Referaat Süda (0)

Süda
Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune -keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm, koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned . Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue , mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse.
Süda ja liikumine. Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse , et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail. Hea vastupanuvõime ja pidev tervisespordiga tegelemine vähendavad haigestumisriske. Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse. Seega, on meil kõigil võimalik liikumise toel südamehaigust peletada. Sealjuures on muidugi vaja teada, et liigutaks järjekindlalt. Kunagi ammu minevikus harrastatud võistlussport südamehaiguse vastu kaitset ei paku, kui ei jätkata liikuvat eluviisi.  Kehaline aktiivsus on energiakulu nõudev tahtlik lihastegevus. Süda ja vereringesüsteem varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega , hoolitsedes samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga.
Liikumise mõju vereringeelunditele Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt.
Vere liikumine südames. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 – 70 tsüklit minutis , sõltudes vanusest , kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi. Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta. Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga, mis on 0,1 sekundit. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd. Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine- 0,7 sek. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti- vasakust vatsakesest ja kopsuarterisse- paremast vatsakesest. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit.
Karolin Urban