Vastus leiad õppematerjalist: Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk

Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Meditsiin - Riski- ja ohuõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest lähtute?
Mis on vererõhk?
Mis väärtusega on normaalne vererõhk?
Mis põhjustab madalat vererõhku?
Missugused on vererõhu languse tunnused?
Missugused on kõrge vererõhu põhjused?
Kuidas on omavahel seotud vererõhk ja töökeskkond?

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE
Kuupäev:
Kellaaeg:
Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse vererõhu mõõtmine
Nimi:
Kursus : MAHB41, kell 10
TÖÖ EESMÄRGID

Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga.

Tutvuda arteriaalse vererõhu mõõtmise levinuma meetodiga ja kasutavate mõõteriistadega.
TÖÖVAHENDID
Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks _____________microlife bp a100____________ .
TEOREETILINE OSA
Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes arterites ja suurtes südamelähedastes veenides.
Arteriaalne pulss on kergesti tuntav sõrmedega kompamisel meelekohal, kaelal ja randmetel. Pulssi mõõdetakse inimese puhkeolekus ja pärast mitmesuguseid koormusi , samuti töö käigus või pärast tegevuse lõpetamist. Puhkeolekus on terve inimese pulsisagedus 60-80 lööki minutis .
Pulss kiireneb füüsilise töö korral, pingelisel vaimsel tegevusel, emotsioonide tõttu, palaviku puhul, halbades töötingimustes, sh ebamugava tööasendi korral. Vererõhu väärtus määratakse kindlaks ühes teatud ajupiirkonnas, mida nimetatakse vereringekeskuseks. Erinevate situatsioonidega kohanemine toimub seejuures närvisüsteemi tagasiside-mehhanismi abil.
Pulsi sagenemine töö mõjul annab võimaluse hinnata inimese organismi koormuse astet, väliskoormuse intensiivsust ja inimese töövõimet. Pärast töö lõpetamist langeb pulsi sagedus juba mõne minuti jooksul algtasemele. Selle languse kestus võimaldab samuti hinnata inimese töövõimet ja koormuse intensiivsust. Näiteks tervel, hea töövõimega inimesel taastub peale 20 küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul. Aeglasem taastumine viitab aga langenud töövõimele ning tervisehäiretele.
Vererõhk on üks organismi seisundi tähtsamaid näitajaid. Seoses rütmilise südametegevusega ei jää vererõhk arterites ühesuguseks, muutudes korrapäraselt, saavutades iga süstoli (vatsakese kokkutõmbe) alguses maksimumi ja vähenedes miinimumini iga diastoli (vatsakese lõõgastumise) lõpus. Sellest tulenebki see, et vererõhu juures on vaja mõõta:

maksimaalset ehk süstoolset vererõhku, mis on inimesel vahemikus 110 - 120 mm Hg. (Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti);
minimaalset ehk diastoolset vererõhku, tavaliselt vahemikus 60 – 80 mm Hg. (Esineb diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet)

Vererõhk tõuseb üldjuhul olenevalt füüsilisest koormusest, eelnenud unetusest või emotsioonides, kusjuures süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see aeg sageli pikeneb.
Vererõhku loetakse kõrgeks kui diastoolse vererõhu väärtus ületab puhkeolekus 90 mm Hg ja/või süstoolse vererõhu väärtus on 140 - 160 mm Hg. Sellisel juhul tuleks pöörduda arsti juurde – pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni.
Vererõhk loetakse madalaks, kui süstoolne vererõhk on alla 100 mm Hg ja/või diastoolne vererõhk alla 60 mm Hg.
Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt.
Korotkovi meetod
Selle meetodi on välja töötanud vene kirurg N. S. Korotkov 1905. aastal. Vererõhu mõõtmise seade on väga lihtne, ning see koosneb mehhaanilisest manomeetrist, pumbaga mansetist ja stetoskoobist1. Meetod kujutab endast mansetiga õlavarre arteri täielikku sulgemist ja mansetist aeglaselt õhu väljalaskmisel tekkivate nn Korotkovi toonide (vere turbulentsest voolamisest tingitud kahinate) kuulamist. Alljärgnevalt on kirjeldatud antud mõõtmisprotsessi läbiviimist.
Manseti asetamine:

Tõmmake mansett üle vasaku käe nii, et vooliku ots on suunatud käelaba poole.
Asetage mansett ümber käe nagu joonisel näidatud. Veenduge, et manseti alumine serv on küünarnukist ca 2 … 3 cm kõrgemal ning kummist voolik väljub mansetist käe siseküljel.

NB! Märgistus (seadmetel võib erineda, Microlife BP AG1-20 on see u 3 cm pikkune riba) peab asetsema täpselt arteril, mis kulgeb käsivarre sisepinnal .

Tõmmake manseti vaba ots pingule ja sulgege mansett takjakinnitusega nii, et see asetseb mugavalt ega ole liiga tihedalt ümber.

NB! Käe ja manseti vahele ei tohi jääda vaba ruumi, see võib mõjutada mõõtmistulemust. Samuti ei tohi allajäävad riided kätt pigistada (vajadusel võtke need seljast).

Asetage käsi laua peale (peopesa ülespoole) nii, et mansett oleks südamega samal kõrgusel. Veenduge, et voolik ei ole niverdunud.
Jääge paariks minutiks rahulikult istuma, enne kui alustate mõõtmist.

Mõõtmine

Stetoskoobi otsikut tuleb asetada manseti alla või sellest 1 … 2 cm allapoole, sel juhul on kuulda Korotkovi toone kõige valjemini. Veenduge, et stetoskoobi otsik on kontaktis nahaga ning asub õlavarrearteri kohal. Toonide paremaks kuulmiseks tuleb kõrvaotsikud asetada õigesti. Ka tuleks veenduda, et stetoskoop on terve (membraan, kõrvaotsikud, voolikud). Kahjustatud või valesti asetatud stetoskoobi korral, võivad helid moonduda või halvasti levida – see aga võib põhjustada ebatäpsed mõõtmistulemused.
Sulgege kummiballooni õhuventiil. Pumbake ballooni seejärel ühtlase sagedusega. Täitke mansett rõhuga ca 200 mm Hg.

Süstoolse vererõhu näit:

Avage õhuventiil aeglaselt (et manomeetri näit väheneks ligikaudu 2 … 3 mm Hg iga sekundi jooksul) ja hoidke stetoskoobi otsikut õlavarrearteri kohal. Fikseerige mõõdikunäit kui kuulete nõrka rütmilist tooni. See ongi süstoolse vererõhu näit.

Diastoolse vererõhu näit:

Jätkake rõhu langetamist sama kiirusega. Kui rõhk on langenud diastoolse rõhu näiduni, rütmilised toonid lõppevad.
Tühjendage mansett täielikult, eemaldage see ning eemaldage kõrvaotsikud kõrvadest.

NB! Kui vasakule käele pole võimalik mansetti asetada, võib selle panna paremale käele, ent kõik mõõtmised tuleb teha samal käel.
Automaatne vererõhu mõõtmine – ostsillomeetriline meetod
Ostsillomeetrilisel meetodil määratakse vererõhk süsteemis arter + rõhumansett tekkivate pulsituigete (ostsillatsioonide) põhjal nn digitaalsete/automaatsete vererõhuaparaatidega.
Vasturõhu muutmisel muutub arteri transmuraalne rõhk ja sellega seoses ostsillatsioonide kuju ning amplituud . Kui arteri sein on pingevaba , on ostsillatsioonide amplituud maksimaalne. See vastab keskmise arterisisese rõhu tasemele . Süstoolne ja diastoolne vererõhk leitakse vastavalt algoritmile, arvestades ostsillatsioonide kuju ja amplituudi muutusi mansetirõhu langetamisel.
Automaatseks mõõtmiseks tuleb esmalt tutvuda kasutatava seadmega ning seejärel asetada mansett peale Korotkovi meetodile analoogilisel viisil.
TÖÖ KÄIK
Laboratoorne töö tuleb läbi viia koos paarilisega – mõõtmised tuleb viia läbi mõlemal osalejal ning hilisem andmete analüüs toimub mõlemal osalenul enda andmetega.
I OSA: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE
Pulsi sageduse lugemine toimub tavaliselt vasaku käe kodarluu arteril randme piirkonnas, parema käe 3 või 4 sõrmega. Arteri seinte võnked loetakse 60 sekundi vältel. Pulsi sagedust võib jälgida ka tööprotsessis, mille jaoks tehakse lühiajalised pausid.
Pulsi sagedust tuleks mõõta järgmistes olukordades :

pulss peale 2 minutilist rahulikku istumist;
pulss seistes;
kahe minuti jooksul istumisasendis pigistada tugevasti peosolevat tennisepalli. Kohe peale toimingu lõpetamist lugeda pulssi;
pulss peale 20 sügava küki sooritamist. Jälgida 3 minuti vältel pulsi taastumist, lugedes pulssi iga minuti järel. Tulemused kanda tabelisse 1.

II OSA: VERERÕHU MÕÕTMINE
Mõõta vererõhk kasutades üht eelmainitud meetoditest, samades olukordades kui töö I osas.
ANDMETE ANALÜÜS JA KÜSIMUSED
Tabel 1. Pulsisageduse mõõtmine
Tabel 2. Vererõhu mõõtmine
Registreerimise (mõõtmise) tingimus
Pulsi sagedus (lööki/min)
Registreerimise (mõõtmise) tingimus
Arteriaalne vererõhk
(mm Hg)
Absoluutne suurus
Erinevus algsest
Süstoolne
Diastoolne
1. Katse alguses - istumisasendis
66
1. Katse alguses - istumisasendis
106
67
2. Katse alguses - seismisel
75
9
2. Katse alguses - seismisel
98
54
3. Pärast tennisepalli surumist (60 korda)
69
3
3. Pärast tennisepalli surumist (60 korda)
108
62
4. Pärast kükke:
- kohe
107
41
4. Pärast kükke:
- kohe
121
67
- 1 min möödudes
94
28
- 1 min möödudes
118
65
- 2 min möödudes
86
20
- 2 min möödudes
116
63
- 3 min möödudes
77
11
- 3 min möödudes
114
63
Vastata küsimustele. Vastused esitada lisalehel koos tööga .

Formuleerige järeldus antud laboratoorse töö kohta?
Kükid tõstavad vererõhku rohkem kui palli pigistamine.

Kas hindaksite saadud katsetulemuste järgi end terveks ning töövõimeliseks inimeseks? Millest lähtute?
Jah. Pulss taastus 3 minuti jooksul mõistliku tasemini.

Mis on vererõhk? Mis väärtusega on normaalne vererõhk?
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes
Normaalne vererõhk on: Süstoolne 90-119 mmHg, Diastoolne 60-79mmHg

Mis põhjustab madalat vererõhku? Missugused on vererõhu languse tunnused?
Madalaks loetakse vererõhku siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100 mmHg ja diastoolne 60 mmHg.Eristatakse kaht tüüpi hüpotooniat: üks on haiguslik ja teine inimese individuaalne eripära. Haiguslikku hüpotooniat võivad põhjustada kilpnäärmehaigused, suuremad verejooksud , ateroskleroos, samuti kahjustatud närvisüsteem, korrast ära ainevahetus ja aneemia .

Missugused on kõrge vererõhu põhjused? Missugused on vererõhu järsu kõrgenemise tunnused?
Põhjused: organismi vee- ja soolasisaldus , neerude seisund, närvisüsteemi seisund, mitmed hormoonid. Täpset põhjust veel ei teata.
Tunnused: peavalu, pearinglus , väsimus, ninaverejooks , närvilisus,võib märgata nägemise halvenemist,üldine halb enesetunne,töövõime langus,unetus,südamekloppimine.

Kuidas on omavahel seotud vererõhk ja töökeskkond?’
Vaimselt või füüsiliselt koormav töökeskkond tõstab vererõhku.
1Komplekti nimetatakse sfügmomanomeetriks.Stetoskoop ehk fonendoskoop on lihtne plast - või kummivoolikutest akustiline süsteem organismis tekkivate helide kuulamiseks.
6

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 55 allalaadimist

Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk #1

Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk #2

Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk #3

Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk #4

Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk #5

Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mangopuu Õppematerjali autor

Riski ja ohutusõpetus pulss ja vererõhk

vererõhk pulss mansett pulsi sagedus vererõhu mõõtmine sageduse määramine

Sarnased õppematerjalid

pdf

Pulss ja vererõhk praktikum

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ nr 11: PULSI SAGEDUSE MÄÄRAMINE JA ARTERIAALSE VERERÕHU MÕÕTMINE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pulsi sageduse määramine ja arteriaalse 05.03.2014 Kellaaeg: vererõhu mõõtmine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda inimese pulsi sageduse määramise meetodiga.

Töökeskkond

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

108

pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

(Blagdon jt 2007.) Galopprütm – kolme või enama südametooni kuuldavus kahe löögi asemel(Coyne jt 2010). Ekstrasüstol – lisalöök (Kallas jt 1999). Respiratoorne arütmia – on füsioloogiline. Sagedamini esineb eelkooli- ja koolieas. Kindlakstegemiseks hinnatakse seost hingamisfaasidega: sissehingamisfaasis südamerütm sageneb ja väljahingamisfaasis aeglustub. (Kantero jt 2005, Aylott 2006, Hockenberry & Barrera 2007.) Areteriaalne pulss - tekib südame vasaku vatsakese süstoli järgselt tekkinud rõhulaine levikust südamest aorti ja sealt mööda arterite seinu edasi, põhjustades arteri seinte 2 võnkumist. Pulss on seega arterite rütmiline laienemine ja kokkutõmbumine südame töö ja puhkeperioodi ajal. Pulss annab informatsiooni südame kontraktsioonidest ühes minutis

Meditsiin

doc

Riskiprotokoll

Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või

Riski- ja ohuõpetus

docx

ANATOOMIA 15. LOENG

ANATOOMIA 15 12.10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis,

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

docx

Vererõhk

Vererõhku õõnesveenides võib lugeda võrdseks nulliga. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv ning vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutub see suurima väärtuse. Sellist väärtust nimetatakse maksimaalseks e süstoolseks vererõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte

Meditsiin

doc

Elutähtsate näitajate mõõtmine

ebaregulaarse aja tagant Pulsi palpeerimise kohad · a. radialis · a. brachialis · a. femoralis · a. dorsalis pedis · a. carotis · a. temporalis Normaalne täiskasvanud inimese pulsisagedus on 60100x' (korda minutis). Pulsi palpeerimisel jälgitakse Pulsi sagedus ehk frekvents (löökide arv minutis) See püsib samana surmani, kui mõni haigus ei muuda seda. Meestel ja sportlastel on üldiselt aeglasem pulss kui naistel. Kui pulss on alla 60x', nimetatakse seda aeglaseks pulsiks ehk bradükardiaks. Pulsifrekventsi üle 100x' nimetatakse kiireks pulsiks ehk tahhükardiaks. Pulsi suurus (vere kogus, mis pumbatakse soontesse iga löögiga) Südamelihase kontraktsioonil mõjutab veri pulsi voluumenit ehk ruumala. Palpeerimisel jälgitakse, kas pulsilained on sama suured. Pulss võib olla täidlane, normaalne, nõrk või niitjas. Rütm (südamelöökide regulaarsus) Pulss on tavaliselt regulaarne

Meditsiin

docx

SÜDA JA VERESOONED

skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Vererõhk ja selle ealised iseärasused lastel. Vererõhu mõõtmine. Vererõhk veresoontes on tingitud kahest asjaolust: Südame tööst süda paiskab kokkutõmbe ajal verd survega välja veresoontesse. Arterite seinte vastupanust arterite seintes on silelihased, mis on teatud pingeseisundis, mitte lõdvalt ja nad avaldavad seega südamest välja paisatud verele survet. Nende kahe tulemusena tekibki veresoontes rõhk. Erinevates veresoonte osades on rõhk erinev

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

odt

Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia

Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia (11.10.2013) Tagumiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida tundlikkust seljaajju Eesmiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida motoorsust seljaajju EEG rütmide iseloomustus – rütmi sagedust ka vaja mainida. Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök, siis paus. Südamet

Anatoomia ja füsioloogia

Rohkem sarnaseid