhtu(maksa, põrna rebend , soolte vigastus )
  
• Kõrgelt kukkumine
  
• Liiklusõnnetus
  

Tunnused:

• Kliiniline surm
  
• Šoki tunnused
  
• Hingamisraskused – hingeldamine
  
• Nahk muutub sinakaks – huuled, kõrvanibud
  
• Õhupuudus
  
• Rahutus
  
• Valu
  
• Kõhulihaste pinge
  
• Kannatanu hoiab end kägaras
  
• Iiveldus, oksendamine
  
• Kõht on valus
  

Tegutsemisjuhis:
Pärast kanntanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista 112
Šoki tunnuste esinemisel pane jalad kõrgemale, kata soojalt kinni, rahusta.
Teadvusel kanntanule kindlusta võimalikult mugav asend,
ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA!
Selgroovigastused:
Selgroovigastuse korral võib tekkida seljaaju vigastus
Mida kõrgemal on vigastus, seda suuremat osa kehast võib haarata halvatus
Esmaabi andja peab olema eriti ettevaatlik
Põhjused:
Vette hüppamine, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine
Mul esmaabi:rindkere, kõhuõõne organite vigastused:valu,kõhulihaste pinge,iiveldus,oksendamine,kõht on valus,kannatanu hoiab end kägaras
Tegutsemisjuhend:

Kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, keera ta selili asendisse ja alusta elustamist

NB! Jäta ta pea otseseks ära painuta kuklasse tõmba kanntanu lõug ülesse

Helista 112

Stabiliilsesse külili asendisse keeramisel peavad pea, õlad ja vaagen jääma ühele tasapinnale.

Vajadusel pane peale toeks rullikeeratud riided

ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA

NB! Selgroovigastusega kannatanut võib liigutada vaid otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks !
Luumurrud : Lahtised ja kinnised luumurrud.
Suurte luude murdude korral võivad vigastada saada suured veresooned, mis asuvad luude kõrval. Tekkida võivad eluohtlikud verejooksud .
Nähtav verejooks
Sisemine verejooks

• Verekaotus luumurru korral:
  

• Sääreluu murd – 0,3-0,5 l
  
• Õlavarreluu – 0,3-0,5l
  
• Reieluu – 0,5-2,5l
  
• Vaagnaluu – 1,5l -...
  

Tunnused:

• Šoki tunnused
  
• Valu
  
• Turse
  
• Jäseme väärasend
  
• Lahtise luumurru puhul verejooks
  

Tegutsemisjuhis:

• Peata suur väline verejooks (Kaitse end)
  
• Pane kannatanu lamama
  
• Tee haavale rõhtside
  
• Äärmisel juhul kasuta žgutti
  
• Anna kannatanule asend, kus valu on kõige väiksem
  
• Kata kannatanu soojalt
  
• Rahusta kannatanut
  
• Transpordi kannatanult ise ainult äärmisel vajadusel
  
• Ära anna kannatanule juua
  
• NIHKUNUID LUID ISE PAIGALDADA EI TOHI. KODUSTES TINGIMUSTES LAHASTADA EI TOHI!
  

Elektsišokk

• Elektrivool kahjutab otseslt kudesid , tekitab nahapõletuse, võib põhjustada südame rütmihäireid või koguni südame seiskumist.
  

Põhjused:
Katkised majapidamismasinad, kontaktid, voolu all olevad juhtmed
Kõrgepingeliinid ja alajaamad
Ohutustehnika eiramine
Tunnused:

• Kliiniline surm
  
• Šokk
  
• Teadvusekadu
  
• Hingamistakistus
  
• Ebaregulaarne pulss
  
• 3nda astme põletus
  
• Lihaste krampliin kokkutõmme
  

Tegutsemisjuhend:

• Katkesta vooluring
  
• Vabasta kannatanu vooluringist – selleks isoleeri ennast elektrit juhtivast maapinnast – helista 112
  
• Vajadusel elusta või võitle šoki tunnustega
  
• KÕIK ELEKTRIKAHJUSTUSEGA KANNAtANUD VAJAVAD ARSTI KONSULTATSIOONI
  

KUUMARABANDUS

• Organism ei suuda küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärel või väljaspoolt saadud lisasoojust, mitte tõttu tõuseb organismi temperatuur liiga kõrgele.
  
• Kiiresti tekivad kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga.
  
• Füüsilise koormuse korral tekkivale kuumarabandusele on iseloomulik järsku, ilma eelnähtudeta tekkiv teadvusekaotus
  
• Füüsilise koorumuse korral on hoiatavad eelnähud kiire väsimine, ebaharilik käitumine, meeltesegadus
  
• Nahk on kuum, higine või kuiv
  
• Pulss on kiire
  
• Pärasoole temperatuur on 39,5
  

Tegutsemine

• Eesmärgiks on alandada temperatuur umbes tunni jooksul,
  
• Aseta kannatanu varjulisse kohta külili asendisse
  
• Jahedad mähised
  
• Jahe vann koos intensiivse naha hõõrumisega
  
• Vii kannatanu haiglasse, jätkates ka teel jahutamist
  

Põletused:

• Termilised põletused
  
• Elektripõletused
  
• Keemilised põletused
  
• Kiirguspõletused
  

Tulised vedelikud(vesi, kohv, supp , aur, inhalatsioonivedelikud)

Leek (tulekahju, lõke, grill, süttivate vedelike plahvatus)

Kontaktpõletus(triikraud, tuline ahjuuks, saunakeris , sumbuti)
Madalpingekahjustus: organismi üldseisundi häired, väiksemad koekahjustused
Kõrgepingekahjustus: ulatuslikud koekahjustused, põletused mis on tekkinud kokkupuutest kaarleegiga.
Keemilised põletused:

• Kontsentreeritud leelised – seebikivi
  
• Kontsentreeritud happed – akuhape , torusiil, kontsentreeritud äädikas
  
• Kaaliumpermanganaat
  
• Taimsed mahlad – sosnovski karuputk
  

Kiirguspõletused:

• Päikesepõletus
  
• Solaarium
  
• Kvartslambid
  

Esmaabi termiliste põletuste korral:

• Kiiresti jahutada ülekuumendenud koed , peatada koekahjustuste süvenemine.
  
• Jahutamiseks kasutada jahedat (18kraadi) vett või vett spetsiaalseid esmaabigele.
  
• Siduda haav puhtalt. Sidemeks võib olla ka pesupuhas lina.
  
• Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid – õli, muna, võid, hapukoort!
  

Esmaabi:

• Käte ja jalgade sidumisel tuleb silmas pidada, et varbad ja sõrmed siduda eraldi
  
• Ära kasuta jahutamiseks jääd
  
• Ära katsu põlenud nahka
  
• Ära ava ville
  
• Ära püüa nahalt eemaldada sinna kleepunud rõivaid ja muid esemeid
  
• Enneta šoki teket – pane kannatanu lamama.
  
• Esmaabigeel – jahutab kiiresti ülekuumenenud koed ja väldib kahjustutse süvenemist, vähendab valu ja turset , on koheselt valmis kasutamiseks, geeliga immutatud sidemed on steriiliselt pakendatud, väldib haava kuivamist ja saastumist, väldib hüpotermiat.
  
• Pindmised põletused:
  
• I – aste
  
• II A – aste ehk villiline põletus
  
• II B – aste ehk osaline dermaalne põletus
  
• Sügavad põletused:
  
• III – aste ehk täielik dermaalne põletus
  
• IV – aste ehk subfastiaalne põletus
  

Päikesepõletuse vastu:

• Päikeseblokaator, mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirte eest.
  
• Määrige peale 30 min enne väljaminekut, regulaarselt, isegi pilves ilmaga.
  
• Kaitsetegur vähemalt 25. Kõrgemägedes 40.
  
• Valige veekindel blokaator. Ka vee all võite saada põletuse.
  

Külmakahjustused:

• Inimene on troopiline olend ja ei peaks elama meie laiuskraadil.
  
• Kõige paremini tummene ennast +28C juures alasti puhates
  
• Inimesed elavad ka meist põhjapool: neenetsid, jukagiirid, itelmeenid, nihvid jne on põhjarahvad, kes elavad piirkonnas kus ei ole võimalik põldu haruda.
  
• Põhjarahvastest on õppida mõtte-ja toitumisviise, kuidas ellu jääda ilma elektri, majapidamismasinate, telkide, toidukonservide ja ravimiteta.
  
• Inimesel puudub külma vastu looduslik kaitse
  
• Töövõime ja aruka mõtlemise säilitamiseks tuleb end külma eest kaitsta, vastasel korral tekib vaegsoojumus.
  

Vaegsoojumus ehk hüpotermia :

• Hüpotermia on kogu organismi jahtumine .
  
• Hüpotermia teke sõltub väliskeskkonna temperatuurist, tuulekiirusest, õhuniiskusest ja isiku füüsilisest seisundist.
  
• Jahtumisel väheneb organismi hapnikuvajadus ning suureneb kudede vastupidavus hapnikuvaegusele.
  
• Jahtumisel käituvad organismi termoregulatoorsed mehhanismid .
  
• Kerge hüpotermia 35 -32C
  
• t kuni 35,5C tekivad külmavärinad, südametegevus kiireneb, vererõht tõuseb.
  
• t kuni 32,5 lisanduvad kõne-ja nägemishäired, paradoksaalne soojatunne.
  
• Mõõdukas hüpotermia 32 -28C
  
• t kuni 30C külmavärinad lakkavad, tekib lihasjäikus ja koordinatsioonihäired, lihastõmbulused, apaatia .
  
• t kuni 28C esineb mälukaotus, mõtlemisvõime nõrgeneb.
  
• Sügav hüpotermia alla 28C
  
• Süneveb apaatia ja tardumus, kaob kontakt, mõistus hämardub, lihasjäikus püsib.
  
• Pulss ja hingamine aeglustuvad, tekivad südame rütmihäired
  
• Alla 25,5C hingamine ja südametegevus lakkavad, südamevatsakeste fibrillatsioon , kopsutuse surm.
  

Kuidas aidata hüpotermia korral:

• Ära võta märjad riided
  
• Kasutada tekke ja muid isolatsioonivahendeid
  
• Säilitada patsiendi horisontaalne asend
  
• Hoiduda järskudest liigutustest ja liiga aktiivsest patsiendiga tegelemisest
  
• Lavale ja kuuma vanni mitte panna, soojendada temeratuuril 37C aeglaselt 0,5C/h
  
• Pead ja jäsemeid mitte soojendada
  
• Mitte masseerida
  
• Alkoholi mitte anda
  
• Mõõta kehatemperatuuri
  
• Jälgida kehatemperatuuri
  
• Jälgida südamerütmi
  
• Vajadusel elustada
  

Aktiivne välispidine soojendamine :

• Soojad vannid kuni 40C
  
• Soojendavad tekid
  
• Puuduseks on kontrollimatu temperatuuri tõus (2,2-1,5C) toimub veresoonte laienemine keha pinnal, keha sisemuses aga jätkub temperatuuri langus.
  

Talvisel tundrul liikumine:

• Liigu mööda tähistatud taliteid, 2,5m pikune teivas , kahe märgi vahe on 40-50m.
  
• Kui edasiliikumine on riskantne jää paigale
  
• Tee lamamissüvend või lumekoobas, kindlasti õhuauguga laes. Lüünal hapniku kontrolliks
  
• Ära jäta rühmakaaslast üksi, liikuma peavad kõik koos
  
• Udus ja tuisus kasuta tee otsimisel 60m nööri
  

Lumepimedus:

• Lumi peegeldab hästi ultraviolettkiirgust, umbes 85% peegeldub lumelt tagasi ja satub meie silma
  
• Lumepimedus on ultraviolettkiirguse mõjul tekkinud silma sarvkesta ja sidekesta põletik.
  

Hädasignaalid:

• Rahvusvahelised kokkulepitud hädamärguane on SOS – raadio teel edastav morsesignaal
  
• ...---... – 3 lühikest, 3 pikka, 3 lühikest signaali, esimest korda võeti kasutusele 1906 aastal.
  
• Signaali edastamiseks võib kasutada lampi, signaalsarv, vilet, raadiotelegraafi, välklapmpi, punaseid signaalrakette jne.
  
• Anna endast märku peegliga, kella või mobiili klaasiga, termotekiga, noateraga
  
• Anna endast märku vilega
  
• Anna endast märku lõkkega, päeval suits, öösel tuli
  
• Kirjuta SOS, tähe suurus vähemalt 3m
  
• Värvilised riideesemed
  
• Lumises maastikus raputa puudelt lubi maha jne
  

Hädaabikomplekt:

• Tulesüütamisvahendid
  - veekindlalt pakitud tikud
  - tulemasin
  - tulesüütaja
  
• Kilekotid
  - vee, taimede, marjade ja hädaabivarude kandmiseks
  -jalgade kuivana hoidmiseks
  
• Plaastrid, N: villiplaastrid
  
• Seep – enda ja haavade pesemiseks. Psühholoogiliselt tähtis.
  
• Nöör – 5m
  
• Nõel ja niit
  
• Traatsaag
  
• Kalapüügiriistad
  

Silmavigastused:

• Silmavigastuste sagedus ei ole võrdeline silmade pindalaga
  
• Silmade pindala on vaid 0,1% keha üldpinnast ja ainult 0,27% frontaalsiuletist.
  
• Vigastusi on ala ligi 10% vigastuste üldarvust
  
• Autoõnnetused, ilustulesiku õnnetused, söövitused, põletused jne
  

Esmaabi andmisel silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikvuse vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad, sest ajus ühinevad mõlemal võrkkestal tekkinud kujutised.

• Kui puru läheb silma siis ei tohiks hõõruda
  
• Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või puhtas vees ning samal ajal pilguta silma
  
• Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru
  
• Juhul kui puru on jäänud kinni jäta selle eemldamine arstile
  

Silma on sattunud sööbeainet

• Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul
  
• Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusel silmaärritus lakkas
  
• Tee transportimise ajal silmadele lõtv side
  

Mürgitused:

• Rästikuhammustus:
  - hammustuskohal on 2 väikest teineteisest 5mm kaugusel olevat torkejälge
  - hammustuskoht tursub ja valutab
  - nahk on punane, võivad tekkida villid
  - turse võib levida ulatuslikumale piirkonnale
  - kannatanul on iiveldus, kõhulahtisus
  - kannatanu on šokiseosundis
  
• Tegutsemine:
  - rahusta
  - ära lase kannatanul ringi joosta , mürk läheb kiiremini keha mööda laiali
  - pane kannatanu lamama, ära tõsta hammastanud jäset kõrgemale
  - ära tee hammustuskohale sisselõiget
  - ära üria mürki välja pigistada või imeda
  - vii kannatanu haiglasse
  
• Rästiklaste ja enamiku lõigsmadulaste mmürk on hemotoksiline
  
• Organismi sattudes lõhub mürk vererakke ja veresooni. Tekivad verevalumid, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid.
  
• Anna kannatanule palju vett, mahla – see aitab mürki kiiremini organismist välja tuua.
  
• Puuk:
  
• Võib levitada borrelianakkuse ehk Lyme ’i tõve ja puukentsefaliidi tekitajad
  
• Tegutsemisjuhis:
  - eemalda puuk nahast pintsettidega – tõmbava liigutusega, Ära pigista puugi keha.
  - naha sisse jäänud kehaosad eemaldada, need võivad ka sisse jääda.
  - puhastada haav defiteeriva vedelikuga mitu korda.
  
• Lyme tõbi:
  
• Lyme tõbi on puukide vahendusel leviv haigus, mida põhjustav spiroheeride perekonda kuuluv bakter ning mille esmaseks tunnuseks on ringikujuline nahalööve puugihammustuse piirkonnas.
  
• Haigel ilmneb palavik, külmavärinad, lihase-ja liigesevalud, kurgu -ja peavalu ning köha
  
• Lisajs võivad olla suurenenud lümfisõlmed ning esineb üldine nõrkus.