50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alskdjfhg
Õppematerjali autor
süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, selleks, et lapsele jõuaks kohale võimalikult õiget ning vanusekohast informatsiooni. 2. Meediakasvatuse sisu, seosed õppekavaga ja eesmärgid lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärgiks on mõjutada lapse meediakasvatust ja harjutada meediaoskusi, samuti kujundatakse ka meediakasvatuse käigus meediakirjaoskust. Lasteaias on meediakasvatuse peamiseks ülsandeks ja eesmärgiks arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid. Arendada tuleb oskusi selleks, et laps oskaks ohutult meediat nautida ja seda ka ise luua. Meediakasvatust tuleks siduda iga õppe- ja kasvatustegevusega koolieelses lasteasutuses.
all mõistame. Kõige üldisemalt tähendab meedia kõiki sidevahendeid ühiskonnas trükitud ja elektroonilised vahendid (ajalehed, ajakirjad, postitatavad trükised), eeter (TV, raadio), kaabellevi (internet, kaabeltelevisioon), väljapanekud (plakatid, reklaamid) ja elektroonilised salvestused (audio-ja videokassetid, plaadid, disketid). Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Uuringutest on selgunud, et laps saab koolist ainult 10% informatsioonist ning kogu ülejäänud info saadakse massimeedia või mingi muu infokanali kaudu (Patzlaff 2003). Meediaga on laps seotud juba alates oma esimesest eluaastast ning tema osakaal lapse kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks. Meedias peegelduvad trendid, hoiakud, iidolid ja info avaldavad mõju meile kõigile olenemata meie vanusest
See, mida nad loevad ja missugused sõnad, millised väljendid 7 sealt tulevad see ei ole mitte see ilus ja rikas emakeel, mida me tahaksime." (samas, 14). TV kontrollib lapse aega, tähelepanu ja harjumusi. Kogu see protsess nõrgestab isiksuse loomulikku arengut ja võib kahjustada ka iseloomu kujunemist. Lapsed veedavad teleri ees märkimisväärse osa päevast. Tartu ,,Karoliine" lasteaias läbi viidud küsitlustel ilmnes, et 3- 7 aastased lapsed vaatavad televiisorit keskmiselt 1- 2 tundi päevas, nädalavahetustel rohkem. Äärmuslik oli ühe vanema vastus, et tema poeg istub teleri ees umbes viis tundi päevas. Ka 1 2 tundi on suur osa päevast ning seeläbi on TV`l võimas roll laste käitumise ja väärtushinnangute kujundamisel ning võistluses vanematelt ja sõpradelt saadavate mõjutustega. Vanemad ja sõbrad on lastel erinevad, televisioon aga kõigi jaoks üks
Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68 Referaat Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu suunanud jätkusuutliku eluviisi edendamisele hariduses. Keskkonnahoidlikku eluviisi rõhutab ka Eesti Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008). Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I.
Esmaabi 1. Millisel numbril tuleb helistada abi kutsumiseks Eestis? 112 2. Kui pika ajaga tekivad vereringe seiskumise korral pöördumatud muutused ajus ilma elupäästva esmaabita õhutemperatuuril 15-25 kraadi? 5 minutit 3. Kuidas tegutseda, kui leiad elumärkideta inimese? Hingamisteede vabastamine; Hingamisfunktsioonide kontrollimine ja kunstlik hingamine; Vereringe taastamine; Külili püsiasend 4. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine 5. Mis on soovituslik kunstliku hingamise ja südame kaudse massaaži vahekord elustamisel? Elustamise rütm on 2:30 s.t. 30 kaudse südamemassaaži vajutuse järel tehakse kaks puhumist. 6. Mida teen kuumavee põletuse puhul? Eemalda kiiresti riided põletuse kohalt, siis jahuta keha (kasuta vajadusel leiget vett); Jahuta kiiresti nahka jaheda veega. Vesi ei tohi olla jäine, eriti kui põletuskahjustus on suurematel pindadel. Võib kaasuda alajahtumine. Isegi lühikese viivitamise tulemuson see,
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid