TONI MORRISON – NOBELI KIRJANDUSAUHINNA LAUREAAT (0)

TONI MORRISON – NOBELI KIRJANDUSAUHINNA LAUREAAT
Referaat
SISUKORD:
1. SISSEJUHATUS 3
2. BIOGRAAFIA 3
3. LOOMING 4
3.1. HITTROMAAN “ARMAS” (“ Beloved ”) 5
4. TSITAADID 5
5. KOKKUVÕTE 6
KASUTATUD KIRJANDUS: 7
7
LISAD: 8

1. SISSEJUHATUS

Toni Morrison on afro-ameerika naiskirjanik , kes 1993. aastal võitis Nobeli preemia. Teosega "The Bluest Eye" pälvis ta Pulitzeri auhinna . Tema kirjutised on tähelepanuväärsed jutustava laadi , värvikate dialoogide ja detailideni kirjeldatud afro-ameerika tegelaskujude ja olustiku poolest.

2. BIOGRAAFIA

Toni Morrison on sündinud 18. veebruaril 1931aastal Lorainis osariigis.
Morrisoni sünninimi oli Chloe Anthony Wofford. Ta sündis töölisklassi kuuluva neljalapselise
pere teisena . Lapsena luges Toni palju, tema meeliskirjanikeks olid Jane Austen ja Lev Tolstoi .
Tema isa George Wofford rääkis talle rahvajutte neegrite ühiskonnast (seda jutustamismeetodit
kasutab Toni hiljem oma loominguski).
Aastal 1949 astus ta Howardi ülikooli humanitaarteaduskonda. Seal vahetas ta oma nime, mis ennne oli Chloe, Toniks. Vahetamise põhjuseks pidas ta rasket hääldust. Nimi "Toni" tuleneb emakeskmisest nimest Anthony. 1953. aastal omandas ta bakalaureusekraadi inglise keeles. Aastal 1955 kaitses ta Cornelli ülikoolis magistrikraadi. Juunis 2005 nimetas Oxfordi ülikool Morrisoni audoktoriks.
Aastatel 1955–1957 oli ta Texas Southern University 's õpetaja, pärast seda jätkas inglise keele õpetamist Howardis.
Aastal 1958 abiellus ta Harold Morrisoniga. Neil oli kaks last, paar lahutas 1964. Pärast lahutust siirdus ta Syracusesse New Yorgis , kus toimetas õpikuid. 18 kuud hiljem asus ta tööle New Yorgis asuvasse kirjastusse Random House.
Toimetajana mängis ta tähtsat rolli Aafrika-Ameerika kirjanduse populariseerimises. Ta toimetas sääraste autorite raamatuid nagu Toni Cade Bambara, Angela Davis ja Gayl Jones . Samaaegselt andis ta New Yorgi Riiklikus Ülikoolis ka inglise keele tunde. Aastal 1984 nimetati ta Albany Ülikooli Albert Schweitzeri õppetooli juhatajaks. Aastail 1989–2006 teenis ta Princetoni Ülikooli humanitaarharu Robert F. Goheeni õppetoolil.
Hetkel töötab ta ajakirja The Nation toimetamismeeskonnas.

3. LOOMING

Toni Morrisoni loomingut on hinnatud nii Pulitzeri auhinna kui ka (seni ainsa USA mustanahalise kirjanikuna) Nobeli kirjanduspreemia vääriliseks. Kahtlemata ei määra nahavärv kirjaniku loomingu taset, samuti pole Morrisoni puhul tegemist viimase aastakümne jooksul tähtsamate kirjandusauhindade jagamisel täheldatava minoriteedipoliitikaga. Toni Morrison on aga ise rõhutanud afro-ameerika kultuurikonteksti tähtsust nii oma loomingu ainestikus kui ka lugejaskonnas, kellele ta romaanid on suunatud.
Kirjutamisstiililt sarnaneb Morrison paljuski Lõuna-Ameerika maagilistele realistidele (Alejo Carpentier, Gabriel García Márquez, José Donoso jt), kelle loomingus segunevad üleloomulik ja realistlik.
Morrison on meisterlik jutuvestja; tegelaste elusaatused moodustuvad väikestest jutukatketest, meenutustest ja nägemustest, mis raamatu nii põnevaks teevad, et seda on raske enne lõppu käest panna. Enamik elusaatusi on traagilised, tulvil enam või vähem võikaid sündmusi. Kuidas teisiti nimetada episoodi, kus koolmeistrist istanduseomaniku kaks hoolealust Sethe rinnad piimast tühjaks imevad, koolmeister aga pealt vaatab ning oma märkmikku "Sethe valmistatud tindiga" ülestähendusi teeb?
Romaani motoks võiksid sobida Sethe ämma enne surma lausutud sõnad, mida eri tegelased romaani kestel ikka ja jälle kordavad: "Maailmas pole mingit muud õnnetust peale valgete inimeste." Ometi pole Morrisoni eesmärgiks aastatetaguste julmuste üle kohtumõistmine või rassivaenu õhutamine, samuti mitte rõhuvate ja traagiliste sündmuste masendav kuhjamine.
Skeptiline lugeja võiks ju kahelda, kas romaani meisterlikud looduskirjeldused suudavad mahendada võikaid stseene. Seda aga Toni Morrison oma romaanides rõhutabki. Elu ei tee elatavaks või kontimurdvaks mitte sündmused, olgu nad kuitahes hirmsad, vaid see, kuidas neisse suhtuda . Ürgne elujõud, mis tema teostest hoovab, suudab tõepoolest õitsva õunapuu iluga leevendada puruks pekstud selja ja muserdatud hinge valu. Ka Sethele ei pane Morrison süüks mitte seda, et ta oma tütre mõrvas, vaid seda, et ta ei suuda seda unustada ning eluga edasi minna.
Läbi romaani kõlab ikka ja jälle sprituaalirida "Pane maha oma mõõk ja kilp", ent selletagi oleks "Armas" ikkagi sügavalt religioosne teos, selle sõna kõige inimlikumas tähenduses. Umbes nagu Mahalia Jacksoni traagilisest elutunnetusest ja helgest eluusust kantud sprituaalid.

3.1. HITTROMAAN “ARMAS” (“Beloved”)

1988 aastal sai "Armas" (Beloved) Pulitzeri kirjanduspreemia. Raamat on valitud maailma parima 100 ingliskeelse raamatu hulka ning ta on saanud hulgaliselt muid auhindu. Aastal 1998 tehti raamatust film (peaosas Oprah Winfrey).
Chloe on varasest noorusest peale huvitatud olnud kirjandusest ning seda ta on ka õppinud mitmes erinevas USA ülikoolis. Enne oma hittromaani "Armas" avaldamist kirjutas ta ka mitmeid teoseid, mis kattuvad ka Armsa temaatikaga. Mõned ei salli Toni Morrisoni üldse - teda süüdistatakse rassismi õhutamises ning liiga šovinistlikus lähenemises maailmas. Eks see olla mingil määral õigustatud, sest ta on väitnud, et valged inimesed on süüdi mustade kuritegevuses ja harimatuses jms.
Raamatut on pühendatud 60 miljonilile või rohkemalegi - sellega viitab autor neegrite orjaajastule. Teos põhineb tõesti sündinud lool.
Teos keerleb kahe tegelase ümber - endine neegerori Sethe ning tema tütar Denver. Samuti on teisi tegelasi - Armas, Paul D, vanaema Baby Suggs pojad Howard ja Bugler ning teised.
Sethe tapab ühe oma tütre ära, sest ta kardab, et "valged tulevad ja võtavad ta ära". Laps hakkab kummitama nende majas , kuni üks päev ilmub nende juurde Armas, kes Denveri ja Sethi arvates ongi see laps, kes oli tapetud imikuna.
Tegemist on teosega, kuhu on põimutud mitmesuguseid lugusi, mis kõik näitavad kui raske oli mustade elu tollel ajal; kuid teose põhimotiiviks jääb ikkagi lugejaks selgeks tegemine, miks Sethe tappis oma lapse. Ja mitte ainult selgeks teha, vaid ka õigustada seda. Ja kui mingi hetk lugeja ikka ei saa aru, siis räägib Sethe veel ühe loo sellest, millistes loomalikes tingimustes nad pidid töötama, elama- mida kõike nad pidid üle elama.

4. TSITAADID

• “Ta on hinge sõber. Ta hoiab mind koos. Ma lagunen osadeks , ta korjab need üles ja annab mulle õigesti kokkupanduna tagasi. On hea kui sul on naine, kes on su hinge sõber. “(“Armas”, 1997)
  
• “Tulevik oli nagu päikeseloojang, minevik midagi, mis tuli seljataha jätta. Ja kui minevik ei taha kuidagi maha jääda, tuleb see jalge alla trampida. “(“Armas”, 1997)
  

5. KOKKUVÕTE

Chloe Ardelia Wofford (sünd 1931) on Ameerikas sündinud esimene mustanahaline naine, kes on saanud Nobeli kirjanduspreemia (1993). Teda peetakse üheks säravamaks andeks tänapäeva ameerika kirjanduses.

KASUTATUD KIRJANDUS:

http://et.wikipedia.org/wiki/Toni_Morrison

http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/toni_morrison

http://nikitheone.blogspot.com/2009/01/toni-morrison-armas.html

http://www.loraincityhistory.org/lizzie/people/tonim/images/yearbook_photo.jpg

http://4.bp.blogspot.com/_OaqgskkK9gw/TTR82kz0WdI/AAAAAAAAHCw/tku4e8fucCc/s1600/Toni-Morrison.sflb_.jpg

http://www.afrobella.com/wp-content/uploads/2011/02/toni-morrison.jpg

LISAD:

[5]
[6]
[4]