Vabadus - kas illusioon? (11)

SIGNE KANGUR
Vabadus – kas illusioon ?
Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof , arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee , õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav . Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist.
Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad. Olles sündinud selliste geenidega sellisel ajal, sellises riigis, saanud sellise kasvatuse jne, ei saakski me teistsugused olla. Paul Holbach 'i tsiteerides /../ Me kujutame endale ette, et oleme vabad, kui ei näe ühtki takistust oma tegudele. Me ei märka aga, et motiiv , mis sunnib meid tahtma , on alati paratamatu ega sõltu meist./../ näeme, et välise sunduse puudumine ei tee inimest veel vabaks. Samas jääb ikkagi kummitama inimese sarnasus kellavärgiga: kõik toimib ette määratult, kui ei tööta – remondime, kui läheb rikki – viskame minema. Aga inimese puhul näib selline mõtteviis võõrastav.
Vastukaaluks ütleme, et inimese tahe on vaba ning loobume determinismist. Piisab , kui väita, et vähemalt mõni sündmus ei ole determineeritud. Leidub ju olukordi , kus mõni valik on nii keeruline, et pika kaalumise peale tehtud otsus tundub olevat küll vaba tahte ilming. Indeterministid tihtipeale sõnastavad vabaduse kui mõiste hoopis ümber: “--- Lõppkokkuvõttes ei või sõna tahtevabadus kasutamisest teha järeldust mitte tahte, soovi või kalduvuse kohta, vaid ainult inimese vabaduse kohta, mis seisneb selles, et ei ole takistusi, käitumaks vastavalt oma tahtele, soovile, kalduvusele.” ( Thomas Hobbes ) Kritiseerides võiks aga küsida, et kui mõni minu tegu pole determineeritud, siis kuidas saaks seda üldse minu teoks nimetada? Kuidas sellest teost aru saada? Kui loobuda kõikehõlmavast determinismist, siis tuleks leppida mõttega, et mõni tegu polegi seletatav ning selline tegu oleks üldse suvaline . Kas vabadus seisnebki suvalistes tegudes? Arvata võib, et mitte, sest suvalisi tegusid ei seostaks ma iseendaga ; see oleks mingi arusaamatus , mille puhul oleks raske rääkida ka vastutusest.
Proovides sulandada tahtevabadust ja selle eitamist saame jällegi vastaka tulemuse. Vaba teo tunnuseks on, et selle määravad minu soovid ja eelistused, mittevaba teo determineerivad mingid välised asjaolud. Näiteks kui inimene saab valida talle meeldiva töö, siis on see vaba valik; kui aga inimene on sunnitud, näiteks nälja vältimiseks, valima suvalise töö, siis pole see vaba valik. Selline sunnitud valik on inimese jaoks rusuv. Muidugi, mõnel inimesel on väga palju eelistusi välja kujunenud ning siis on ka sunnitud valikuid rohkem, näiteks: “Appi, ma pidin sünnipäeval selle-ja-selle kõrval istuma!” Need, kellel on vähem eelistusi välja kujunenud, on paremas olukorras, sest nende puhul on ka sunnitud valikute oht väiksem, näiteks: “Mul pole vahet, kelle kõrval sünnipäeval istuda.” Kriitik ütleks ilmselt, et selline vabaduse ja determinismi ühitamine on ebajärjekindluse tulemus. Vaba valiku mulje võib ju küll jääda, kuid tegelikult on see vaid n-ö jaanalinnu poliitika: piisab muljest ning pole oluline, kuidas lood tegelikult on. Me pole ennast ise selliseks kujundanud, nagu oleme; keegi pole saanud alustada elu oma sünniaja, geenide, ühiskonna jms teadliku valimisega, seega oleme kujundlikult öeldes enesest teadlikud masinad . Meie valikud polegi tegelikult meie valikud.
Kas vabadus on siis valge tagumikuga hirv , keda haruharva kohtab või on seegi miraaž? Tundub, justkui oleks deterministidel tugevamad argumendid ja loogilisemad järeldused ning ega ei tahakski väga vastu vaieda. Samas on ju ka kohutav mõelda, et me ei olegi vabad, vaid kõik, mida me tahame ja millest mõtleme, on mingi sündmuse või mõjutaja tagajärg. Kolm tahtevabaduse probleemi lahkavat seisukohta aga jäävad püsima ilmselt niikauaks, kuni inimesed on suutelised mõtlema, arutlema ning sõna võtma. Kui eksisteeriks ühene vastus, oleks maailm tunduvalt igavam.
Dieedi 7 päevane toidumeüü
Esimene päev

• Hommikusöök: Kausitäis müslit.
  
• Vahepala : Väike kobar viinamarju.
  
• Lõunasöök: Täistera- koorikleib hummuse ja toorsalatiga, üks küps virsik .
  
• Vahepala: 50 g pähklisegu.
  
• Õhtusöök: Portsjon köögivilja-kanavokki koos riisinuudlite ja riivitud porgandiga. Magustoiduks viil värsket melonit, mis on maitsestatud peenestatud värske piparmündiga.
  

Teine päev

• Hommikusöök: Kaks viilu täistera-röstisepikut koos veidikese pähklivõiga, üks banaan .
  
• Vahepala: 50 g pähkleid ja kuivatatud aprikoose.
  
• Lõunasöök: Kausitäis müslit.
  
• Vahepala: Klaas kiivi -mango smuutit.
  
• Õhtusöök: Portsjon veidikese oliiviõliga grillitud (praetud) lestafileed ja vähese võiga grillitud köögivilju, juurde tomati- sibula toorsalat.
  

Kolmas päev

• Hommikusöök: Kausitäis müslit.
  
• Vahepala: 50 g pähklisegu.
  
• Lõunasöök: Viil taisinki või juustu koorikleiva vahel koos margariini või veidikese pähklivõiga.
  
• Vahepala: Tops biojogurtit lemmikpuuviljaga.
  
• Õhtusöök: Portsjon tuunikalapastat koos päevalilleseemnete ja värske salatiga , kastmeks oliiviõli-sidrunimahlakaste.
  

Neljas päev

• Hommikusöök: Kaks kooreta keedetud muna ja üks kooritud tomat . Kaks viilu täisteraleiba veidikese (pähkli)võiga.
  
• Vahepala: 50 g rosina-pähklisegu.
  
• Lõunasöök: Kausitäis müslit.
  
• Vahepala: Tops biojogurtit.
  
• Õhtusöök: Portsjon sidruni ja tüümianiga hautatud kana , juurde pruuni riisi ja rohelise lehtköögivilja toorsalatit. Üks virsik ja kooritud pirn .
  

Viies päev

• Hommikusöök: Pool greipi , klaas väherasvast piima, üks banaan.
  
• Vahepala: Klaas apelsinimahla, õun.
  
• Lõunasöök: Kausitäis müslit.
  
• Vahepala: 50 g kuivatatud pähkli- aprikoosi -datlisegu.
  
• Õhtusöök: Kuum täisteravõileib. Köögiviljadipp porgandist, redisest, paprikast, sellerivarrest, kaalikast koos tzatsikidipiga. 
  

Kuues päev

• Hommikusöök: Suur kausitäis müslit.
  
• Vahepala: Väike kausitäis värskeid maasikaid.
  
• Lõuna: Portsjon köögiviljasuppi koos võileivaga (viil täisteraleiba, kaks viilu juustu ja üks viilutatud tomat).
  
• Vahepala: 50 g pähkleid.
  
• Õhtusöök: Portsjon grillitud tuunikala koos värske kartuli, seente ja roheliste ubadega , kastmeks oliiviõli-sidrunimahlakaste.
  

Seitsmes päev 

• Hommikusöök: Pool greipi, kaks keedumuna, viil täisteraleiba veidikese võiga.
  
• Vahepala: 50 g rosina-pähklisegu.
  
• Lõunasöök: Kausitäis müslit.
  
• Õhtusöök: Kanakebab (grillitud kanaliha, roheline ja punane paprika , kaks sibulat ja mõned šampinjonid). Juurde veidi riisi, teravat kastet ja värsket rohelist salatit .