Pulss ja vererõhk praktikum (0)

Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
LABORATOORNE  TÖÖ  nr  11:  PULSI  SAGEDUSE 
MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE 
Kuupäev: 
Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse 
Nimi:  Joonas Hallikas 
05.03.2014 
 
Kellaaeg :  
vererõhu mõõtmine 
Kursus : MAHB-41 
10.00 
 
TÖÖ EESMÄRGID 
  Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga. 
  Tutvuda  arteriaalse  vererõhu  mõõtmise  levinuma  meetodiga  ja  kasutavate 
mõõteriistadega. 
 
TÖÖVAHENDID 
Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks. 
 
TEOREETILINE OSA 
Pulsiks   nimetatakse  südametegevusest  tingitud  veresoonte  seinte  rütmilist  võnkumist  ja 
veresoonte  laienemist  (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud 
vererõhu rütmiline kõikumine suurtes arterites ja suurtes südamelähedastes veenides.  
Arteriaalne   pulss  on kergesti tuntav sõrmedega kompamisel meelekohal,  kaelal  ja randmetel. 
Pulssi  mõõdetakse inimese  puhkeolekus  ja pärast mitmesuguseid  koormusi , samuti töö käigus 
või  pärast  tegevuse  lõpetamist.  Puhkeolekus  on  terve  inimese   pulsisagedus   60-80  lööki 
minutis . 
Pulss  kiireneb  füüsilise töö korral, pingelisel vaimsel tegevusel, emotsioonide tõttu, palaviku 
puhul, halbades töötingimustes, sh ebamugava tööasendi korral. Vererõhu väärtus määratakse 
kindlaks  ühes  teatud  ajupiirkonnas,  mida  nimetatakse  vereringekeskuseks.  Erinevate 
situatsioonidega kohanemine toimub seejuures närvisüsteemi tagasiside-mehhanismi abil. 
Pulsi  sagenemine  töö  mõjul  annab  võimaluse  hinnata  inimese  organismi  koormuse  astet, 
väliskoormuse intensiivsust ja inimese töövõimet. Pärast töö lõpetamist langeb pulsi sagedus 
juba mõne minuti jooksul algtasemele. Selle languse kestus võimaldab samuti hinnata inimese 
töövõimet ja koormuse intensiivsust. Näiteks tervel, hea töövõimega inimesel  taastub  peale 20 
1 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul.  Aeglasem   taastumine   viitab  aga langenud 
töövõimele ning tervisehäiretele. 
 
Vererõhk  on  üks  organismi  seisundi  tähtsamaid  näitajaid.  Seoses  rütmilise 
südametegevusega ei jää vererõhk arterites ühesuguseks,  muutudes  korrapäraselt, saavutades 
iga süstoli (vatsakese kokkutõmbe) alguses maksimumi ja vähenedes miinimumini iga  diastoli  
(vatsakese lõõgastumise) lõpus. Sellest tulenebki see, et vererõhu juures on vaja mõõta: 
  maksimaalset ehk süstoolset vererõhku, mis on inimesel vahemikus 110 - 120 mm Hg. 
(Esineb  süstoolses  faasis  ehk  kui  toimub  mõlema  südamevatsakese  järjestikune 
kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti); 
  minimaalset ehk diastoolset vererõhku, tavaliselt vahemikus 60 – 80 mm Hg. (Esineb 
diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet) 
Vererõhk  tõuseb  üldjuhul  olenevalt  füüsilisest  koormusest,  eelnenud   unetusest   või 
emotsioonides,  kusjuures  süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu 
suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see 
aeg sageli pikeneb.  
Vererõhku  loetakse  kõrgeks  kui   diastoolse   vererõhu  väärtus  ületab  puhkeolekus  90  mm  Hg 
ja/või  süstoolse  vererõhu  väärtus  on  140  -  160  mm  Hg.  Sellisel  juhul  tuleks  pöörduda  arsti 
juurde – pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni. 
Vererõhk  loetakse  madalaks,  kui  süstoolne  vererõhk  on  alla  100  mm  Hg  ja/või  diastoolne 
vererõhk alla 60 mm Hg. 
Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt. 
 
Korotkovi meetod 
Selle  meetodi  on  välja  töötanud  vene   kirurg   N.  S.  Korotkov  1905.  aastal.  Vererõhu  mõõtmise 
seade  on  väga  lihtne,  ning  see  koosneb  mehhaanilisest  manomeetrist,  pumbaga  mansetist  ja 
stetoskoobist1.  Meetod  kujutab  endast  mansetiga  õlavarre  arteri  täielikku  sulgemist  ja  mansetist 
aeglaselt  õhu  väljalaskmisel  tekkivate  nn  Korotkovi  toonide  (vere  turbulentsest  voolamisest 
tingitud kahinate) kuulamist. Alljärgnevalt on kirjeldatud antud mõõtmisprotsessi läbiviimist. 
                                                 
1  Komplekti nimetatakse sfügmomanomeetriks. 
Stetoskoop ehk fonendoskoop on lihtne  plast - või kummivoolikutest akustiline  süsteem organismis tekkivate 
helide kuulamiseks. 
2 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
Manseti asetamine: 
  Tõmmake  mansett  üle vasaku käe nii, et vooliku ots on suunatud käelaba 
poole.  
  Asetage mansett ümber käe nagu joonisel näidatud. Veenduge, et manseti 
alumine serv on küünarnukist ca 2 … 3 cm kõrgemal ning kummist  voolik  
väljub mansetist käe siseküljel.  
NB! Märgistus (seadmetel võib erineda, Microlife BP AG1-20 on see u 3 cm 
pikkune riba) peab asetsema täpselt arteril, mis kulgeb käsivarre  sisepinnal . 
  Tõmmake manseti vaba ots pingule  ja sulgege mansett takjakinnitusega 
nii, et see asetseb mugavalt  ega ole liiga tihedalt ümber. 
NB!  Käe  ja  manseti  vahele  ei  tohi  jääda  vaba  ruumi,  see  võib  mõjutada 
mõõtmistulemust.  Samuti  ei  tohi  allajäävad  riided  kätt  pigistada  (vajadusel 
võtke need seljast).  
   Asetage  käsi  laua  peale  (peopesa  ülespoole)  nii,  et  mansett  oleks 
südamega samal kõrgusel. Veenduge, et voolik ei ole niverdunud. 
  Jääge paariks minutiks rahulikult istuma, enne kui alustate mõõtmist. 
Mõõtmine 
  Stetoskoobi otsikut tuleb asetada manseti alla või sellest 1 … 2 cm allapoole, sel juhul on 
kuulda  Korotkovi  toone  kõige  valjemini.  Veenduge,  et  stetoskoobi  otsik  on   kontaktis  
nahaga ning asub õlavarrearteri kohal. Toonide paremaks kuulmiseks tuleb kõrvaotsikud 
asetada  õigesti.  Ka  tuleks  veenduda,  et  stetoskoop  on  terve  (membraan,  kõrvaotsikud, 
voolikud). Kahjustatud või valesti asetatud stetoskoobi korral, võivad helid moonduda või 
halvasti levida – see aga võib põhjustada ebatäpsed mõõtmistulemused. 
  Sulgege kummiballooni õhuventiil. Pumbake ballooni seejärel  ühtlase sagedusega. Täitke 
mansett rõhuga ca 200 mm Hg. 
Süstoolse vererõhu näit: 
   Avage   õhuventiil  aeglaselt  (et  manomeetri  näit  väheneks  ligikaudu  2  …  3  mm  Hg  iga 
sekundi  jooksul)  ja   hoidke   stetoskoobi  otsikut  õlavarrearteri  kohal.  Fikseerige 
mõõdikunäit kui kuulete nõrka rütmilist tooni. See ongi süstoolse vererõhu näit. 
 
 
3 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
Diastoolse vererõhu näit: 
  Jätkake rõhu langetamist sama kiirusega. Kui rõhk on langenud diastoolse rõhu näiduni, 
rütmilised toonid lõppevad. 
  Tühjendage mansett täielikult, eemaldage see ning eemaldage kõrvaotsikud kõrvadest. 
NB! Kui vasakule käele pole võimalik  mansetti  asetada, võib selle panna paremale käele, ent 
kõik mõõtmised tuleb teha samal käel. 
 
Automaatne vererõhu mõõtmine – ostsillomeetriline meetod 
Ostsillomeetrilisel  meetodil  määratakse  vererõhk  süsteemis   arter   +  rõhumansett  tekkivate 
pulsituigete (ostsillatsioonide) põhjal nn digitaalsete/automaatsete vererõhuaparaatidega. 
Vasturõhu  muutmisel  muutub  arteri  transmuraalne  rõhk  ja  sellega  seoses  ostsillatsioonide 
kuju  ning   amplituud .  Kui  arteri  sein  on   pingevaba ,  on  ostsillatsioonide  amplituud 
maksimaalne.  See  vastab  keskmise  arterisisese  rõhu   tasemele .  Süstoolne  ja  diastoolne 
vererõhk leitakse vastavalt algoritmile, arvestades ostsillatsioonide kuju ja amplituudi muutusi 
mansetirõhu langetamisel. 
Automaatseks  mõõtmiseks  tuleb   esmalt   tutvuda   kasutatava   seadmega  ning  seejärel  asetada 
mansett peale Korotkovi meetodile analoogilisel viisil. 
 
TÖÖ KÄIK 
Laboratoorne töö tuleb läbi viia koos paarilisega – mõõtmised tuleb viia läbi mõlemal  osalejal  
ning hilisem andmete analüüs toimub mõlemal osalenul enda andmetega. 
 
I OSA: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE 
Pulsi  sageduse  lugemine  toimub  tavaliselt  vasaku  käe  kodarluu  arteril  randme  piirkonnas, 
parema käe 3 või 4 sõrmega. Arteri seinte võnked loetakse 60 sekundi vältel. Pulsi sagedust 
võib jälgida ka tööprotsessis, mille jaoks tehakse lühiajalised pausid. 
Pulsi sagedust tuleks mõõta  järgmistes olukordades : 
  pulss peale 2 minutilist  rahulikku istumist; 
  pulss seistes; 
  kahe  minuti  jooksul istumisasendis pigistada tugevasti peosolevat tennisepalli. Kohe 
peale toimingu lõpetamist lugeda pulssi; 
4 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
  pulss  peale  20  sügava  küki  sooritamist.  Jälgida  3  minuti  vältel  pulsi  taastumist, 
lugedes pulssi iga minuti järel. Tulemused kanda tabelisse 1. 
II OSA: VERERÕHU MÕÕTMINE 
Mõõta vererõhk kasutades üht eelmainitud meetoditest, samades olukordades kui töö I osas. 
 
ANDMETE ANALÜÜS JA KÜSIMUSED 
Tabel 1. Pulsisageduse mõõtmine 
  Tabel 2. Vererõhu mõõtmine 
Pulsi sagedus 
 
Arteriaalne vererõhk  
Registreerimise 
(lööki/min)
Registreerimise 
(mõõtmise) 
 
(mõõtmise) 
(mm Hg) 
Absoluutne 
Erinevus 
tingimus 
tingimus 
Süstoolne 
Diastoolne 
suurus 
algsest  
1. Katse alguses - 
66 
- 
  1. Katse alguses - 
137 
70 
istumisasendis 
istumisasendis 
2. Katse alguses - 
68 
2 
2. Katse alguses - 
146 
88 
seismisel  
seismisel 
3. Pärast tennisepalli  84 
18 
3. Pärast tennisepalli 
131 
74 
surumist (117/103 
surumist (112korda) 
korda) 
4. 
- kohe 
88 
22 
4. 
- kohe 
146 
69 
Pärast 
- 1 min 
66 
Pärast 
0 
- 1 min 
133 
72 
kükke:  möödudes 
kükke:  möödudes 
- 2 min 
66 
0 
- 2 min 
134 
64 
möödudes 
möödudes 
- 3 min  
64 
2 
- 3 min 
129 
66 
möödudes 
möödudes 
 
 
 
 
   
 
 
 
 
Vastata küsimustele. Vastused esitada lisalehel koos tööga . 
1.  Formuleerige järeldus antud laboratoorse töö kohta? 
Järelikult on mul vererõhk normaalne ja pulss taastub üsna kähku. 
2.  Kas   hindaksite   saadud  katsetulemuste  järgi  end  terveks  ning  töövõimeliseks 
inimeseks ? Millest lähtute? 
Hindan  ennast  terveks  ja  töövõimeliseks,  sest  mul  on  normaalne  vererõhk  ja  piisav 
pulss. Lisaks on veel näha, et pulss taastub peale kükke kolme minutiga. 
3.  Mis on vererõhk? Mis väärtusega on normaalne vererõhk? 
Süstoolse vererõhu väärtus peaks puhkeolekus jääma vahemikku 100-140 mm Hg. 
Diastoolne vererõhk peaks jääma vahemikku 60-90mm Hg. 
5 
 
Tallinna Tehnikaülikool                                                                            Riski- ja ohutusõpetus 
 
 
4.  Mis põhjustab madalat vererõhku? Missugused on vererõhu languse tunnused? 
Madala  vererõhu  põhjuseks  võib  olla  kas  geneetiline  ebatäiuslik   vereringe  
regulatsioon   või  kaasneb  mingi  haigus.  Lisaks  võib  madalat  vererõhku  põhjustada 
pikkadel  inimestel  pikaajaline   seismine ,  verekaotus,  ravimite  tarbimine  ( rahustid , 
vererõhu tableted). 
5.  Missugused  on  kõrge  vererõhu  põhjused?  Missugused  on  vererõhu  järsu 
kõrgenemise tunnused? 
Kõrget vererõhku põhjustab kõrgvererõhktõbi, mis on pärilik, lisaks veel stress , liigne 
soola tarbimine, või ka mõned haigused ( neeruhaigused ,  hormonaalsed häired). 
6.  Kuidas on omavahel seotud vererõhk ja töökeskkond? 
Kuumas  töökeskkonnas  vererõhk  langeb,  aga  kui  teha  füüsilist  tööd,  siis  vererõhk 
tõuseb. 
 
6