H-Helen, J - Julia 1.Receiving a money order H: - Hello, I would like to cash a money order. J: - Hello! You should present your identity card. H: - But, you know, I'd like to receive money order for my sister. How do I go about it? J: - Your identity card and letter of attorney, please. H: - Here you are. J: - Well...Unfortunately, I can't cash your money order your signature is not witnessed. H: - Ok. Than, please, I'd like to cash my money order. J: - Take this form and fill it in. May I see your passport? H: - Yes. Please. So...Should I write my full name, my passport number and the sum of money that has been sent to me, right? J: - Certainly. How would you like the money? H: - I prefer one hundred rouble notes, if you don't mind. J: - Here is your money. H: - Thank you Getting a post-restante. H: - Hi, Julia! What are you doing here? J: - I'm getting post restante letter from Boris... H: -Ah, yeah, remember him. What is he...
,,Hirveküti" Zanri tunnused Raamat ,,Hirvekütt" on romaan. Romaani iseloomustavad keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg- eeskohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus-, isiku ja olustikukirjeldustega. Selles raamatus ei ole mõnda romaani tunnust nagu näiteks arvukas tegelaskond. Raamatus on vaid mõned üksikud, kuni kümme tegelast välja toodud. Minu arust ei ole seal ka väga pikk tegevusaeg. Tegevus toimub kõige rohkem ühe nädala jooksul. Mõned romaani tunnused teoses ikkagi olid. Raamatus on üpris keerukas sündmustik ja see on ka väga probleemiderohke. Niikui üks probleem lahendatud sai tuli kohe uus.
vajab iseenda ja oma tegevuse tunnetamise, oma teotsemise programmi ja sihi määratluse, selge arusaamise sellest, mis on hea ja halb, ilus ja inetu, eksimine ja tõde. Sokratese järgi seisneb inimlik tarkus selles, et mõistetakse oma teadmatust "tähtsaimates küsimustes". Sokrates pidas filosoofia tähtsamateks probleemideks inimest ja tema käitumist. Sokratese arvates oli filosoofial ka praktiline pool ja ta hakkas seda järele proovima läbi dialoogide. Dialoog, see on "teadja inimese tõeline, elav ja hingestatud kõne". Sokrates esitaski enamasti oma vaateid läbi avalikke dialoogide ja depattide. Tema järgi sai nime ka tema leiutatud meetod ehk siis sokraatiline meetod, milles juhatas ta oma vestluskaaslast või vastast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. Sokratese jaoks oli väga tähtis isenda tundmine ja tunnetamine. "Kes ennast tunneb, see
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik.
Sevtsenko rollide hulka kuuluvad nii Madeleine de Faublas (Ábrahámi ,,Savoy ball"), Eliza Doolittle (Loewe' ,,Minu veetlev leedi"), Silva (Kálmáni ,,Silva"), Mozarti Despina (,,Così fan tutte") ja Teine daam (,,Võluflööt"), Clorinda (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Valencienne (Lehári ,,Lõbus lesk") jpt. Markii de Faublas `d kehastas sedapuhku bariton Renè Soom, kelle etteastega võib üldjoontes rahule jääda, kui jätta seejuures mainimata kohati arusaamatu diktsioon nii dialoogide kui laulunumbrite juures. Tõepoolest, näitlejameisterlikkuse eest saab Soom suured plusspunktid, kuna tema kehastatud Aristide mõjus publikule ääretult loomutruuna ning muheda karakterina. Tema rollide hulgas on Estonias olnud Jevgeni Onegin (Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), Don Quijote (Leigh' ,,Mees La Manchast"), ,,Achillas (Händeli ,,Julius Caesar"), Juss (Raadiku ,,Vargamäe tõde ja õigus"), Aristide de
kandis ise kohtus ette. Verres mõistis, et tal ei ole lootust süüdimõistmisest pääseda, ning tasus 40 miljonit sestertsi kahjutasu ja läks pagendusse. Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Tema filosoofilised tööd on üles ehitatud Aristotelese dialoogide näidetele toetuvalt. Selline lai käsitlus näitab Cicero ekletismi. Suur on mõju Kreeka filosoofidelt, keda Cicero palju on tõlkinud ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad tänapäevalgi teavet hellenistlikest suundumustest.
1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tema stiili iseloomustab lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus, tähtis pole mitte jutustus, vaid meeleolu. Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte lugu. Ta stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autor ei paku konkreetset lahendust, seetõttu on Undi loomingust raske üheselt tõlgendada ning konkreetseid järeldusi teha. Mati Unt pole mitte ainult eesti kirjanduse elav klassik, vaid ka omapärane ja tunnustatud lavastaja.
PLATON Teda kutsuti „jumalikuks“, ta kasutas esimesena terminit theologia (teoloogia), armastas filosoofia kohta hellitavalt öelda „kallis rõõm“, tema elulukku on kirjutatud 12 aastat rännakuid ning orjuses viibimine, tema nimi tähendab „laiaõlgset“, töö oli talle eluviis, mõiste ideaalne riik toob silme ette tema nime. Ta oli üks antiikaja suurimaid mõtlejaid-Platon (427- 347 e. m. a) Platoni kirjutatud ja säilinud teoste-dialoogide arv ulatub üle kolmekümne ning need jaotatakse vastavalt inimese eluetappidele nelja rühma. Nii palju teoseid oleksime võimelised oma elu ajal läbi lugema, kuid kas ka täielikult mõistma, selles kahtlen ma sügavalt. Tema dialoogid olid mõeldud oma aja lugejaskonnale ning ilmselt ei osanud selle aja ettekuulutajadki ette näha, et mehe kirjutised mõjutavad tulevat ajalugu niivõrd palju. Ta on
reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, uskumine ja teadmine. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted mille kaudu me maailmale läheneme. Nende kahe mõtlemise erinevuseks olekski siis see, et müütiline mõtlemine seletab et miks asjad on nii nagu nad on, ilma kahtluseta ning see ongi inimeste jaoks tõde. Filosoofilises mõtlemises aga pannakse kõik kahtluse alla ning läbi dialoogide ja mõtiskluste jõutakse tõeni. Filosoofilise mõtlemise eesmärgiks ongi leida tõde. Müütilises mõtlemises aga on eesmärgiks jõuda teistsugusesse aega, ning see säilitab identiteeti ning see lähtub ainult minevikusündmustest. Ühiseks jooneks aga on mõlemal mõtlemisel see, et nad käsitlevad maailma kui tervikut. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega
Luigi Pirandello-mod draama alusepanija,Roomas Itaalia kirjanduse õppejõuna. Alustas novellidega,näidend"Kuus tegelast autorit otsinud".Teatro d'Arte, Nobel. Teostes tähtis:Mis reaalne,mis mitte. Ekspr.draama-keskne on peategelane-tema subjektiivsed tunded ja elamused määravad näidendi ilme.Kõrvaltegelased üldistatud,nt Mees,Tööline.Näidendid kujutavad põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte.Peategelase pikad lüürilised monoloogid, vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ja suurte massistseenidena. Tähtis on teatri kujundus.Walter Hasenclever ,,Poeg",Ernst Toller,Georg Kaiser,USA Eugene O'Neill 1936 Nobel ,,Iha jalakate all"-armastus kolmnurk,"Elektra saatus on lein". Draama ja müüt-müüt näidendimaailma üliinimlikkust.Jean Cocteau tegi aluse müütide teisendamisega. Aluseks antiikmüüdid."Orpheus","Põrgumasin" Jean Ciraudoux"Amphityron 38","Elektra",Antonin Artaud-sihiks oli müütidele toetuv radikaalne teater ,,Teater ja tema teisik"
Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates oli oluline teada, mis voorus on, sest ainult nii saab inimene käituda vooruslikult. Sokrates võttis sõna ka riigivalitsemise teemadel. Talle ei meeldinud demokraatlik riigikord, sest valitsemises osalesid ka täielikud võhikud
Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses, Kyrenes, LõunaItaalias ja Sitsiilias. Nähtavasti jätsid Platonile eriti sügava mulje Egiptuses teadus, poliitika, seal valitsenud fikseeritud tööjaotusvormid ning teaduse alal seal kasutusel olnud aritmeetika õpetamise meetodi. Itaalia reisil oli tema üks ülesanne tutvuda Pythagorase õpilaste matemaatika uurimustega. Syrakoysa valitseja õukonna juures oli arenenud miimikunst, millest Platon õppis oma dialoogide tegelaskujude individuaale iseloomustamise oskust. Elulugu 40aastasel (387 eKr.) asutas Ateenasse Akadeemia, mille nimi tulenes Ateena kangelase Akademose nimest. Kooli kõige kuulsam õpilane oli Aristoteles. Kool tegutses kuni 529 pKr Bütsantsi keiser Justinianus I sulges kooli paganluse tõttu. Platon sekkus ka Syrakoysa linna poliitikasse Sitsiilias. Ta lootis seal ellu viia ideaalse riigikorralduse projekti. Surma kohta mitu versiooni:
“Ma olen võrdlemisi tugevalt meelestatud antikristlane. ” Teostes meeldib mängida kõikvõimalike vandenõuteooriate ja salaorganisatsioonidega. Roger Zelazny, Dan Simmons, Robert Silverberg, ArkadiBoriss Strugatski. On olnud diplomaat Taanis ja Ungaris. Kui Hargla kirjutab, suitsetab ta kõvasti ning joob teed, teinekord “surakaga”. “Meeleolu loomiseks kuulab klappidest muusikat. Näiteks dialoogide kirjutamiseks vokaalmuusika ei sobi. Lemmikud on vanamuusika ja Mike Oldfield. Aga ka Õnnehetki kogeb kirjanik 80ndate pop.” Hargla päevas paarkolm korda. Nagu kaks tilka vett Indrek Hargla Üllar Saaremäe Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Indrek_Hargla http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/indrekhar gla.htm http://www
) Jakobsoni kommunikatsioonimudel, selle osad ja funktsioonid? SAATJA PROTOTEKST VASTUVÕTJA II SAATJA METATEKST II VASTUVÕTJA Mis on metakommunikatsioon ja metatekst? Metakommunikatsioon on kriitika. Väga suur osa kommunikatsioonist keerleb iseäranis tänapäeval ümber mingit laadi varasema kommunikatsiooni. Teisisõnu: uute tekstide, dialoogide kõneaineks on varasemad tekstid ja dialoogid. Sellisel juhul on tegemist metakommunikatsiooniga, mis produtseerib metatekste: SAATJA PROTOTEKST VASTUVÕTJA II SAATJA METATEKST II VASTUVÕTJA Aktiivne ja passiivne kommunikatsioon Aktiivne- teadvustatud ja ettekvatsetud kommunikatsioon Pasiivne kommunikatsioon- ei ole otseselt mõeldud sõnumit edastama.
Ago Soots, kes mängis Oronte'i ja Clitandre'i, avaldas küll muljet, kuid ta mõjus rõhutatult kunstlikult. Ma üleüldse ei salli vähimatki ülemängimist. ,,Misantroop" oli aga just sellele põhinev näidend. Rollid olid rajatud pigem kehakeelele, miimikale ja intonatsioonile kui dialoogidele. Minu jaoks oli see veidi pettumust valmistav, sest armastan suhteliselt realistlike tegelasi. Samuti oli kahju, et paljud Molière dialoogide lõigud läksid näitlejate vuristamise tõttu kaduma. Minu arust rõhutati tihtipeale valesid asju ning tähtsad ütlused ei jõudnudki publikuni. Mõned näitlejad nagu näiteks Katariina Lauk ja Ago Soots mängisid mitut rolli. Sellepärast oli vaatajatel raske jälgida kummas rollis tegelane parasjagu on. Ago Soots mängis mõlemat tegelast nii ühesuguselt, et nimesildita oleks võimatu selgeks teha, keda ta hetkel kehastab.
Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega Muusikal- muusikalise sisuga lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul on enam-vähem võrdne kaal Rokk-ooper- rokkmusal põhinev muusikaline lavateos. Pop-kultuuri nähtus. Ballett e varvastants on range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik Buto- postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid Foorumteater- brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu
Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ideaalkuju, "Brutus", mis käsitleb kõnekunsti ajalugu ja "Orator", milles Cicero arutles parima kõnestiili üle. Ta kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Tema filosoofilised tööd on üles ehitatud Aristotelese dialoogide näidetele toetuvalt. Selline lai käsitlus näitab Cicero ekletismi. Suur on mõju Kreeka filosoofidelt, keda Cicero palju on tõlkinud ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad teavet hellenistlikest suundumustest tänapäeval. Cicero tänini säilinud filosoofilistest töödest nõuavad enimmainimist "Cato Vanem vanadusest" (Cato Maior de senectute), "Jumalate loomusest" (De natura deorum), "Hüvede ja pahede piiridest" (De finibus bonorum et malorum).
seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus-, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda. Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Sokratese filosoofia rajaneb tunnetusel ja enesekaemusel. Sokratese filosoofia peamine lähtealus on üldise mõistuse (jumala) olemasolu tunnistamine ning eesmärgipärasuse käsitamine loogilise printsiibina. ,,Tunne iseennast!'' ütles Sokrates. Ehk teiste sõnadega: tunne oma teadmiste piire! Tema lause "Ma tean, et ma midagi ei tea," tähendab, et ta ei pea tõsikindlaks seda, mida ta ise pole kontrollinud, ta ei tunnista ühtegi autoriteeti peale omaenda hinge
...........................7 LISAD:................................................................................................................................................8 2 1. SISSEJUHATUS Toni Morrison on afro-ameerika naiskirjanik, kes 1993. aastal võitis Nobeli preemia. Teosega "The Bluest Eye" pälvis ta Pulitzeri auhinna. Tema kirjutised on tähelepanuväärsed jutustava laadi, värvikate dialoogide ja detailideni kirjeldatud afro-ameerika tegelaskujude ja olustiku poolest. 2. BIOGRAAFIA Toni Morrison on sündinud 18. veebruaril 1931aastal Lorainis osariigis. Morrisoni sünninimi oli Chloe Anthony Wofford. Ta sündis töölisklassi kuuluva neljalapselise pere teisena. Lapsena luges Toni palju, tema meeliskirjanikeks olid Jane Austen ja Lev Tolstoi. Tema isa George Wofford rääkis talle rahvajutte neegrite ühiskonnast (seda jutustamismeetodit
kriteerium oli selle kasulikkus inimesele. Sokrates(490-399 eKr) uskus, et on olemas tõeline tõde ja väärtus, mis tuleb võtta asjade aluseks,"me ei tea, mis on see põhiväärtus, aga peame sellele lähemale liikuma", kasutas sokraatilist ehk küsimuste-vastuste põhist dialoogi Platon(427-357) Sokratese õpilane, pani ka oma mõtteid kirja Sokratese dialoogide kaudu; kahe maialma teooria: tõeline, muutumatu ideedemaailm vs selle hale meeltega tajutav vari ehk nö ,,reaalsus", side kahe maailma vahel on hing. Ideaalne riik: filosoofidest valitsejad(mõistus), alluv sõjavägi(tahe), mass(kirg). Platoni kool Akadeemia Aristoteles Platoni õpilane, kahtles Platoni kahe maialma teoorias, ,,on ainult üks meeltega tajutav maailm", üldmõisted tuletatakse
mis on teadmine ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, näiteks õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda. Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Paljudele, kes ennast ise targaks pidasid, ei meeldinud, et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas. Seetõttu oli Sokratesel palju vaenlasi. Pealegi ei pidanud Sokrates lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast. Ta arvas, et riiki peaksid juhtima ainult targad ja asjatundlikud mehed, mitte aga lihtrahvas, nagu Ateenas kombeks. Talle ei meeldinud riigiametitesse määramine liisuheitmiseteel
Aastal 388 eKr asutas ta Ateenas akadeemia. Tema kaks järgmist Sürakuusa reisi, mille eesmärgiks oli veenda Dionysus II tema riigifilosoofiat rakendama, jäid tulemusteta. Aastatel 361 347 (Platoni surmaaasta) tegutses ta Ateenas filosoofiaõpetajana. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamike dialoogide tegelaseks on tema õpetaja Sokrates. Tihti kõneles Sokrates dialoogides Platoni omaenese mõtteid. Inspiratsiooni vestlusteks sai ta vestlustest sõprade, õpilaste ning teiste linnade ja maade filosoofidega. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vanakreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale Ei tohiks tähelepanuta jätta, et filosoofiat võrdsustas Platon teadusega. Oma dialoogis
meeltemuljed, elamused ja nägemused määravad kogu näidendi maailma ilme. Teda ümbritsev keskkond on sageli esitatus grotesksena, kõrvaltegelased on üldistatud tüüpkujud (Mees, Tööline), kes tihtipeale käituvad nagu marionetid. Eelistatult kujutatakse põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte. Tegevuseaeg ja ruum on enamasti abstraktsed. Stiili kujundavad järsud kontrastid, ekstaas ja paatos. Peategelase pikad lüürilised monoloogid vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ning suurte massistseenidega. Juba tekstis etendavad tähtsat rolli visuaalsed teatrikujundid. Ekspressionistlikele teatrilavastustele on tunnuslikud teravad rütmid, massid ja kõnekoorid. Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeiks. Lavakujunduses mängitakse valguse ja varju ning värvikontrastidega, tinglikkust suurendavad ebasümmeetrilised vormid ja viltused jooned.
· 1939 romaan "Põrgupõhja uus vanapagan" · 1.03.1940 Tammsaare surm Kunstlikust võttest A. H. Tammsaare romaanide esituses l. . H. Tammsaare loomingut käsitledes on alatasa rõhutatud ta suurt elutundmist ja loomingulist sisurohkust, kuid mitte alati pole arvustusel olnud head öelda . H. Tammsaare stiililisest virtuositeedist ja eriti teoste ehitamisoskusest. Järjest on kordunud nurinad näit. . H. Tammsaare dialoogide suhtes ja need on ikka leitud olevat liiglihalised, ühetoonilised ja liiga üldised. Ja ometi on . H. Tammsaare loomingu tähtsaim osa avaldunud dialoogides. Kas ei haiguta siin teatud lahkkõla kütuste ja laituste aluse käsituses? Kas ei ole hinnatud . H. Tammsaare stiililisi omadusi liiga palju üldteoreetilistest vaatekohtadest ja liiga vähe tähele pandud seda paratamatut sidet, mis on . . T. sisuliste väärtuste ja näivate stiililiste mitteväärtuste vahel? Paistab, et . . T
õnnelikeks saada. Olgugi et selleks nad vajavad täiesti erinevaid asju, aga just see püüdlus ühineb neid. Cela tegelaskujud, kelle iseloome ta edukalt avastab detailide abil on Madridi kohvikukülastajad. Kirjanik kasutab detaile kirjeldamisel, aga ta luuab portreid mitu kriipsudega, ei nämmuta ja ei paku lugejale ainuõiget varianti. Nendest fragmentidest kujuneb Madridi elu pärast kodusõja lõppu. Lühike stseenide ja dialoogide abil kirjanik edastab päris realistlikult tolle koha ja aja õhkkonda. Inimesed ilmuvad ja vaevalt kokku puutudes kaduvad linna hiiglasuures tarus. Kohtuvad kohvikus, vahetavad paar sõnu, armastavad ja tülitsevad sel lühihetkil kui autor laseb neid lavale ja loovutavad kohta teistele. Mõned jäävad meelde, teised ainult täiendavad taru üldist tunnet. Lugesin, et kriitikud heitsid Celale ette, et ta lihtsalt kavandab tegelaste iseloomi, ei lase lugejal neid lähemalt vaadelda
2. Novelli ,,Suveöö armastus" on kätketud romantiline lugu. Püüa seda väidet põhjendada. Leia novellist romantilisi tegevuspaiku ja loodukirjeldusi. Leia vähemalt 5 võrdlust, 5 isikustamist, 5 epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6. Kas novellis käsitletu on aktuaalne? Missuguseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua võrreldes tänapäeva tüdrukute ja poiste ellusuhtumisega? 7. Novellis peegeldab ja võimendab inimhinges toimuvat loodus. Leia novellist sellekohaseid näiteid. 8. Selgita, kuidas mõistad novelli lõppu? 1
kirjanduses. Tol ajal oma kirjanduslikku tegevust alustanud sulemeestele on jätkuvalt omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Tema stiili iseloomustab miniatuursete piltide visandamine, lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus ning "elulähedus", antonioni'likud impressionistlikud kaadrid, tugev suhtestatus aja ja ruumiga - väliskeskkonnaga (näiteks Hüvasti, kollase kassi alapealkirjad (Esimene koolipäev, Vihmane päev, Rütmiline päev), mis dikteerivad kogu süzhee arengut). Tähtis pole mitte jutustus vaid meeleolu. "Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Küsimus on selles, kuidas seda lineaarses tekstis kirja panna... Elu Undi
Õppis Pariisis. Õpetas Pariisis. Vihkas skolastikat, sellest sai tema pilgete objekt. Tema vaated kujunesid välja humanismi ning vaba usu alusel, hakati nimetama kristlikuks humanismiks. Ladinakeelsed traktaadid: ,,Õpetamise viisist", ,,Kirjade kirjutamisest". 1500. a ladinakeelsete tsitaatide ja kõnekäändude kogum ,,Adagia". ,,Usalduslikud kõned" üks populaarsemaid ja enam välja antud raamatuid 16. saj. Ladinakeelsete, lihtsate, elu-olu käsitlevate dialoogide kogum. 1524. a avaldas Baselis arutluse ,,Vabast tahtest", humanistlikult mõttest kantud dialoog, kõneles kõlblusest. Erasmuse esimene argument reformaatorite vastu. Sest see on ,,...inimeste mõtteviis, kes nii truult ja pimesi pooldavad ühte arvamust, et nad ei suuda taluda mitte midagi sellest erinevat". Usk vabasse isiksusesse. Deviis ,,Credo nulli" (Olen leppimatu). Tohutu pärand: traktaadid, pamfletid, tõlked, kommentaarid, kirjad... ,,Narruse kiitus" -1509. a kirjutatud
hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise ühteaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks. Ei pooldanud Ateena demokraatlikku korda. See polnud tema arvates hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud Platon sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Just Platoni dialoogide kaudu tunneme Sokratese seisukohti. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjad- ideed. Ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofis saavad riigi etteotsa.
pandi alus kirjakeelele. Erasmus Rotterdamist - Euroopa kuulsaim humanist, katoliku kiriku kriitik, aga ei liitunud protestantidega. See näitab, et humanism ja reformatsioon olid siiski erinevad. "Narruse kiitus" - maailmakuulus satiir, kirjutatud 1510, kui ta oli T. More'il külas Inglismaal ("Kõnekäänud" - esseekogu, inspireeritud antiigi mõtteteradest "Usalduslikud kõnealused" - satiiriliste dialoogide tsükkel) Satiir oli enam kui kaasaja pahede piitsutus. E pilab loodust, elutarkust, raamatutarkust, dogmasid, teolooge, stoitsistlikke filosoofe, elukauget teadust. Naerab välja inimalpusi: pühakujude ja ikoonide kummardamise, tiitlite ja seisustega edvistamise, dogmaatika ja fanatismi, pedantluse, vassivad- valetavad ärimehed, juristid, mungad, paavsitd ja piiskopid nende ahnuse pärast, pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise.
mõningaid probleeme valmistavad. Palju oli ka neid õpilasi, kes kirja lõpus oma nime taha punkti olid pannud (eg. ’Best wishes, Kati.’ ). 2. 2. Kuulamine Kuulamisosa keskmine tulemus oli 84% (12,6 punkti 15st), mis on väga lähedane eelmise aasta keskmisele (vrd 2010. a 85%) (vt punktide jagunemist graafik 3). Õpilaste kuulamisoskust kontrolliti kahe ülesandega, millest esimeses kuulasid õpilased lühiintervjuusid igapäevastel teemadel ja pidid valima dialoogide kohta esitatud kolme väite vahel (multiple choice). Teine ülesanne oli lünga täitmise ülesanne (ingl k gap-filling), mis põhines intervjuul jäähotellide kohta. Esimese keskmine tulemus oli 87,5% ja teisel 81,4%. Seega osutus esimene ülesanne õpilastele suhteliselt lihtsaks ja teine ülesanne jäi oma raskusastmelt keskmise kuulamisosa ülesande traditsioonilisse vahemikku. Graafik 3
10 Sealsamas 11 Sealsamas 12 Sealsamas 13 Sealsamas 14 Sealsamas 6 juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos) 15. Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide"16 üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Platon (427 347 eKr)
serena õhtulaul alba hommikulaul ristisõja teemad neitsi maarja Rüütlitel oli kaasas teener rändmuusik menestrel, kes pskas hästi laulda ja pilli mängida eesmärk tegi kogu töö ära 12. sajandi tugev trubaduur Bernart de Ventadorn tegutses Akvitaania Eleonore õukonnas ja lõi talle ka hulga laule säilinud lugulaul ''Lõokese laul'' tsitol näppekeelpill, viiuli eelkäija Adam de la Halle ''Robini ja Marioni mäng'' dialoogide ja 28 lauluga + mitmehäälsed laulud Walter von Meissen (peab lihtsalt teadma) PILLID Iseseisvat instrumentaalset muusikat ei olnud. Pillid olid mõeldud tantsu- ja laulusaateks. Varaseim tantsuvorm estampii (aeglane sammtants) koos pillisaatega OREL vanim pill, tsirkuseartistid kasutasid Aahheni kirikuorel mängis liturgilist muusikat õukonnas ilmalikku muusikat kandeorel portatiiv Viiulite eelkäijad:
toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad – neil on mõni kunst või oskus (technē) –, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda (logos). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati.
sarnane tundide arv või suureneb sõltuvalt klassist. 9. Milliseid metoodilisi võtteid on PRÕK-is soovitatud I ja II astmes kasutada? Seletage vähemalt kolm lahti. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad I kooliastmes: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine; 4) häälega lugemine; 5) rääkimine pildi alusel; 6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine; 7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine. Osaoskuste arendamiseks sobivad II kooliastmes: 1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine; 2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv on püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad, olgu see mõni kunst või oskus, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad. Seda teadmist peavad nad oskama ka teistele, õpipoistele edasi anda. Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta teab ja et ta midagi ei tea. Oma julgusega öelda välja oma 6 arvamus ja arutleda pikalt ja põhjalikult elu tähtsatel teemadel, tõmbas ta endale suurt tähelepanu. Oli neid, kes pooldasid teda ning jälgisid ja õppisid temalt või tema käe all. Ülekaalukalt oli ka
5 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Jamb- Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Jambides pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Selliste luuletuste levinumaks värsimõõduks oli jambiline trimeeter, millest hiljem sai ka dialoogide levinuim kõnevärss draamateostes. Jambiline trimeeter koosnes kolmest meetrumist, igaühes kaks jambilist värsijalga. jambiline trimeeter Jamb oli arvatavasti esimene zanr, milles loobuti laulust. Arhailisel ajal ei seostunud jamb ühegi kindla värsimõõduga, jambide asemel kasutati ka trohheusi ja teisi värsimõõte. Eleegia- Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus.
REFORM: 1851-- raamat "Ooper ja draama" · Selles raamatus Wagner formuleeris edasised ideed. · Traditsioonilise ooperi asemele muusikaline draama! · Sõna ja muusika on võrdõiguslikud, peavad omavahel põimuma · Helilooja peab olema ise libreto autor. · Tegevuse katkematu kulgemine: o loobumine "numbriooperist" -- ooperi jaotamine aariateks, retsitatiivideks jne. Need asendada loomulikult väljakasvavate dialoogide ja monoloogidega. · Tegelased õilsad, kaastundlikud · Teemadeks müüdid, legendid · Orkestri ülesandeks kangelase tunnete edasiandmine · Juhtteemad -- kajastavad sündmusi, tegelasi, loodusnähtusi Umbes 1850 tutvus Hans von Bülowga -- tulevane jünger, Liszti tütremees 1850 -- ilmus artikkel, kus ta oli nõus Schumanni väidetega: "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi." WAGNER - "KUNSTNIK PÖÖRDUB TUNNETE, MITTE MÕISTUSE POOLE.
tegelastest tekib piisav ettekujutus. Tegevus toimub 1922.aastal Kopenhaagenis, kus ühele asjaarmastajast detektiiv Jens Buhlile antakse ülesandeks lahendada ajalooline kriminaalmõistatus 240 aastat tagasi kordasaadetud mõrv Viinis, mida ähvardas parasjagu türklaste rünnak. Huvitavaks on kirjaniku lähenemine teose probleemidesse tegelaste, Jens Buhli, politseitöötajate ning krahv Tolnai, dialoogide kaudu, kuigi eks muidugi leidub ka kirjanikupoolset jutustamist. ,,Kahekordne mäng" maalib üpriski hea pildi tolleaegsest ühiskonnast. Tundub, et rüütlikombed säilisid ka 20.sajandi alguses: viisakus oli suhtluses väga tähtis ning solvamine tõi kaasa teatud tagajärjed. Duelle ei tohtinud küll pidada, aga mehed tegid seda sellegipoolest. Sündmustekeeris algabki sellest, et toimub illegaalne kahevõitlus, mille
(2 lk 30) 4.4 Lugemisjärgsed harjutused Lugemisjärgsed harjutused kontrollivad, mil määral õppija tekstist aru on saanud. Samuti võrreldakse tekstis sisalduvat infot oma kogemustega. Siin on omal kohal kokkuvõtete tegemine, vastuste vormistamine, märkmete silumine, tõlkimine, vestlus, arutlus, analüüs, uue alguse või lõpu väljamõtlemine, küsimuste esitamine autorile või tegelastele, tegelastevaheliste dialoogide koostamine jne. Tihti arendatakse tekstile toetudes ka mõnd teist osaoskust, näiteks kõnelemist (vestlus teksti teemal, millega oled nõus, millega mitte, ümberjutustus, rollimäng), kirjutamist (sisukokkuvõtte tegemine, vastuse kirjutamine artiklile, etteütlus, loetud tekstiga rööpse teksti koostamine) või kuulamist (intervjuu kirjanikuga). (2 lk 31) 4.5 Kokkuvõte Kindlasti tuleks ka lugemistunni lõpus teha kokkuvõte tunnist, sõlmida kokku lahtised otsad,
6. Laiem dialoog - Maailma majanduspoliitika suuremat järjepidevust silmas pidades teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat. Eesti ja WTO Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris. Eesti WTOga ühinemise kronoloogia: · vaatlejastaatus juuni 1992 · ühinemisavaldus märts 1994 · ühinemise toimkond märts 1994 · ühinemisprotokoll 21.05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999
Alles oma hilisemas loomingus hakkab dialoogne vorm üha enam aset andma pikematele arutlustele – kuid siingi on need esitatud ühe kõneleja ettekandena. (6 lk 58-59) Kogu Platoni looming liigitatakse nelja rühma: 1. Noorusea dialoogid “Apoloogia” (Sokratese kaitsekõne) “Kriton” “Protagoras” “Lanches” “Lysis” “Charmides” Selle rühma dialoogide sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. Neis puudub veel ideeõpetus. 2. Üleminekuaja dialoogid “Gorgias” “Menon” “Euthydemos” “Väiksem Hippias” “Suurem Hippias” Nendes esindab Platon preeksistentsi ja surematuse õpetust. Samuti ilmnevad siin ideede õpetuse algmed. 3. Meheea dialoogid “Politeia” (Riik)
endast dialooge, üleskirjutatud kõnelusi, kus tihti esinevad kõneluspartneritena ajaloost tuntud isikud. Peamiseks kõnelejaks enamikus dialoogides on aga Sokrates. Platonit ennast omanimeliselt üheski dialoogis kõnelejate seas ei ole. Muidugi on siin tegemist Platoni Sokratese- interpretatsiooniga, hilisemates teostes aga ilmselt lihtsalt sellega, et Platon on asetanud iseenda vaated Sokratese suhu. Ometigi võib eeldada, et varasemates teostes kajastuvad dialoogide- Sokratese kõnelustes ajaloolise Sokratese vaated. 10 Sokratese filosoofia Sokrates läheb oma filosoofilistes otsingutes relativistlike õpetuste vastu. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, tuleb tema vaated rekonstrueerida. Põhiline allikas Platon (kuid temal on Sokrates tark minategelane kõigis dialoogides, ka nendes, kus ta esitab oma isiklikke seisukohti). Ka e.k
ja infrastruktuuri oma kaubanduse laiendamiseks. 6. Laiem dialoog - Maailma majanduspoliitika suuremat järjepidevust silmas pidades teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat [4] 8 2. EESTI MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONIS 2.1. Eesti astumine WTO-sse Juunis 1992 omandas Eesti Vabariik GATT vaatlejaliikme staatuse. Sisuliselt tähendas see vastastikust infovahetust GATT-i sekretariaadiga. Märtsis 1994 esitas Eesti koos Eesti
Peeti üheks seitsmest targast. *Homeros Kreeka luuletaja. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse tema olemasolus. Kujutatakse pimeda raugana. *Pindaros Kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks,kreeka rahuslike pidustuste puhuks. Säilinud 4 raamatut olümpia-. püütia-. Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks loodud epiniikione. *Aischylos Kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise. hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogide osakaalu kooriosade arvelt. Ilmekad, jõulised karakterid, tihe kompositsioon. Kirjutas 80 näidendit. Nt ,,Aheldatud Prometheus" *Sophokles Kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja (,,Antigone","Kuningas Oidipus","Elektra"). Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. *Thales Kreeka fiosoof. Pidas vett algaineks, millest on arenenud kogu maailm
Taavi, Leonard ja Eedi suundusid metsa, et saada kokku teiste metsavendadega ja videlda üheskoos kommunistide vastu. Kompositsioon Ristuvalt võis lugeda Taavi käekäiku ja tema kodukoha sündmusi. Ühes lõigus oli juttu Taavi tegemistest ja järgmises tema pere tegemistest talus. Ristumisi on terve romaani ulatuses palju, mistõttu on komplitseeritud teosesse põhjalikult süvenemine. Romaanis on kasutatud dialooge, kuid mitte väga palju. Dialoogide tõttu on seda raamatut ka huvitavam lugeda. Tihti peale on dialoogid rohkem kui kahe inimese vahel ning tegelaste jälgimine raskendatud. Autori poolseid kõrvalepõikeid minu arvates polnud ja selle pärast oli ka mõnevõrra lihtsam lugeda. Romaani peatükid on jaotunud vastavalt sündmuste kulgemisele. Uut peatükki on alustatud uue sündmusega, kuid on siduv eelmise peatükiga. Peatükid on ei ole liiga pikad ja uut peatükki lugedes vaatan enne pikk see peatükk on
kohta ridagi. Tal oli selleks kaks põhjust. Esiteks lootis ta mõningaid asukohamääramise juhiseid müüa ning hoidis seetõttu arvutamise meetodeid saladuses. Teiseks oli Galileo püüdnud igati vältida Maa tegeliku liikumise käsitlemist põhjusel, et säärased asjad olid ümberjutustamiseks sedavõrd tehnilist laadi peensused, nagu ka näiteks kaaslaste varjutuste määramine, et neid polnud lihtsalt võimalik ,,Dialoogide" asjaarmastajaist lugejaskonnale mõne sõnaga lahti seletada. Lähenedes sündmuste reale, mis juhivad meid otse kiriku sekkumiseni sellesse puhtteaduslikku vaidlusesse, oleks kasulik teada mõningaid eelnenud arvamusi. Praegu kuuleme sageli öeldavat, et vaieldamatud tõendid Maa aastase perioodiga liikumise kohta leiti alles XIX sajandi alguses, kui suure täpsusega instrumendid esimest korda võimaldasid tabada kinnistähtede parallakse
,,ideede teooria".Kuid paljudes teostes teooria puudub ja on ka selliseid teoseid,milles Platon omaenese ,,ideede" teooriat kritiseerib.Väga huvitav on fakt,et paljud teadlased sellepärast juba üle 150 aasta ,,Platoni-küsimust" arutavad.On uurimus,mis on pühendatud järgmistele küsimustele:1)Platoni teoste nime all meieni jõudnud tööde tõeline kuuluvus Platonile.2)nende kronoloogia.Uurijad on Platoni dialoogid jaganud mitmesse gruppi.Kõige varasem on nn sokraatlike dialoogide grupp.Näiteks ,,Euthyphron","Laches","Menon".Hiljem kirjutas ta dialoogid ,,Pidusöök",Phaidon" ja ,,Riigi".Veel hiljem ilmusid ,,Riigi" ülejäänud raamatud,"Phaidros","Parmenides". Lõpp-perioodil kirjutatud: "Sofist", "Poliitik","Philebos","Timaios","Kritias" ja ,,Seadused".Vormi,iseloomu,esitlusviisi väärtuse poolest ei ole Platoni dialoogid ühelaadilised. Idealism.Õpetus ,,ideedest"
13. sajandi teisel poolel algas aga truväari luule linnastumine ja sel ajal kohtame laulikute hulgas ka madalamast seisusest inimesi. Kuulsaim laulukeskus oli Põhja-Prantsusmaa linn Arras, kus tegutses lauljate vennaskond, mille nimekiri sisaldab 180 nime. Kuulsaim Arrasi laulik oli Adam de la Halle (11 1237-1285... 88), kes erandina lõi juba ka mitmehäälseid laule. Temalt teatakse ka kaht laulumängu, neist kuulsam on ,,Robinija Marioni mäng" (,,Jeii de Robin et de Mario'n") dialoogide ja 28 lauluga. Saksa minnesingerite luule kujunes prantslaste eeskujul 12. sajandi. Tema kõrgajaks on 13. sajandi esimene kolmandik. enamik suuri minnesingereid. Seal toimusid ka lauluvõistlused . Kuulsaim minnesingeritest oli keisrite Otto IV ja Friedrich II teenistuses tegutsenud Walther von der Vogelweide Samaselt truväärilauluga algas 13. sajandi teisel poolel ka minnesingerite luules linnastumineja õukondade asemel hakkasid tooni andma tsunftilaadsed vennaskonnad.
ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) · Nukuteater · miim, pantomiim · objektiteater, osavõtuteater, foorumteater 30. Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. · Ooper draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega · Operett (it k operetta - väike ooper) - koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust. Praeguse meelelahutusliku tähenduse saanud 19. sajandil. · Muusikal - kergema sisuga muusikaline lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul enam-vähem võrdne kaal. Nö tavainimeste elust. Popmuusika. Muusikal on kommertsteatri zanr. 31. Ballett, modernballett, moderntants ja kaasaegne tants kuidas erinevad üksteisest?
annaabi.ee 
