50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NoOneThere
Õppematerjali autor
Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne teadusraamatukogu hangib, säilitab, teeb kättesaadavaks riigi kultuuriväärtused, inforessursid. Ka rahvusbibliogr. keskus. 2. Kõrgkooliraamatukogu teenindab üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid: · ülikooliraamatukogu: o avalikõigusliku ülikooli raamatukogu o eraülikooli raamatukogu
Samuti kasutab Wikipedia pigem populaarteaduslikku lähenemist, seega erialase kasutamise puhul saab kätte vaid üldisema pildi teemast ja sügavamateks uurimusteks tuleks kasutada põhjalikumaid ja teaduslikumaid allikaid. Lisaks suurele teabehulgale, saab interneti kaudu kiiresti toimetada ka muid operatiivseid tegevusi. Internetipanga kasutajana oman pidevat ülevaadet oma laekumistest ja kulutustest, saan tasuda üüri- ja muid arveid, sooritada sisseoste veebipoodides jne. Olulist rolli info levimises ja suhtlemises mängib sotsiaalvõrgustik Facebook. Selle kaudu on võimalik üles otsida oma sõbrad ja tuttavad ning nendega suhelda. Suhtlemiseks saab kasutada Facebooki chat'i, saata kirju või postitada teateid kasutajate seinale. Facebookil on ka uudiste vahendaja ja levitaja roll. Oma seinale saab postitada nii uudiseid isiklikust elust kui ka laiast maailmast, aga samuti pilte ja videoid. Teiste inimeste postitused ilmuvad avalehel asuvas uudistevoos
informatsiooni olemus ja põhjused 3) infosüsteemide efektiivsus ja infoedastus. Seotud teooriate ja meetodite arendamisega parandamaks infoedastusprotsesse infoloojalt tarbijale. 4) genereeritud teadmised, nende analüüs ja esitamine infosüsteemides. Indekseerimise- ja klassifikatsioonisüsteemid ning teadus- ja arendustegevuse produktsiooni mõõtmine ja infolevitamine 5) info ja tema kasutaja vahelised seosed. Tom Wilson (2001) soovitab vaadelda infoteadus kui nelja valdkonna koostoimet: infosisu, infosüsteemid, inimesed ja organisatsioonid. Tefco Sarasevic (2009) toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: 1) suund, mis on seotud üksikisiku ja ühiskonna infovajaduse ja-kasutamisega 2) suund, mis on seotud spetsiifiliste ja informatsioonitehnikate, -süsteemide ja tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus
sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas Missugust otsingumootorit te kasutate info leidmisel kõige sagedamini? Mis suhtlusportaali te kasutate? Orkut, Facebook Orkut, Facebook Orkut Orkut, Facebook Orkut, Facebook Ei kasuta midagi Orkut Facebook Ei kasuta midagi Orkut, Facebook Orkut, Facebook Orkut Odnoklassniki.ru Orkut, Facebook Orkut, Facebook, MSN Orkut Orkut, Facebook Orkut Orkut Orkut, Facebook, msn msn Orkut, Facebook Orkut, Facebook Orkut, Facebook Orkut Orkut Ei kasuta midagi Orkut, Facebook Orkut, Facebook odnoklassniki.ru Orkut, Facebook
kus keskmine kasum on kõrge. Tulukuse hindamiseks peame analüüsima tegevusharu struktuuri. Lähtealuseks võtame, et tegevusharu või turu aktiivsust mõõdetakse keskmise firma pikaajalise investeeringu tuluga. Turu-uuringute läbiviimiseks võib kasutada teiseseid(sekundaar-) ja esmaseid (primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks)
ümberpakendamise (või täiendava töötlemise) ja looma selle abil ostmise kogusemugavuse. · Valikulõhe. Üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Turundustegevus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente, tekitades sellega valikumugavuse. · Infolõhe. Tootjad sageli ei tea, kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Samalaadne info puudub ka tarbijatel. Turundustegevus peab juurutama infosüsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus. · Väärtuslõhe. Kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja oma maksevõimest
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
2. Magistrandi esimene projektijuhtimise konspekt valmis õppetöö käigus. See sobis hästi ühele konkreetsele õpperühmale. Jäik ülesehitus (teemade jagamine peatükkidesse, peatükkide numeratsioon, näidetele viidatakse peatükkide seest) ei tekitanud esimesel korral probleeme. 3. Õppematerjalid on vaheldumisi õppejõu poolt hinnatavate testidega, üliõpilastele mõeldud teadetega ja õppetöö tulemustega. See on ebavajalik ja häiriv info kursusevälistele lugejatele. 4. Õpiobjektide esitus ei ole kooskõlas väljakujuneva õpitehnoloogia standardiga. Materjalid on erinevates õpkeskkondades raskesti kasutatavad. Tekkinud on selge vajadus uuendatud struktuuriga ja täiendatud sisuga konspekti järele. 1.3 Lahendused Magistritöö alguses kaaluti kahte alternatiivset lahenduskäiku: 1. Projektijuhtimise õpikeskkonna loomine. Keskkond on õpilasekeskne – materjali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid