Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valitsus ja president (0)

1 Hindamata
Punktid
  • Peaminister : Andrus Ansip (REF)
  • Haridus ja teadusminister: Tõnis Lukas (IRL)
  • Justiitsminister: Rein Lang (REF)
  • Kaitseminister : Jaak Aaviksoo (IRL)
  • Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF)
  • Kultuuriminister: Laine Jänes (REF)
  • Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL)
  • Põllumajandusm.: Helir-Valdor Seeder (IRL)
  • Rahandusminister: Jürgen Ligi (REF)
  • Regionaalminister: Siim-Valmar Kiisler* (IRL)
  • Siseminister: Marko Pomerants (IRL)
  • Sotsiaalminister : Hanno Pevkur (REF)
  • Välisminister: Urmas Paet (REF)

Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist
  • Stenbocki maja – Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock .
Valitsuse residents alates sügises 2000.
  • 44 valitsuse koosseisu olnud (k.a. eksiilvalitsused). Praegu 45., ametis 5.04.07.
  • Samas majas asub ka Riigikantselei.

  • Valitsuse istungit juhib peaminister. Istung kord nädalas – neljapäev 10.00
Peaministri äraolekul asendab teda määratud minister.
  • Oluliseks töövormiks kabineti nõupidamised. Arutlusel olulised küsimused. Neljapäev 16.00
  • Nõupidamised ei toimu: 1) peaministrit pole riigis 2) jõuluajal ja suvepuhkuste ajal.

Moodustamine:
  • Sätestab: EV Põhiseadus ja Vabariigi Valitsuse seadus.
  • President teeb erakonna esimehele ettepaneku moodustada valitsuse.
  • Peaministri kandidaat saab Riigikogult volituse Valitsuse moodustamiseks.
  • Ametivanne .
Ülesanded: Põhiseaduses §87, peatükk VI.
President : EV riigipea . Kokku olnud 4 Presidenti:
1. Konstantin Päts (1938-1940)
2. Lennart G. Meri (1992-2001) – EL ja NATO . 1998. a Aasta Eurooplane.
3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4. Toomas Hendrik Ilves (2006- …)
Vabariigi Presidendi residents Kadriorus.
Ametlik: Vabariigi Presidendi Kantselei hoone. Ehitati Pätsi soovide järgi 1938. Aadress Weizenbergi 39.
Presidendi pädevus:
  • Pigem esindusfunktsiooniga.
  • Seotud eelkõige Riigikoguga.
  • Ülesanded: EV Põhiseadus ptk V §78 ja Vabariigi Presidendi töökorra seadus.

Presidendi valimine:
  • Sätestab EV Põhiseadus ja Vabariigi Presidendi valmimise seadus.
  • Peab olema 40+ , sünnilt EV kodanik.
  • Valitakse: Riigikogus või Valimiskogus.
  • 60-100 päeva enne ametis oleva presidendi ametiaja lõppu.

Riigikogus:
  • Kandidaadi ülesseadmise õigus viiendikul Riigikogust.
  • I ja II voorus uus ülesseadmine – 20 isikut.
  • Salajane hääletus.
  • Valitakse juhul, kui kogunud 2/3 häältest (68).
  • Kokku 3 vooru
  • Viimases voorus hääletatakse II voorus enim hääli saanud 2 kandidaadi vahel.
  • Sarnane süsteem 1992 – Lennart Meri 59 häält.

Valimiskogus:
  • Kutsutakse välja kohe järgmisel päeval pärast III vooru. (reaalselt nädala jooksul, otsus kohe)
  • Koosneb RK liikmetest ja KOV esindajatest.
  • KOV esindajate arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust KOV-s. 2006 – 345 liiget.
  • Kandidaadi ülesseadmise õigus 24 liikmel.
  • Salajane hääletus
  • 2 vooru. II vooru pääsevad 2.
  • Valituks osutamiseks vajalik 50% + 1 hääl
  • Kui valimiskogu ebaõnnestub, algab asi otsast peale.
Valitsus ja president #1 Valitsus ja president #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-08-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nuut Õppematerjali autor
Ministrid, valitsuse olemus, moodustamine, ülesanded. Eesti Vabariigi presidendid, presidendi pädevus, valimine.

Sarnased õppematerjalid

TÄIDESAATEV VÕIM-VALITSUS
1
doc

TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS

Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt(parlamentaarne ülemkogu). President on täidesaatva võimu pea ja valitsuse liikmed vastutavad tema ees. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. Parlamentaarne riik, palju parteisid. Nt Eesti : Valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb President valitsuse moodustamise ettepaneku valimiste võitnud erakonna peale. Riigikogult valitsuse moodustamiseks

Ühiskond
Eesti vabariigi juhtimine
2
docx

Eesti vabariigi juhtimine

c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine Eestis vahetub valitsus kahes olukorras: 1. Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb 2. Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile, seetähendab kogu valitsuse tagandamist Ühe parteiline valitsus- sellise valitsuse saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Üheparteilist valitsust esineb üsna harva, euroopas on see tavaline vaid Sbr- is.

Ühiskonnaõpetus
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

o Parlamendil oli kohus asjaga tegeleda o Küsimus läks rahvahääletusele Hiljem rahvahääletustest loobuti Mis polnud demokraatlik? I tasand ­ institutsionaalne tasand · Autoritaarne suund (1938) · Otsustati suurendada valimisiga (20lt 22ni 1938 aasta PS). Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel. · 1938 ei saanud valida ka ajateenijad · President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte · Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda · Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning parlament pidi need lihtsalt vastu võtma(nt dekreetide rahastamine) · President oli ka valitsuse juht (oli ka peaminister allus otseselt presidendile, mitte parlamendile, nagu ülejäänud valitsus)

Ühiskond
Valitsemine
8
doc

Valitsemine

Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. ­ Sisulised ­ protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid.

Ühiskonnaõpetus
Eesti valitsemine-Uue valitsuse moodustamise protsess 2014
3
doc

Eesti valitsemine. Uue valitsuse moodustamise protsess 2014.

Toomas Hendrik Ilves 2006- 2016 Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu Eesti Vabariigi peaministrid al.1990 Edgar Savisaar 1990-1992 Tiit Vähi 1992 Mart Laar 1992-1994 Andres Tarand 1994-1995 Tiit Vähi 1995-1997 Mart Siimann 1997-1999 Mart Laar 1999-2002 Siim Kallas 2002-2003 Juhan Parts 2003-2005 Andrus Ansip 2005- 2014 Kuidas toimub uue valitsuse moodustamine? Eesti Vabariigi põhiseadus § 89 Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul, valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.

Ühiskond
Ühiskonnaõpetus - poliitika
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

.................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.............................................................................................................................. 9 Vabariigi valitsus.................................................................................................................................. 16 Bürokraatia ptk 4.5............................................................................................................................... 17 Kohalik omavalitsus............................................................................................................................. 18 Eesti kohtusüsteem.................................................

Ühiskonnaõpetus
Referaat- Vabariigi Valitsus
15
doc

Referaat- Vabariigi Valitsus

Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12 klass 3-4 peatükk
5
docx

Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12.klass 3-4 peatükk

*1) PRESIDENTALISM (USA, Argentina) *rahvas valib presidendi ja parlamendi *valitsuse koosseis vahetub pärast pres.valimisi *president- nii riigipea kui ka valitsusejuht; koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega; otsustab ministrite tagandamise; vetoõigus *parlament- annab välja seaduseid (+seaduste algatamise ainuõigus); võtab vastu riigieelarve; ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust 2) POOLPRESIDENTALISM (Vene, Pr) *rahvas valib presidendi, president valib peaministri *peaminister valib teised valitsuse liikmed (presidendi heakskiidul); vastutab sots.- ja maj.küs eest *president vastutab välis-, kaitse- ja meediapol.eest; vetoõigus; õigus parlamendilt võtta tagandamisõigus 3) PARLAMENTARISM (E, Läti) *rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemusena *riigipea- erapooletu võimuorgan, nim.ametisse kõrgemad riigiametnikud

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun