antigens). Need geenid asuvad 6. kromosoomis lühikesel õlal mitmes (üle 30) kõrvutiasuvas lookuses. Tuntumad on lookused HLA-A, HLA-B, HLA-C. Populatsioonis on palju ühe geeni erinevaid variante alleele: HLA-A antigeene on tuvastatud 506 alleeli HLA-B antigeene on tuvastatud 851 alleeli HLA-C antigeene on tuvastatud 276 alleeli HLA-DR antigeene on tuvastatud 559 alleeli Iga lookuse alleelid determineerivad kahte transplantatsiooniantigeeni, kusjuures üks neist on pärit emalt, teine isalt. Kuna lookused on tihedalt üksteisega seotud, siis tavaliselt kanduvad lookuste alleelid üle koos, moodustades haplotüübi. Haplotüüp määratakse seega kahe alleeli poolt, kusjuures üks kuulub esimesele lookusele, teine teisele. Näiteks HLAA1HLAB8. Ühe haplotüübi pärib laps emalt, teise isalt. Seetõttu lapse transplantatsiooniantigeenid erinevad vanema antigeenidest ühe haplotüübi poolest
TÄNAPÄEVA ARENGUMAAD TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKONNAD 3. Sotsiaalne mobiilsus - liikumne ühest ühiskonnakihist või klassist teise. Avaldumisvormid horisontaalne ja vertikaalne. Horisontaalne mobiilsus on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, näiteks usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas). Põlvkondade vaheline sotsiaalne mobiilsus. 4. Eliit - mõjukus ühiskonnaelus, seostub ka lugupeetavusega. Mass - suurearvuline ja ebamäärane rahvahulk, üldsus. Mõjutab kultuuritarbimist, hariduse kättesaadavust ehk mõjutavad igapäevaseid võimalusi. Vaesust ja sotsiaalset
kõikehõlmavast determinismist, siis tuleks leppida mõttega, et mõni tegu polegi seletatav ning selline tegu oleks üldse suvaline. Kas vabadus seisnebki suvalistes tegudes? Arvata võib, et mitte, sest suvalisi tegusid ei seostaks ma iseendaga; see oleks mingi arusaamatus, mille puhul oleks raske rääkida ka vastutusest. Proovides sulandada tahtevabadust ja selle eitamist saame jällegi vastaka tulemuse. Vaba teo tunnuseks on, et selle määravad minu soovid ja eelistused, mittevaba teo determineerivad mingid välised asjaolud. Näiteks kui inimene saab valida talle meeldiva töö, siis on see vaba valik; kui aga inimene on sunnitud, näiteks nälja vältimiseks, valima suvalise töö, siis pole see vaba valik. Selline sunnitud valik on inimese jaoks rusuv. Muidugi, mõnel inimesel on väga palju eelistusi välja kujunenud ning siis on ka sunnitud valikuid rohkem, näiteks: "Appi, ma pidin sünnipäeval selle-ja- selle kõrval istuma
Fantaasia Freudi artikkel "Luuletaja ja fantaseerimine" (1908): Freud seostab selles fantaasia ja kirjutamise. Selles teoses tuletas Freud fiktsionaalse kirjanduse lapse mängimisest ja päeval fantaseerimisest. Fantaasia kirjandusteose eelvormina 2. Lugeja Tekstide mõju, nende retseptsioon biblioteraapia ehk raamaturavi Õige sõna õigel ajal õigele inimesele on väärt ravim, kirjandus võib aidata inimesel hingelist tasakaalu leida. Lugeja teadvustamata soovid determineerivad lugejate ootusi ja määravad ära ka nende reaktsiooni. 3. Tekst - tegelased Hamleti analüüs ,,Näidend on üles ehitatud Hamleti kõhklemisele täita talle osaks langenud ülesanne kätte maksta [...] Hamlet võib teha kõike, ta ei suuda üksnes kätte maksta üksnes kätte maksta mehele, kes on kõrvaldanud ta isa ja asundu tolle kohale ema kõrval, mehele, kes kes näitab talle tema väljatõrjutud lapsesoovide täideviimist. Jälestus, mis peaks teda sundima
juba eri objektidena/ Stroboskoopiline efekt on näivat liikumist põhjustavatest liikumistest kõige rohkem inimeste poolt rakendust leidnud. Sellele põhineb filmide näitamine kinos ja joonisfilmide valmistamine. Süstemaatiliselt demonstreeris stroboskoopilist efekti esmakordselt Max Wertheimer (1912), lülitades pimedas ruumis valguspunktid sisse ja välja 50 millisekundilise vahega, kusjuures teine valgusallikas asus esimesest veidi eemal. Faktorite seas, mis determineerivad, kas tajutakse liikumise stroboskoobilist efekti või mitte, on peale pausi kahe stiimuli vahel olulised veel valgusallikate kaugus teineteisest, valgussähvatuse kestus, valgusallika suurus ja vaataja subjektiivne kogemus ehk nö treenitus. Mis puudutab pausi kestust kahe stiimuli vahel, siis tuleb märkida, et optimaalseks pikkuseks loetakse vahemikku 30 millisekundist kuni 300 millisekundini, kusjuures 30 ms 60 ms korral tajutakse liikumist mittesujuvana
on töökohustustega väga hõivatud. Tervisega seotud põhjustest tuleb välja tuua looteperioodil, sünnituse käigus või imikueas saadud närvisüsteemi kahjustusi, mis võivad avalduda hüperaktiivsuse, vaimse alaarengu ja muude haigustena. Erinevad teadlaste koolkonnad on olnud läbi aegade eri arvamusel selle kohta kas inimkäitumist mõjutavad enim geenid või keskkond. On õpetlasi, kes väidavad et inimese olemuse ja seega ka käitumise determineerivad peamiselt geenid, teised jällegi, et just keskkond on see, mis meid vormib. Tänapäeval on siiski valdavaks saanud arusaam, et need kaks on omavahel tihedas seoses. Ebakohane käitumine pole tihtilugu muud, kui lapse reageering teda ümbritsevale keskkonnale, mis tundub talle vaenulik ja millega toimetulek üle jõu käib. Kuid samale keskkonnale reageerivad erinevad lapsed erineval moel. Miks ühed suudavad toime tulla ilma
Tööstus nt paberitööstuses mürgise kõrvalsaaduse neutraliseerimiseks. Patuliin on m ükotoksiin ehk hallitusseente sekundaarne ainevahetusprodukt, mis võib kahjustada inimese tervist. 9. Bakterid, bakteriraku ehitus, sh plasmiid, nukleoid. Spoor ja selle moodustamine. Bakterid on eeltuumsed ehk prokarüoodid, mis paljunevad pooldumisel. PLASMIID- iseseisvad rõngasmolekulid, mis determineerivad mitmesuguseid raku omadusi. DNA jupike. NUKLEOID-Prokarüootse raku sisepiirkond, kuhu on koondunud DNA. Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore. Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Nad taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus). Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui
Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes.
arenguseadustega, vaid ühiskonna olemise ja muutumisega. Positivism toob välja kaks kunsti mõjutavate tegurite rida. Ühelt poolt on kirjandust üldiselt määravad tegurid: rass (rahvuslik iseloom), miljöö (loodus, teised inimesed, füüsilised ja sotsiaalsed tingimused), moment (ajastu vaim). Teiselt poolt on olulised kirjaniku elu kolm komponenti: päritu, õpitu ja läbielatu. Ka marksismi-leninismi järgi ei ole looming midagi iseseisvat. Seda determineerivad tegelikkus, ajajärgu teadmised ja filosoofiline mõte ning autori isik. Igas konkreetses kirjanduses on olemas individuaalne, ajalooline ja rahvuslik spetsiifika, mis väljendub eelkõige stiilis, keeles, ajaloolisest kogemusest tulenevas psüühilises laadis, konkreetsetes reaalides. Lisaks on leninismile oluline mõiste rahvalikkus, mis tähendab eeskätt rahva elutunnetuse sügavat psühholoogilist peegeldamist.
o Retsipient – bakter, kes võtab väljastatud geneetilise materjali vastu 20. Plasmiidse DNA piirkonnad Plasmiid kujutab endast kaheahelalist DNA rõngasmolekuli, mis replitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad peaagu kõigis bakterites, seejuures võib ühes rakus olla mitu erinevat plasmiidi. Plasmiidi DNA koosneb funktsionaalselt 2-3 piirkonnast; - Plasmiidi replikatsiooni eest vastutavad geenid - Plasmiidi ülekannet teistesse bakteritesse determineerivad geenid (võivad ka puududa) - Struktuurgeenid määravad ära plasmiidi poolt determineeritavad bakteri omadused Determinatsioon – tingimine; põhjustamine 21. Ravimiresistentsuse geenide ülekanne plasmiidilt plasmiidile, plasmiidilt genoomile on võimalik tänu R faktorile, kuna kõik ravimiresistentsust determineerivad geenid asuvad transposoomides ja iga R faktor sisaldab alati IS elemente ja transposoome. 22. Kuidas saab kasutada plasmiidide analüüsi epidemioloogias
Inimese vererühmade AB0-süsteem. äkki läheb kunagi vaja). Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, Erinevus kahe inimese DNA A, B ja AB. Need on määratud ühe geeni 3 alleeliga, millest 2 (A ja B) vahel on ~0,2% see annab determineerivad erinevaid glükosiidseid antigeene erütrotsüütide ettekujutuse mänguruumist pinnal, 3. alleel (0) on aga funktsioonita. A- ja B-alleelid on teineteise geenide funktsioonide selgi- suhtes kodominantsed, 0-alleeli suhtes aga dominantsed. Kuus geno-
Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Märki võib märgata ja mitte teadvustada (nt. feromoonid). Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum e. kommunikatiivne ruum. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle
pead'; Selekteerimine on seotud sarnasusega. Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest. Seega on selekteerimine ja substitutsioon ühe ja sama operatsiooni kaks erinevat poolt. Kui kombinatsiooni puhul toimub valik käepäraste elementidega (tähed ja helid), siis siin toimub valik mälu põhjal tähendusi valides. (Saussure: ühendab elemente mnenoomilises, ettekujutatavas reas) süntagmaatilised reeglid determineerivad, kuidas moodustada ahelaid (sõnade järjekord, lause struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne) 3. PARADIGMAATIKA - sümbolite repertuaar ja nende valiku reeglid, asendatavus. Märk suhtes koodiga (mäluga) mitte reaalse teatega. Metafoor. Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub. Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest
M.A. 15 Leia 1 min. jooksul etteantud sõnale 3 riimuvat sõna M.A. Tä. Kirjelda 3 erinevust, mille poolest president erineb kuningast iga test annab 2/10 vaimsest vanusest William Louis Stern (1871-1938) Stern, W. (1900) Über Psychologie der individuellen Differenzen. Leipzig: Barth, 1900. diferentsiaalpsühholoogia: eesmärgid, meetodid. eesmärk: erinevused indiviidide, rasside, kultuuride, sugude vahel probleemid: a) erinevuste olemus; b) erinevusi determineerivad faktorid; c) erinevuste väljendus meetodid: introspektsioon, kultuuri uurimine, testimine, eksperiment. Stern, W. (1912) Die psychologischen Methoden der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. Intelligentsus: 1. üldine võimekus; 2. teadvustatud probleemi lahendamine; 3. üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. Intelligentsuse kvotsient (IQ) = MA/CA
SÜNTAGMAATIKA - Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest. Süntagmaatilised reeglid determineerivad, kuidas moodustada ahelaid (sõnade järjekord, lause struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne) PARADIGMAATIKA - Märk suhtes koodiga(mäluga) mitte reaalse teatega, metafoor. Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest (laused, sõnad, foneemid jne) millede valik on teostatud keelelise koodi kõikidest võimalikest
M.A. 15 Leia 1 min. jooksul etteantud sõnale 3 riimuvat sõna M.A. Tä. Kirjelda 3 erinevust, mille poolest president erineb kuningast iga test annab 2/10 vaimsest vanusest William Louis Stern (1871-1938) Stern, W. (1900) Über Psychologie der individuellen Differenzen. Leipzig: Barth, 1900. diferentsiaalpsühholoogia: eesmärgid, meetodid. eesmärk: erinevused indiviidide, rasside, kultuuride, sugude vahel probleemid: a) erinevuste olemus; b) erinevusi determineerivad faktorid; c) erinevuste väljendus meetodid: introspektsioon, kultuuri uurimine, testimine, eksperiment. Stern, W. (1912) Die psychologischen Methoden der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. Intelligentsus: 1. üldine võimekus; 2. teadvustatud probleemi lahendamine; 3. üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. Intelligentsuse kvotsient (IQ) = MA/CA
Kui võrdleme inimese staatust tema elu jooksul, siis on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega. Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev. Horisontaalne mobiilsus on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, näiteks usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas). Tehnokraatia - ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960 70ndail aastail. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis
elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 V. Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum. 20. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks
poliitikat: - Streik ehk tööseisak nõudes majanduslikke nõudmisi - Allkirjade kogumine Ühiskonna kihistus · Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet · Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas).Näiteks lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. · Horisontaalne mobiilsus liikumine ühe sotsiaalsekihi sees. Staatus ei muutu (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) · Sotsiaalne klass aimumäärav pole enam omandisuhe, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid
millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Keel kui süsteem; keelereeglid · süntagmaatilised · pragmaatilised · (hierarhilised) Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks
"Dorian Gray portreed" võib analüüsida Freudi mõttelendu kasutades teadmisi Oscar Wilde'i isiklikust elust ja tema kalduvust homoseksualismile. Nimetage tasandeid, millel saab psühhoanalüüsi rakendada. Iseloomustage vähemalt ühte tasandit. Psühhoanalüütiliselt saab uurida nii kirjanikku, lugejat kui ka teksti. Lugeja Tekstide mõju, retseptsioon. Biblioteraapia, õige sõna õigel ajal on väärt ravim, kirj võib aidata in hingelist tasakaalu leida, Lugeja teadvustamata soovid determineerivad lugejate ootusi ja määravad ära ka nende reaktsiooni.
· Raskused ametiasutustega · Ei saa rolliga hakkama · Otsustamis-, enesekehtestamisraskused · Emotsionaalne stress · Ebapiisavad ressursid KUIDAS? I Sihitus neile probleemidele, mida: · klient tunnistab, võtab omaks, on täpselt määratletavad · saab lahendada tegevusega, mis on lahus STja vastuvõtust · tulenevad kliendi rahuldamata soovidest, kus klient on motiveeritud · seotud kliendi poolt soovitud elumuutustega II Kuna uskumused determineerivad soovide täitmise viisi, siis on vaja muuta kliendi uskumusi probleemi lahendamiseks: · mõista kliendi uskumuste vastavust tegelikkusele · mõista uskumuste tegelikku ulatust ja piisavust ning motiveeritust tegutsemiseks · kõrvaldada vastuolusid ja moonutusi, taastada eneseusku ja adekvaatset taju läbi tegevuse III Läbi alternatiivide ja kaalutud valikute planeerida kasvatuslik tegevus ja saada enesekindlust, ÕPPIDA OSKUSI, ANDA KOGEMUSI, HINNATA KÄITUMIST JA
Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Fantaasia Freudi artikkel "Luuletaja ja fantaseerimine" (1908): Freud seostab selles fantaasia ja kirjutamise. Selles teoses tuletas Freud fiktsionaalse kirjanduse lapse mängimisest ja päeval fantaseerimisest. Fantaasia kirjandusteose eelvormina 2. Lugeja Tekstide mõju, nende retseptsioon biblioteraapia ehk raamaturavi Õige sõna õigel ajal õigele inimesele on väärt ravim. Lugeja teadvustamata soovid determineerivad lugejate ootusi ja määravad ära ka nende reaktsiooni (Holland "The Dynamics of Literary Response" 1968) 3. Tekst - tegelased Hamleti analüüs ,,Näidend on üles ehitatud Hamleti kõhklemisele täita talle osaks langenud ülesanne kätte maksta [...] Hamlet võib teha kõike, ta ei suuda üksnes kätte maksta üksnes kätte maksta mehele, kes on kõrvaldanud ta isa ja asundu tolle kohale ema kõrval, mehele, kes kes näitab talle te,a väljatõrjutud lapsesoovide täideviimist
1. Motivatsiooni olemus. Motivatsioon on indiviidi sisemine seisund, mis ajendab teda kindlal viisil käituma. Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: · Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed · Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. · Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: · Toiduotsing · Sugutung · Ebameeldiva vältimine · Uudishimu · Vanemlik hool · Abipalumine jne.
Haiploidsed ainsad rakud, mis viivad meioosi. Ühinedes loovad totipotentse raku - sügoodi. Esmased sugurakud: Imetajatel indutseeritakse de novo varases gastrulas. Imetajate sugurakud tekivad alati väljaspool embrüot (embrüovälistes kudedes), aga erinevatel liikidel erinevas kohas.Hiirtel: esmased sugurakud tekivad rakuvälises mesodermis. Naaberkudedest (trofoblast) sekreteeritavate BMP’de (valgud)indutseeritakse esmastes sugurakkudes transkriptsioonifaktorid Blimp1/Prdm1 ja Prdm14 mis determineerivad nende saatuse. Embrüonaalne induktsioon. Imetajate sugurakkude eellased rändavad rebukotist mööda tagasoolt gonaadide algmetesse. Fluorestseeruvate (GFP) PGC jälgimine hiire embrüos: rändavad E7-E9 tagsoole kaudu gonaadi algmesse. Rännu jooksul paljunevad 10-100 2500-5000ks. Steam cell factor (SCF) ja tema türokinaasretseptor Kit: vajalik nende eluhoidmiseks,liikumapanekuks.Sugurakude eellased imetajatel: diploidsed, jagunevat mitootilisels, sooliselt neutraalsed.
MOTIVATSIOON JA TAHE 1. Motivatsiooni olemus. Motivatsioon on indiviidi sisemine seisund, mis ajendab teda kindlal viisil käituma. Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool Abipalumine jne.
kommunikatiivne ruum. Semioos – märgitoime. Siis kui märk on, toimub semioos. Semioosiks on vaja märki ja interpreteerijat. See on protsess, märk on semioosi tulem. Morris on Peirce’i järglane Semiosfäär – Juri Lotman. Semiosfäär on see ruum, millest väljaspool on semioosi olemasolu võimatu. See on kui teoreetiline piir semiootikale. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt
Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes.
Kokku moodustavad keeletegevuse. Keel saab tervikuna eksisteerida ainult kollektiivis. Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes.
nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; 1 Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest. süntagmaatilised reeglid determineerivad, kuidas moodustada ahelaid (sõnade järjekord, lause struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne) 3. PARADIGMAATIKA Märk suhtes koodiga(mäluga) mitte reaalse teatega, metafoor. Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest (laused, sõnad, foneemid jne) millede valik on teostatud keelelise koodi kõikidest võimalikest
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste
määravad seaduspärasused ning nende toime tundmise pinnalt võtma adekvaatseid meetmeid soovitavate tulemusteni jõudmiseks. Quetelet uskus, et tarvitseb vaid muuta ühiskondlikku korda, kui muutub ka kuritegevus. Kuritegevuse põhjuse puhul pidas Q vajalikuks rõhutada nende seost tegurite ja seaduspärasustega, mis määravad ühiskonna kui süsteemi funktsioneerimise. Statistilised uuringud kinnitasid tema veendumust, et kuritegevust kui sotsiaalset massinähtust determineerivad ühiskonda liikuma panevad ja kujundavad jõud, mitte kurjategija(te) individuaalsele elule eriomaste faktorite toime. Kui ühiskond sisaldab kõiki kuritegevuse olemasolu ja muutumise tingimusi, siis ka tuleviku kuritegevus sõltub sellest, kas üldse ning mis suunas muutub ühiskond. Quetelet Teooria põhipostulaadiks on seisukoht, et põhjuslikkus ja statistiline seos on samatähenduslikud. Praktiliselt tähendab see, et kõik nähtused ja protsessid, mis statistiliselt on
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
e) nad on hirmul - hirm aga suurendab sõltuvust õõnestades inimese eneseusaldust. Konformism on nõrgem kui...a) neil on antud küsimuses väga tugev usk endasse - informatsiooniline surve on seega väga väike. b) neil on kõrge sotsiaalne staatus. c) nad on oma esialgse otsustuse kütkeis. d) neile ei meeldi või nad ei hinda eriti kõrgelt sotsiaalse mõju allikat. 38. SOTSIAALSE MÕJU TEOORIA (B. LATANÉ) Vastavalt sellele teooriale determineerivad grupi mõju 3 erinevat faktorit: 1) Mõjuvate allikate arv(grupi liikmete arv) - mida suurem on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada hälbivat käitumist. 2) Tugevus - mida tugevam on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada deviantseid. 3) Vahetus - mida vahetum on allikas, seda suurem on tema mõju. 39. VÄHEMUSE MÕJU ENAMUSELE Kahesuunaliste protsesside teooria. (Serge Moscovici).Ta väitis, et mõjutusprotsessid erinevad
e) nad on hirmul - hirm aga suurendab sõltuvust õõnestades inimese eneseusaldust. Konformism on nõrgem kui... a) neil on antud küsimuses väga tugev usk endasse - informatsiooniline surve on seega väga väike. b) neil on kõrge sotsiaalne staatus. c) nad on oma esialgse otsustuse kütkeis. d) neile ei meeldi või nad ei hinda eriti kõrgelt sotsiaalse mõju allikat. Sotsiaalse mõju teooria (B. Latané) Sotsiaalse mõju teooria: Bibb Latané- Vastavalt sellele teooriale determineerivad grupi mõju 3 erinevat faktorit: 1) Mõjuvate allikate arv(grupi liikmete arv) - mida suurem on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada hälbivat käitumist. 2) Tugevus - mida tugevam on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada deviantseid. 3) Vahetus - mida vahetum on allikas, seda suurem on tema mõju. Vähemuse mõju enamusele Kahesuunaliste protsesside teooria. (Serge Moscovici) Ta väitis, et mõjutusprotsessid erinevad
Skisotüümikud- romantikud, formalistid, pateetlikud Eksperimentaatorid- ts- vaatlejad, kirjeldajad Sk- süstemaatikud, metafüüsikud, täppisloogikud Juhid ja liidrid- ts- jäigad ohjajad, lõbusad organis., mõistvad leevendajad Sk- puhtad idealistid, despoodid, fanaatikud, külmad kalkuleerijad. G. W. Allport- isiksus on individuaalne dünaamiline organisatsioon- nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga. Muutlik, protsessides avalduv, koostisosaks psühhofüüsilised süsteemid, sellest sõltub kuda inimene oma keskkonnaga kohaneb, mismoodi ta sellega hakkama saab. Isiksuseomaduste kombinatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus (ekstra-/introvert- (mõõde mis
· Iseloomulik on suhteliselt konstantne pinge: silelihase toonus · Kontraktsiooni amplituud ei muutu ehkki lihaspikkus võib varieeruda Silelihaste regulatsioon · Innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt · Virgatsaineteks on siin atsetüülkoliin ja noradrenaliin · Olulisemateks hormoonideks on adrenaliin ja oksütotsiin, aga ka mitmed gastrointestinaalsed hormoonid · Plasmamembraanil paiknevad retseptorid, millega virgatsaine või hormoon seostuvad, determineerivad, lihasvastuse · Südamelihased (vt täpsemalt punkti nr 10) Süda Üksik tsentraalselt paiknev tuum Ristivöödilisus, mittetahtlikud, tihedad ühendused rakkude vahel 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile kui ka vöötlihases on mehhanism sarnane. Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele. Aktiini ja
Alateaduslikud konfliktid otsivad lahendust väljenduses ego kaitsemehhanismides ja töömudelites(vaimne töömudel tekib endast ja suhetest teistega). Alateadvuslik fantaasia mjutab käitumist. Õpisituatsioonides aspekte mõjutavad alateadvuslikud protsessid, õpilastel väljendub emotsionaalne konflikt, mis on tingitud varajastes kogemustes. 23 Isiksuse mudel: käitumist determineerivad alateadvuslikud protsessid. Käitumisel ka selline tähendus, millest õpilane pole teadlik, kuid mis suunab ja mõjutab nende eneste ja teiste ja õpiülesannete tajumist. Hinnangumeetod: vaatlus, intervjuu, projektiiv Formuleerimise alus: lahendamata alatead. Töömudelid väljenduvad käitumisprobleemidena. Õpiraskused tekivad lahendamata emotsionaalsete alateadvuslike konfliktide tõttu või nendega hõivatus. Kohanematu käitumise....
demokraatlik protsess (Rudolf Schmend) - Sotsiaalriiklik põhiõiguste teooria põhiõiguste ülesande on lisaks vabadussfääri õiguste tagamisele ka ülesandeks tagada faktilist vabadust (Peter Häberle) - ------------- - Niclas Luuman´i süsteemiteooria põhiõigused on üks neist sotsiaalsetest süsteemidest, mida tuleb arvesse võtta ühiskonnas (determineerivad meie ühiskonda) - Robert Alexy printsiibiteeoria põhiõigused on eelkõige printsiibid ning see määrab ära põhiõiguste kohaldamise skeemi 7. Loeng (29.03) Põhiõiguste üldosa II (põhiõiguste funktsioonid, kandjad ja adressaadid) Põhiõiguste funktsioonid: I Avaliku võimu tõrjeõigused isiku õigused avaliku võimu vastu, et avalik võim isiku õiguseid ülemäära ei riivaks - Kaitseala riive - Riive põhiseaduspärasus
näidata, sest looduses see ei avaldu. Saab rääkida siis sellest kui eeldame, et on olemas „asjad iseendas“, mis tekitab sfääri, mis on moraali aluseks (noumen sfäär). Teoreetiliselt ei saa seda väita. „Kui see sfäär oleks olemas, siis muutuks vabadus võimalikuks“. TRANS ARGUMENT: KUI….SIIS!!!!! Vabadus ja paratamatus on teineteist välistavad mõisted (3. tees ja antitees vabadusest lk 112). Nähtumuste maailm on paratamatus ja asjad iseendas maailm on vabadus. Mõlemad determineerivad ehk saab eristada kahte laadi põhjuslikkust, kus üks põhjus on looduslikus maailmas ja teine põhjus kuulub asjad iseendas maailma. Eristatakse põhjust ja tema põhjuse kausaalsusmääratlust – põhjuslikkus on arukategooria (kui A, siis paratamatult B ehk B sisaldab kausaalsust). Kõik toimub ajas; põhjuslikkuse kategooriale järgneb järgnevus. Loodusnähtused on järgnevad teineteisele. Vabadus kui põhjus on sekkumine teisest sfäärist. Mõistus kui vaba tahe ei allu looduslikule
M.A. 15 Leia 1 min. jooksul etteantud sõnale 3 riimuvat sõna M.A. Tä. Kirjelda 3 erinevust, mille poolest president erineb kuningast iga test annab 2/10 vaimsest vanusest WILLIAM LOUIS STERN (1871-1938) Stern, W. (1900) Über Psychologie der individuellen Differenzen. Leipzig: Barth, 1900. Diferentsiaalpsühholoogia: eesmärgid, meetodid. Eesmärk: erinevused indiviidide, rasside, kultuuride ja sugude vahel. Probleemid: erinevuste olemus, erinevusi determineerivad faktorid, erinevuste väljendus. Meetodid: introspektsioon, kultuuri uurimine, testimine, eksperiment. Stern, W. (1912) Die psychologischen Methoden der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. INTELLIGENTSUS: Üldine võimekus. Teadvustatud probleemi lahendamine. Üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. INTELLIGENTSUSE KVOTSIENT (IQ)=MA/CA
tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. (fenogenees (phenogenesis) -- geneetiliselt kontrollitud tunnuste (feenide) kujunemiskäik indiviidi ontogeneesis; molekulaarsete, biokeemiliste, füsioloogilste, morfoloogiliste jm. protsesside ning muundumiste jada geenist tunnuseni. Fenogeneesis ilmneb alleelide ja erinevate geenide interaktsioon või ka ühe geeni erisuunaline toime erinevatele tunnustele (polüfeensus). ) Polümeeria- mitteallelsed geenid determineerivad ühte ja sedasama tunnust. polümeerne geenitoime (polymeric gene action) -- e. aditiivne geenitoime, kahe või (enamasti) mitme geeni samasuunaline ja kumuleeruv toime ühele tunnusele. Selline geenide koostoime põhjustab tunnuse erinevaid avaldumistasemeid, kvantitatiivse varieeruvuse erinevate mõõdetavate tunnuseväärtuste vahel. Igal polümeersüsteemi geenil eristatakse tunnust intensiivistavaid pluss-alleele ja mittetoimivaid null-alleele. Tunnuseväärtus oleneb eri
Erinevalt spetsiifilistest reeglitest igal spordialal eksisteerivad moraali maksiimid e. väärtusmudelid, millede eesmärgiks on reguleerida spordialast käitumist.Kôige iseloomulimumad sellised mudelid on näiteks fairplay, partnerlus, materiaalsete väärtuste puudumine tulemuste seisukohalt, vôrdsus ja avatud endings. Neid mudeleid vôib samuti vaadelda kui tüüpilisi motiive, mis determineerivad indiviidi käitumist spordis. Spordi moraalsed maksiimid ei lange kokku teiste üldiselt aktsepteeritud maksiimidega. Eriti tüüpiline on spordile , et tolerantsus, teistega arvestamine ja hoolitsus, mis on laialt aktsepteeritud printsiibid igapäevases elus, on sageli sobimatud vôistlusspordile. Spordis kehtivad hoopis sellised reeglid nagu konkurents, vôit ja domineerimine
ja valvata surnut: ,,Päike paitagu Su kalmu, kuu ja tähed valvaku". Maa asub taeva ja allilma vahel. Vanade eestlaste ja venelaste paganausklike uskumuste järgi on maa eelkõige elav olend, kes magab, valutab, rasestub, sünnitab, kasvatab kõik söögiks ja joogiks, nutab ning isegi vihastub inimeste peale nende pattude tõttu. ,,Tervitus Emade-maa poole, Uku poole, Maaema poole, kes vee sünnitab" (Heintalu. 2006b:18). Vene keeles on sõna Maa naissoost, sümboolikat determineerivad sellised mõisted nagu emalikkus ja viljakus, maa ,, , "54. Iidsest ajast vastandus Maa Taevale: ,, - , - !"55. Ristiusu levikuga hakati Venemaal seostama Maad Jumalaemaga. Maa poole pöörduti nagu pühaku poole ning paluti abi ja lunastust: ,,, , !"56 ( 2002: 181). Eestikeelsetes epitaafides on maa eelkõige muld. Peamiselt väljendab sümboolselt surma funktsiooni, mis võttis küll surnu endale, kuid mälestusi ära võtta tal ei õnnestu: ,,Muld
· Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne NT Tsüklotüümikud skisotüümikud Poeedid realistid, humoristid pateerikud, romantikud, formalistid Esperimentaatorid vaatlejad, kirjeldajad, empiristid täppisloogikud, süstemaatikud, metafüüsikud Allport Isiksus on indiviidisisene dünaamilise organisatsioon nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga /sõnaraamatuanalüüs!!/ Isiksuseomaduste kominatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus (ekstra-/introvertsus, esilepüüd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatioon, insait ja enesehinnang), sotsiaalsus (osalus/koostöö, eneseotsind ja agressiivne enesekehtestamine, müjutatavus sotsiaalsetest stiimulitest). Cattell:
Konformism on nõrgem kui neil on antud küsimuses väga tugev usk endasse - informatsiooniline surve on seega väga väike. Neil on kõrge sotsiaalne staatus. Nad on oma esialgse otsustuse kütkeis. Neile ei meeldi või nad ei hinda eriti kõrgelt sotsiaalse mõju 36 allikat. Sotsiaalse mõju teooria: Bibb Latané- Vastavalt sellele teooriale determineerivad grupi mõju 3 erinevat faktorit: · Mõjuvate allikate arv (grupi liikmete arv) - mida suurem on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada hälbivat käitumist. · Tugevus - mida tugevam on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada deviantseid. · Vahetus - mida vahetum on allikas, seda suurem on tema mõju. Vähemuse mõju enamusele: Kahesuunaliste protsesside teooria. (Serge Moscovici) Ta
annaabi.ee 
