Infopädevus Mis on infopädevus? Infopädevus e infokirjaoskus tähendab võimet tunnetada infovajadust, oskust vajaminevat informatsiooni efektiivselt leida, hinnata ja kasutada. Kas sünonüümide kasutamine info otsimisel tuleb kasuks? Sagedaseim viga on sünonüümide kasutamata jätmine! Laiendamaks oma võimalusi mitmekülgset infot leida, on hea kirja panna kõik oma esialgse teemaga seonduvad märksõnad ja lähedased, sünonüümsed mõisted. Mis on süstemaatiline infootsing? Süstemaatiline infootsing tähendab otsingusõnade põhjalikku läbimõtlemist, sünonüümide, laiemate ja kitsamate mõistete ja seotud sõnade kaasamist ning omavahelist kombineerimist operaatoritega AND, OR ja NOT. Kuidas operaatorid AND OR ja NOT toimivad? AND piirab otsingut, päringus sellega ühendatud sõnad peavad kõik leitavates dokumentides esinema. OR laiendab otsingut, esinema peab kas üks või teine (vähemalt üks) operaatoriga OR ühenda...
DIGIPÄDEVUS Kadri Roosimägi DIGIPÄDEVUS ■ Digipädevus on üks riiklikus õppekavas kirjeldatud kaheksast üldpädevusest. ■ Selle eesmärk on arendada oskust kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. ■ Digivahendite kasutamine õppetöös muudab õppimise ja õpetamise paindlikumaks ning isikukesksemaks, aidates suurendada õpihuvi ja kujundada elukestvaks õppeks vajalikke oskusi.
Infovajadus ja infopädevus Meie generatsioon elab infoühiskonnas. See tähendab, et kõige olulisem ressurss meie igapäevaelus on informatsioon. Infoteadlane Nicholas Belkin defineerib seda järgnevalt: "Infovajadus on lünk inimese teadmiste ja selle vahel, mida tal oleks vaja teada, et lahendada teadmistevajakust tingitud probleemi.”(Vikipeedia) Kohati tundub infot olevat liigagi palju ning seetõttu on oluline sellele orienteeruda ja valida kõige usaldusväärsem kanal. Tänapäeva
President: EV riigipea. Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4. Toomas Hendrik Ilves (2006- ...) Vabariigi Presidendi residents Kadriorus. Ametlik: Vabariigi Presidendi Kantselei hoone. Ehitati Pätsi soovide järgi 1938. Aadress Weizenbergi 39. Presidendi pädevus: · Pigem esindusfunktsiooniga. · Seotud eelkõige Riigikoguga. · Ülesanded: EV Põhiseadus ptk V §78 ja Vabariigi Presidendi töökorra seadus. Presidendi valimine: ·Sätestab EV Põhiseadus ja Vabariigi Presidendi valmimise seadus. ·Peab olema 40+ , sünnilt EV kodanik. ·Valitakse: Riigikogus või Valimiskogus. ·60-100 päeva enne ametis oleva presidendi ametiaja lõppu. Riigikogus:
otsus? Kuigi sõltuvalt riigist on riigikontrollil erinevad volitused, täitab enamik neist siiski sõltumatu infoallika rolli. Parimate tulemusteni avaliku sektori raha kulutamisel peab viima järgmine ahel: Riigikogu annab välja seadusi, väljendades oma tahet; valitsus kulutab seda tahet ellu viies raha ja annab kulutamise kohta aru; Riigikontroll uurib, kuidas täitevvõim on seadusandliku võimu tahet järginud. 4. Riigikontrolli auditipädevus Riigikontrolli auditipädevus ehk nende organisatsioonide ring, keda Riigikontroll audititeerida saab, on olnud pidevas muutumises, sõltudes ühiskonna muutumisest ja ootustest Riigikontrollile. Samuti on aja jooksul lisandunud auditeeritavaid valdkondi. Praegu võib Riigikontroll hinnata auditeeritavate finantsaruannete korrektsust, aga ka sisekontrolli tugevust, finantsjuhtimise taset, majandustehingute õiguspärasust ning tegevuste tulemuslikkust
Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse ametisse kuueks aastaks ning pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada. ELi liikmesriikide valitsused otsustavad, kelle nad soovivad ametisse määrata. Kuna Euroopa Kohus peab tegelema suure hulga kohtuasjadega, tegeleb Üldkohus kodanikele parema õiguskaitse tagamiseks üksikisikute, ettevõtete ja teatavate organisatsioonide poolt esitatud kohtuasjadega ning konkurentsiõigusega seotud juhtumitega. 3. Pädevus a. Piiratud pädevus- EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames. Tuletatud pädevus- EL pädevust võib laiendada lepingutes ettenähtud eesmärkide saavutamiseks b. Ainupädevus + valdkonnad- EL saab üksi õigusakte vastu võtta, näiteks tolliliit, konkurentsieeskirjad, eurotsooni rahandus, ühine kaubanduspoliitika, mere bioloogiliste ressursside kaitse, rahvusvahelise lepingu sõlmimine
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS: ÕIGUS JA KOHTUPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT Haldusjuhtimise bakalaureuse õppekava KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID Referaat Juhendaja: Reena Säästla Tallinn, 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................
Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevust nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega või põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku pankrot Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksujõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see ei ole võlgniku
Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut HALDUSKOHTUMENETLUS Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus........................................................................... 7 3
Kristiina Vahi 105493HAJB Euroopa Liidu sobivus keskkonnapoliitikaga tegelemiseks Uurimustöö pealmiseks küsimuseks on, et kas Euroopa Liit on õige tasand keskkonnapoliitikaga tegelemiseks? Milline on Euroopa Liidu pädevus antud valdkonnas ja millised on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise probleemid ning keskkonnapoliitika (de)tsentraliseemise positiivsed ja negatiivsed küljed. Viimase 30 aasta sees on ELi keskkonnapoliitka kasvanud vähestest väga kitsastest tehnilistest meetmetest üheks tuntumaks tegevusvaldkonnaks, mis hõlmab peaagu kogu keskkonnaproblemaatika. ELi keskkonnapoliitika tugineb veendumusele, et ranged
Aga kas asi on rahva väärtushinnangutes soovitakse kindlustatud elu ja elada hästi ning patriootlikus, kodu- ja ühtsustunne jääb tagaplaanile? Või on inimestel veel nõukogude mentaliteet ning kardetakse hirmsasti koguaeg millestki ilma jääda, Võetakse, mis võtta annab, nagunii varastavad ja erastavad juhid kõik, mis võimalik, nagu ajakirjandusest saab teada. Ainus võimalus on põgeneda kuskile, kus pole vaja muretseda. Või on hoopiski riigivõimu pädevus küsitav pistetakse muudkui endale rohkem tasku ja rahvas vireleb vaesues? Kõik tahaksid natukene rohkem, aga süües kasvab isu ja ahne on täitmatu. Seda, kas ahne on rahvas, riigimehed või mõlemad, on raske öelda. Minu arvamus on see, et inimesed on rumalad ja ei mõtle asju läbi. Lastakse ennast nii kergelt kapitalismist ja propagandast mõjutada. Jätkusuutlikuse tagamiseks on inimestel tarvis ratsionaalset mõtlemist ja soovi rahvust jätkata
ÄRIÕIGUSE EKSAM 2010 Igale küsimusele on vaid 1 õige vastus. Iga õige vastus anna 1 punkti. Testi lahendamiseks 90min. 1. Milliseid sätteid leiame äriseadustikust? a) kaubandusõigusega seotuid sätteid; b) äriühingutega seotud sätteid; c) kõigi eraõiguslike juriidiliste ühingute kohta käivaid sätteid. 2. Milline allnimetatud väidetest ei ole õige? a) prokuristi pädevus on sätestatud perekonnaseaduses ja seega ka abikaasade suhtes piiratav? b) Prokuurat võib anda nii ühele kui ka mitmele isikule; c) Prokuristi andmed kantakse äriregistrisse; d) Prokuristiks võib olla ainult füüsiline isik. 3. Kes võivad äriühingut üldjuhul esindada? a) juhatuse liikmed; b) osanik; c) nõukogu liikmed; d) kõik eelpool nimetatud isikud. 4. Milline all-loetelud ärinimedest ei vasta ärisedustiku sätestatud nõuetele?
erahuvides. Tunnused: On lahutamatult seotud ühe või mitme füüsilise isikuga Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi Jaguneb eraõiguslik (erahuvides loodud) ja avalik-õiguslik (avalikes huvides loodud) Omab nime – eristab teistest isikutest Omab asukohta -kus asub tema juhatus või seda asendav organ Juriidilise isiku õigusvõime on sätestatud seadusega Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige). Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevust nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga
hallatavad riigiasutused. Eristatakse: - keskhaldusorganid, nt ministeerium, amet jne; - kohahaldusorganid, s.t organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid kohapeal maakonnas, nt maavalitsus. Haldusorganiks on see konkreetne asutus (nt ministeerium, amet), kogu (nt volikogu, komisjon) või isik (nt minister, peadirektor, linnapea), mis seadusega või selle alusel on määratud avaliku halduse ülesandeid täitma. Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Mõistest "pädevus" tuleb eristada mõistet "volitus". Kui pädevus viitab sellele, milliste küsimustega/millises valdkonnas haldusorgan saab tegutseda/peab tegutsema, siis volitus näitab ära, mida ta konkreetselt teha võib ehk milliseid meetmeid rakendada. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides)
14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja teiste omavalitsusliikide vahel eksisteerivad mitmed erinevused. 1) KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud (obligatoorne), teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (nt advokatuur, Notarite Koda ) või om PS-s tagatud võimalus vastava OV moodustamiseks . 2) KOV rajaneb territoriaalsuse prinsiibil (territoriaalne OV), muud OV rajanevad personaalsuse printsiibil. 3) KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt (vastava valla või linna haldusterrit.) kui ka esemeliselt (kohaliku elu küsimused ja seadustega või kokkulep. KOViga talle pandud teatud riigielu küsimused), muude OV liikide pädevus on ainult esemeliselt (nt koolide ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe jne ) 4) KOV iseloomustab universaalpädevus (kõiki kohaliku elu küsimusi) seaduse
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas,meediakasvatuse osa: Kordamisküsimused 2016/17 1. Mis on meediakasvatuse lühisisu ja eesmärgid,millised on peamised seosed õppekavaga lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapädevus. Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda: 1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne.) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms.) 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahndite abil.
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6
” Seega on HKMS kohaselt kaalutlusõiguse teostamisel oluline (sisuliselt sama HMS § 4 lg 2): - kaalutusõiguse piire; - kaalutlusõiguse eesmärki; - proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise jms õiguse üldpõhimõtteid. RKHKo 18.02.2002, nr 3-3-1-8-02, p 6: „Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Riigikohtu varasema praktika kohaselt […] puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus.” RKHKo 14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 38: „Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud.
valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi Valitsus-teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel ja teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. Rahvas-Kõrgeima riigivõimu teostaja hääleõiguslike kodanike kaudu: riigikoguvalimised, rahvahääletused. Vabariigi President-Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus- riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. õiguskantsler-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest
• puhkus (ametnikul on õ igus 35-pä evasele põ hipuhkusele ning lisapuhkepä evadele sõ ltuvalt staaž ist); • kohustused (avalikel teenistujatel kuuluvad teenistuskohustuste hulka nä iteks majandusliku sõ ltumatuse tagamise ja poliitilise sõ ltumatuse kohustus); • teenistusest vabastamine (avalikele teenistujatele kehtib kü ll vabastamisel lihtsam kord, kuid oluliselt suuremad hü vitused ja garantiid). 6. Ministrite pädevus ja ministeeriumite tähtsus valitsuses Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide, muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministrite pädevus 1. juhib ministeeriumit ja vastutab oma ministeeriumi eest. 2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad kü simused 3) vastutab põ hiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste
b) inimõiguste ja vabaduste kaitse c)proportsionaalsuse põhimõte-õigusaktid oleksid sobivad eesmärkide saavutamiseks, täpsus, et õigussubjektid teaksid oma õigusi ja kohustusi d)õiguskindluse põhimõte e)hea haldustava põhimõte f)õigus tõhusale kohtulikule kaitsele g)kaitseõigus h)isikute vaba liikumine riiki, kus pakutakse tööd i)meeste naiste võrdsus ja diskrimineerimise keeld j)töötaja õigus olla teavitatud k)õigus tervise ja turvalisuse kaitsele 3.Euroopa Liidu pädevus tööõiguses Euroopa liidu õiguse kohaldamine on seotud võimupädevusega. Kui aluslepingud annavad liidule teatud ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte vastu võtta ainult liit. Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid peavad tegelema õigusnormide ühtlustamisega. Lähimuspõhimõte ehk jagatud pädevus kehtib sotsiaalpoliitika vallas
ametikohtadele ja muud korralduslikku laadi küsimused. *Isikuid reguleerivad normid *organeid reguleerivad normid *töökorraldust reguleerivad normid *ressursse reguleerivad normid *ametinõudeid reguleerivad normid Pädevusnormid on konstitutiivsed normid, millega määratakse kindlaks, millised isikud, organid ja ametiisikud milliseid riigi ülesandeid täidavad ja riigi nimel avalikku võimu teostavad ehk nende pädevuse. Pädevusnormiga võidakse pädevus kindlaks määrata kolmel viisil: *ülesande sisu alusel *territooriumi alusel *menetluse astme alusel. Ainupädevusega on tegemist siis, kui pädevus on kahe või enama lähedases valdkonnas tegutseva haldusorgani vahel jaotatud selliselt, et nende pädevustel puudub ühine osa, st pädevused ei kattu. Ühise pädevuse korral kuulub üks asi mitme haldusorgani pädevusse samaaegselt. Korralise ühise pädevusega on tegemist siis, kui pädevusnorm määrab sama pädevuse mitmele
Need kõik sobivad kokku ka hariduslike erivajadustega õpilastele vajalike väärtustega. § 4. Pädevused (2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. (3) Üldpädevused on: 2) sotsiaalne pädevus suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; 3) enesemääratluspädevus suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi;
tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega. Niisuguses olukorras hindaks Riigikohus sisuliselt EL-i õigusega kooskõlas oleva Eesti õigusakti sätte kaudu selle sätte aluseks oleva EL-i õiguse vastavust põhiseadusele. See ei oleks aga kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas väljendatud põhimõttega. Põhjendus: - PS § 152 lg 2 + põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus: Riigikohtu pädevus tunnistada mis tahes seadus või muu õigusakt kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. - PSTS §st 2 tuleneb: Eesti kuulumisel ELi (arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi), saab kohaldada üksnes seda osa PS-st, mis on ELi õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole ELi õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub (Riigikohtu 11. mai 2005
Seadusandlus Euroopa Liidus Otsustusprintsiibid EL - i tasandil otsuste vastuvütmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Pädevus • DiskretsioonSubsidiaarsus ja proportsionaalsus • Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning
sõnavara negatiivse või piirava mõju all, aga ainult inimene ise saab sellise keelevõimu enda jaoks kehtestada; sõnavara seda ei tee" (Tõnu Viik). Kultuurivorme on võimalik teadvustada, ühtesid identifitseerimis-, grupeerimis- ja liigendamissüsteeme teiste vastu välja vahetada ja neid selle kaudu eitada. Võiks lisada, et see on kergem neil, kes tunnevad erinevaid kultuure märkavad "iseenesestmõistetavuste" suhtelisust nii teistes kui oma kultuuris. Interkulturaalne pädevus Suhtlevad mitte kultuurid omavahel, vaid inimesed kultuuride esindajad. Iga inimene arvukate erinevate kultuuride liige, samas pole ühegi poolt neist üheselt determineeritud. Et suhtlus toimub inimeste vahel, siis eelkõige oluline üldine suhtluspädevus. Kultuurivormid: - Sügavalt juurdunud - Kõikjal, kuid nähtamatud (`loomulikustatud', `tervemõistuslikud') - Väljenduvad kaudselt kollektiivses ja individuaalses käitumises, k.a.
PSTS-t kutsutakse isegi kolmandaks põhiseaduslikuks aktiks. Põhiseaduse ja PSTS vahel on õhkõrn vahe. 6. EL-i õiguse ülimuslikkus tähendab eelkõige kohaldamise ülimuslikkust? Selgita, mida see tähendab? Euroopa Liidu ülimuslikkuseks peetakse seda, et kui Euroopa Liit kohandab midagi, olgu selleks määrus või muu, siis kehtib see kõikides liikmesriikides. 7. Kas õiguskantsleril on pädevus nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus EL õigusega? Põhjenda vastust. Õiguskantsleri seadus ja põhiseaduslikkuse kohtumenetluse järelvalve seadus ei anna õiguskantslerile pädevust taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 8. Kas Riigikohtul on pädevus kontrollida, kas Eesti õigusakt on kooskõlas EL õigusega? Põhjenda vastust.
õ-ga. Täidesaatvat võimu võib teosta siis, kui on olemas seaduse volitus. Seadus peab olema kättesaadav. N ei saa pidada s-ks seni, kuni teda pole formuleeritud küllaldase täpsusega. Seaduslikkuse printsiibiga oleks vastuolus see, kui täidesaatev võim teostaks oma võimu piiramatult. · Demokraatia pr eeldab kokkulepet ja vähemustega arvestamist. Halduse diskretsioon Administratsiooni pädevus vabalt hinnata situatsiooni ja teha sellele vastav otsus. Paljudes valdkondades (poliitika; diplomaatia puhul pädevus vabalt valida liitlasi, lepingupartnereid; sõjandus). Määrusandlus KOV puhul. Õigus otsustada õiguslike olukordade tagajärgede üle. Seaduslikkuse pr ainult see, mis on seadusega lubatud; halduse jaoks ei ole õigusvaba ruumi. Hd õn rakendamine. Vastav n peab sisaldama min abstraktse teokoosseisu, mis peab olema täidetud et selle alusel teha d.otsus
vahelisi suhteid Allikas: Eesti Inimõiguste Instituut Inimõigustealased dokumendid • ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) • Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud
Koolikohustuslik iga, koolikohustuse sisu, vastutajad (riik, vanemad, kool) Kooliaasta pikkus, vaheajad, tundide arv, ained Ainete jaotus nädalas, päevas – 175 päeva ja 35 nädalat Õppekava sh kooli vabadusaste selles Õppevahendid, valik, finantseerimine, kinnitamine, autoriõiguste omandamine Eksamid, tasemetööd, hindmine, tagasiside Õpetajate, koolijuhtide kvalifikatsioon, palgad, koolitus, pädevus Finantseerimine, õppemaks, õppetoetused, rahade kasutamise vabadus Minimaalne tundide arv gümnaasiums – 32 Egalitaarsus/ elitaarsus Tendents on egalitaarne koolisüsteem – õppimise võimaluste võrdsus; kooli lõpetamisel ühtne stardipositsioon Eesti on eliraarne, sest Eestis on eliitkoolid ja tavakoolid Hariduspoliitiline debatt Kas Eestisse egalitaarne või elitaarne kool? Kas väikesed koolid kinn? Põhikool ja gümnaasium lahku?
organisatsioon.Oma struktuurilt sarnaneb ühenduse kord riigi ülesehitusega.Kuid euroopa Liidul puudub riigile omane põhiseadus.Euroopa Liit rakendub ellu läbi oma liikmesriikide loodud õiguskorra,mis ühtlasi tagab liidu põhiväärtuste elluviimise.Rahvusvaheline organisatsioon on mitmepoolsete rahvusvaheliste suhete stabiilne institutsioon,mis on loodud vähemalt kolme riigi või teme institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ning millel on oma pädevus,alaliselt tegutsevad organid ja spetsiifilised poliitilisorganisatsioonilised normid (põhikiri; liikmeskond; finantseerimisallikad; tippjuhid ja peakorter) Kõik ühenduse institutsioonid peavad näitama,et ühenduse reeglite ja ühise tegutsemise järele on tõeline vajadus.Klassikalisel ühenduse institutsioonidele on küll antud suveräännsed volitused ,kuid vaid piiratud valdkondades ja nad ei saa oma pädevust ise suurendada.Sarnasus rahvusvahelise
Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8. Nimeta kohtuasjade liigid, mida kohtus arutatakse? Vastavalt kohtuasjade liikidele on Riigikohtus loodud tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. 9. Millise kohtu juures asub registriosakond? Maakohtus on registriosakond. 10. Millisest kohtuastmest algab kohtuvaidlus? (1) Kohus võib kohtuotsust tehes
inimõiguste realiseerimise üle. Lõpuks annab ta valitsusele ja presidendile juriidilist nõu. Kodusõja järel 17. juulil 1919 vastuvõetud Soome Hallitusmuoto lõi lisaks õiguskantslerile Rootsi eesku- jul parlamendi ombudsmani (eduskunnan oikeusasiamies) institutsiooni. Selline ametimees leidub ka tä- nases põhiseaduses (§ 38). Põhiseaduse § 48 lõige 2 annab õiguskantsleri kõrval ka õigusasjamehele parlamendi täiskogu istungil osalemis- ja sõnaõiguse. Õigusasjamehe pädevus erineb õiguskantsleri pä- devusest selle poolest, et esimene ei teosta järelevalvet valitsuse ja presidendi üle. Põhiseaduse § 109 sätestab õigusasjamehe pädevuse valvata, kas kohtud, kõik haldusorganid ja ametnikud ning muud avali- ku võimu teostajad järgivad seadust ja täidavad kohustust. Oma ülesannete täitmisel on õigusasjameeski kohustatud valvama põhi- ja inimõiguste realiseerimise üle.
P. 4. VALIMISSÜSTEEM 49 P. 5. HÄÄLETUSSEDEL 49 P. 6. MUUD MÕISTED 49 P.7. VALIMISSÜSTEEMIDE PATOLOOGIAD (Taagepera) 50 TEEMA 6. PÕHIMÕISTED 52 TEEMA 7. RIIGIVÕIMU ESINDUSORGANID, RIIGIPEA, 53 VALITSUS NING JUSTIITSORGANID: JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, PÄDEVUS JA STRUKTUUR § 1. RAHVA VAHETU OSAVÕTT VÕIMU TEOSTAMISEST 53 5 §2. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM 53 P.1.JURIIDILINE LAAD (ISELOOM ) 53 P. 2. FUNKTSIOONID 54 P. 3. PÄDEVUS 54 P. 4
Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime: Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine:
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn
asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus, menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline õiguspärasus – kas õiguslik alus on olemas ja kas seda rakendatakse või kohaldatakse õigesti. Haldusakt omandab kehtivuse ja jõustub teatavaks tegemisest selle adressaadile. Mõiste teatavaks tegemine on üldmõiste ja kätte toimetamine on alaliik, kui formaliseeritud teatavaks tegemine. Teatavaks tegemine võib toimuda vormivabal viisil, nt teatavaks tegemise viis võib olla helistamine, raha kontole laekumine.
funktsiooni. Esimeseks funktsiooniks on Euroopa Liidu poliitika kujundamine, mis põhineb sellel, et komisjonil on seaduste algatusõigus. Teiseks funktsiooniks on liidu aluslepingute täitmise jälgimine ehk valvekoera funktsioon. Kolmandaks peamiseks funktsiooniks on liidu välissuhete ja poliitika täide viimise korraldamine. (Elphick 1999) Komisjonil on väga oluline osa õigusloomeprotsessis, kuna nõukogu ei saa teha otsuseid ilma komisjoni ettepanekuta. Komisjonil on erandlik pädevus Euroopa Liidu kaubanduse korraldamises kolmandate riikidega ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse vastutusalas, nii et kui muudes valdkondades vajab komisjon õigusaktide vastuvõtmiseks liikmesriikide heakskiitu, siis kaubandussuhete korraldamiseks ning terase ja söeturu reguleerimiseks andsid liikmesriigid otsustusõiguse komisjonile juba Rooma lepinguga. (Palk et al 2004) Selleks, et komisjon oleks võimeline
rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahus. Seadusandlik parlamendil, täisesaatev valitsusel ka president ja kohtuvõim kohtutel. Personaalne VL-üks isik ei või olla üheaegselt mitme võimuharu teenistuses. Riigikogu pädevus-Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi presidendi pädevus-Välissuhte
Eelotsus- võimalus liikmesriigi kohtul küsida küsimus EL kohtult mingisuguse EL aluslepingute tõlgendamise või EL institutsioonide õigusaktide kehtivuse ja tõlgendamise kohta. Algab siseriiklikult, lõppeb, lihtsalt vahepeal küsitakse EL kohtult arvamust, tõlgendust. Jõuab tagasi liikmesriigi kohtusse kes peaks seda jälgima. EL kohus ei ole see koht kuhu kaevatakse kohaliku kohtu otsuseid edasi, vaid on osa siseriikliku kohtu menetlusest. EL kohtu pädevus- 1) Kuidas tõlgendada seda mis on mõnes direktiivis, määruses, otsuses, aluslepingu sättes 2) Kontrollida EL institutsioonide väljaantud õigusaktide seaduspärasust, osade väljaandmiseks pole pädevust, või muu oluline viga seadusloome käigus, siis need ei kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa. Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka
· koolikohustuslik iga(7-17 või põhikooli lõpuni), koolikohustuse sisu, vastutajad(OV, riik, vanemad, kool) · kooliaasta pikkus, vaheajad, tundide arv, ained · ainete jaotus nädalas, päevas · õppekava sh kooli vabadusaste selles · õppevahendid, valik, finantseerimine, kinnitamine, autoriõiguste omandamine · eksamid, tasemetööd, hindamine, tagasiside · õpetajate, koolijuhtide kvalifikatsioon, palgad, koolitus, komplekteerimine, pädevus · finantseerimine, õppemaks, õppetoetused, rahade kasutamise vabadus Egalitaarsus/elitaarsus Tendents on (paljudes riikides) egalitaarne koolisüsteem- õppimise võimaluste võrdsus, kooli lõpetamisel ühtne stardipositsioon Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi jt- siin võrdsete võimaluste kõrval rõhutatakse ka turvalist, stressivaba, õppijakeskset koolimiljööd (koolist väljalangemise vältimine) Saksamaa, Holland- diferentseeritud (PISA uuringus tase kehvem!)
- maaomavalitsuste kaotamine - keskvalitsuse võimupiiride suurenemine KOV-de arvel (keskvalitsuse organitele anti KOV-i kõrgemate ametnike kinnitamise õigus) - monokraatsuse printsiibi eelistamine kollegiaalsuse printsiibile 1937/38. -40: vallaomavalitsuse organid: vallavolikogu, vallavalitsus, revisjonikomisjon linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: - tervishoiukorraldus maakonnas - hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused - haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused
tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmine ning riigilõivu tasumine. Tabel 1. Kaebuse lubatavus I. Halduskohtu pädevus II. Asjakohane taotlus
piiritletud rahvusvaheliste lepingutega või kujunemislooga), rahvas (füüsilistest isikutest ühisuse liikmed, kelle vahel on loommulik side (genuine link)), võim (enesekehtestus nii sisse- kui ka väljapoole) 2. Juriidiline mõiste- Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust) 3. Õigusfilosoofiline mõiste- miks riik?- riik on inimõiguste realiseerimise instituitsioon. Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia e riigiõpetus- esemeks on riigitüübid, valimissüsteemid, demokraatiateooria, riigi allakäik, riik rahvusvahelises suhtlemises; uurib, millised eeldused on soodsad demokraatia tekkimiseks ja püsimiseks. 2
kaitsemehanism, nii kaua ei kontrolli see saksa asi · 1991 a Maastricht leping sellega loodi Euroopa Liit · 1993 kontrollis Maastrichti lepingu otsust, kus ütles lõppastmes seda et Saksamaa säilitab oma staatuse suveräänse riigina. · Euroopa Liidu puhul on olemas piiratud üksikvolituse põhimõte, teatud pädevusvaldkonnad, piiratud. See tuleneb Maastrichti otsusest. Pädevuse määratlemise pädevus jääb riikidele. · 2009 Lissaboni lepingu otsus, kus bundeswerrasmuse · Lisab olulise asja põhiseaduse identiteet. · Kas EL ei lähe meie PS identiteedi kallale? Loe Lissaboni otsust, väga hea profesionaalne ülevaade EL ajaloost, arengust jne. · PS identiteet on küsimus sellest piirist, kuhu maani me võime minna praeguse PS kehtimise juurest. · Ootame ESMi otsust, sisuline otsus valdav enamus arvab, et oleme jõudnud piiri lähedale
3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine; 4) kompromissi tegemine; 5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine; 6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude küsimuste lahendamine. · Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. 7.Kohtu pädevus · Nimetab ajutise halduri. · Võib kohustada võlausaldajat tasuma deposiiti ajutise halduri tasu ja kulud. · Peatab võlgniku vara suhtes sundtäitmise. · Rakendab hagi tagamise abinõusid. · Kohaldab võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu. · Kohaldab võlgniku vara käsutamiskeeldu. · Määrab ajutise halduri tasu ja kulud. · Kuulutab välja pankroti ,kui võlgnik on maksejõuetu. · Määrab pankrotihalduri.
Generatiivse grammatika rajaja on Chomsky teosega ,,Syntactic Structures" (1957). Tema eesmärk oli luua täpne ja formaliseeritud süntaksiteooria. Generatiivne grammatika oli antibiheivioristlik. Generatiivse grammatika eesmärk oli genereerida reegleid, mis määraks lause struktuuri ja selle moodustusviisi. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest lausetest teatud reeglite alusel. Generatiivse grammatika põhimõisted on keelepädevus ja keelekasutus. Grammatika peegeldab keelepädevust. Generatiivsele grammatikale on omased deduktiivne lähenemine, intuitsioon, inimese keelevõime kreatiivsus, grammatilisus vs vastuvõetavus ja kaasasündivuse idee (keelereeglid on kaasasündinud). Generatiivne grammatika on matemaatiliselt täpse ja formaliseeritud keele kirjeldus. 2. Mis on generatiivne grammatika? Generatiivse grammatika eesmärk. Deduktiivne lähenemine. Mis on keelepädevus ja keelekasutus?
oleks, vaadeldakse järgnevalt omalaadse laboratooriumina Ameerika Ühendriikide varajast ajalugu. 2. Võrdlev pilk Ameerika Ühendriikidele Euroopa Liitu tavatsetakse võrrelda Ameerika Ühendriikidega, arvates mõlemad föderalistlike või kvaasiföderalistlike võimusüsteemide hulka. Ameeriklasi, kes asuvad uurima Euroopa integratsiooni, võib nii mõnigi kord tabada kummaline déjà vu, sest mõisted nagu eeldatud pädevus (implied powers), ülimuslikkus (supremacy), jääkpädevus (residual powers) ja viimne otsustaja (final arbiter) on mänginud silmapaistvat rolli ka Ameerika föderaalriigi iseloomu üle mitme sajandi jooksul peetud debattides. Keskvõimu ja osariikide vahekord pole Ameerika Ühendriikides siiani lõpuni vaieldud ning vaevalt mingi üleüldise konsensuseni kunagi jõutaksegi. Föderatsioon on ise ebaselge mõiste.*27 19. sajandi
läbiviijaks jäävad ikka liikmesriikide enda politseiametnikud. Laevareostuse kaasus: Artikkel 80 lg 3 ei ole vastavuses artikliga 47. Mis puutub kõnesoleva raamotsuse sisusse, siis väidab komisjon, et selle artiklites 1–10 sätestatud meetmed seonduvad kõik kriminaalõigusega ja puudutavad tegevusi, mida tuleb ühenduse õiguse kontekstis pidada taunimisväärseks. Nõukogu väidab teise võimalusena, et ühendusel puudub pädevus kinnitamaks siduvalt kriminaalkaristuste raskust ja liike, mille liikmesriigid on kohustatud ette nägema siseriiklikus õiguses, ning järelikult ei ole nõukogu rikkunud EÜ asutamislepingut ja EL lepingut, võttes vastu raamotsuse 2005/667 artikli 1, artikli 4 lõiked 1, 4, 5, 6 ja 7, artikli 6 lõike 1 punkti a ja lõiked 2 ja 3 ning artiklid 7–12. 1981, Casatti?? Otsus 70ndad Amsterdam lahend 80ndad komisjon vs Kreeka – Greek maize case
annaabi.ee 
