Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus
A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsialne reaalsus. Sapir-Whorfi keelerelatiivsuse hüpotees: iga keel on universaalne, ning unikaalne (Sapir). Keel determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist (Whorf). Whorf rõhutab sõnade grammatilisust. I. Bloomfield - vastandub Sapirile
13. jumala asetamine kogu loodusesse on: a- panteism b- janiism c- empirism d- determinism 14. otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): a- berkley b- kant c- locke d- fichte 15. Fatalist: a- ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt b- tunnistab vankumatult tahtevabadust c- ei soovi püsida jäigas vastuolus d- ei usu, et teadus suudab seletada , mis meie tahtmisi determineerib 16. Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egostlikud: a- mill b- russell c- hobbes d- spinoza 17. milline neist pole monistlik teooria: a- subjektiivne idealism b- kahe aspekti teooriad c- Kimbu-teooriad d- okasionalism 18. milline neist on dualistlik teooria: a- parallelism b- funktsionalism c- indentsusteooria d- füsikalism 19
Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 V. Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum. 20. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta
j) Kui rakk toodab viiruseid vähesel määral ja seejuures ei hävi, on see krooniline haigus 3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi: piisknakkusega b) AIDSi: sugulisel teel, verega, rinnapiimaga c) Marutõppe: nakatunud looma hammustusega d) Leetritesse: piisknakkusega 4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks). 5. Millistes tingimustes bakterid poolduvad, mitu bakterit ühest tekib? - Soodsates; 2 tütarrakku
a. Mõjub virgutavalt b. Pidurdus kaob c. Jäljendatakse d. Teeb tuimaks e. Tegemist on mingit sorti jäljendamisega. Näiteks kui oli boksi matsh ning kaotajaks oli neeger, siis hukati ka neegreid rohkem, kui oli valge siis peksti valgeid. Agressiivse mudeli näitamisega TV-s vallandub vägivalla laine ning laieneb sarnastele ohvritele. 12. Kas meie poolt kõneldav keel determineerib värvitaju? a. Jah, sest räägitav keel mõjustab meie värvitaju ja mõtlemist värvidest - ,,värviline mõtlemine". 13. Kas ja kuidas saab värv toetada mäletamist? a. Värv saab toetada mäletamist, kui midagi on olnud loomulikkes värvides siis jääb see inimese teadvussesse paremini. Kui on vaja aga inimese tähelepanu võita siis ebaloomulikud värvid võivad olla kasuks. 14. Kas ja kuidas saab värvi abil juhtida emotsioone? a
Aga ta ütles ka seda, et ta teab, et see inimene mulle ei meeldi ja ma olen seda korduvalt rääkinud. Ta tunnistas seda, et minu hoiak selle saatejuhi suhtes on mõjutanud tema hoiakut, kuigi varem oli ta suhtumien sellesse saatejuhti positiivne või vähemalt erapooletu. See, kuivõrd sügavalt ja adekvaatselt teabe vastuvõtja on suuteine sõnumis sisalduvat oma taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise abil mõistma, lahti mõtestama ning kuivõrd oluline see tema jaoks on, determineerib inimese teabe vastuvõtu osalusmäära. Mõjustatavas teates sisalduva teabe töötluse põhjalikkus ja adekvaatsus sõltub nii isiksuse püsiomadustest (motivatsiooni ja huvide sfäär, oskused ja vilumused, asjatundlikuus mingis valdkonnas) kui ka situatiivsetest teguritest ( kuivõrd häirevaba on tähelepanu, palju on aega, millised on füüsilised vastuvõtutingimused jms ). Mõjustava teabe vastuvõtul erineb ka osalustüüp.
kogemuse taastuses, mis võimaldab tema veelkordset kasutust aru sfääri tegastuses või tegeldamises. Mälu on psühhiliste tegevuste alus. Ilma selleta ei saa mõista aru käitumise formeeringu aluseid, teadvust ja alateadvust. Mälu sidestab subjekti minekut oma tuleviku ja oleviku vahek, on oluliseim tunnetuslikuks funktsiooniks, mis on õppimise ja arenemise aluseks, kusjuures oma iseloomu motivatsiooni teguritel on tuntav mõju. Mälu determineerib meie individuaalsust ja sunnib meid tegutsema kuidas me tahame suuremal määral, kui teised meie isiksuse omadused. Meie mälu produktiivsus oleneb inimese tahtejõust. Inimene tahtlikult reguleerib oma mälu protsesse ja juhtib neid, lähtudes oma ülesannetest sihtidest. Seega, mälu on seatud isiksuse omadustest. Mälu annab võimalust hoida midagi püsivuse kalduvusega otstarbekasele käitumisele kauaks ning mingil määral prognoosida käirumist tulevikus.
of Educational Advantage. Sociology of Education. 84(4) 299-321. Käesolev referaat baseerub teadustööl milles uuritakse Ameerika kontekstis vanemliku kasvatusstiili ja perekondliku sotsiaalse staatuse mõjusid laste akadeemilistele saavutustele. Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste akadeemilise edu läbi saavutatava sotsiaalse klassi. Meetod Infot koguti mitmest varem läbi viidud uurimusest: Sissetulekuid uurivast paneeluuringust PSID (Panel Study of Income Dynamics) Longituuduuringust mis hõlmab tööga hõivatust, sissetulekuid, vara, kulutusi, tervist, abieluseisu, laste arvu, laste arengut, heategevust, haridust jne. Vanemate sotsiaalse klassi
oluline osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. - PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad. Selleks, et õigesti suhelda, on vaja teada kõne etiketti, kultuurinorme. Pragmaatika tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni ning peab olema korrektne ja efektiivne. - IKOONILISED MÄRGID Ikoonilised märgid on märgid, mille vorm determineerib nende tähenduse. Ikoonid baseeruvad sarnasusel. Ikooniliste märkide tüüpilised näited on pildid, millel kujutatakse reaalsete objektidega sarnaseid motiive. Ikoonil on tunnus või aspekt, mis võimaldab tõlgendada ikooni märgina isegi juhul, kui objekti ennast ei eksisteeri. - INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Semiootikas on indeks selline märk, mille esitis on objektiga korrelatiivses suhtes. Nii näitab indeks tihti piirnevust, seotust, külgnevust
Morris on Peirce’i järglane Semiosfäär – Juri Lotman. Semiosfäär on see ruum, millest väljaspool on semioosi olemasolu võimatu. See on kui teoreetiline piir semiootikale. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega
36. Kuidas erinevad kultuuriuuringute kontekstis kulturalism ja strukturalism? [Kultuuriuuringud, lk 241-242] Kulturalistlikus paradigmas uuritakse kultuuri kui inimeste kogemsute summat. Uuritakse kultuuri, mida elatakse, läbi inimeste kogemuste. Keskmes on inimeste teovõime, inimeste enda tootlikkus, mitte ainult kultuuritarbimine. Strukturalistlikus käsitluses uuritakse struktuure, kehtivaid ideoloogiaid, võimusuhteid, tekstuaalset kultuuri. Eelduseks on, et struktuur determineerib kogemuse, kõikide inimeste kogemused on filtreeritud läbi kultuuriliste struktuuride. Kogemus on kultuuri produkt, mitte lähtekoht. Inimeste teovõimet vormivad võimustruktuurid ja vastupanu neile (tarbides kultuuriobjekte nö mitteametlikult moel). 37. Kuidas mõistab „hegemooniat“ Antonio Gramsci? [Kultuuriuuringud, lk 242] Antonio Gramsci (1891 - 1937) mõistab “hegemooniat” kui kultuuri toimimise mehhanismi.
Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch
Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine
Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt. Tingimuse puudumine neuroos. Neuroos: käitumise häired, olenemata tõsiduse astmest. Neurootiline kodukeskkond: - eneseusalduse puudumine
vahekorrast keskkonnadeterminismi kontseptsiooniga, mida oli juba varem viljeldud ajaloos ja politoloogias. Selle kontseptsiooni järgi on inimtegevus ära määratud elupaiga loodusoludega, sõltub neist otsustaval määral. Ja nii tuleb geograafia tihtse moodsa teadusena väga hasti toime ilma Jumalata, mis XIX sajandi materialistlikule teadusele oli väga tähtis. Keskkonnadeterminism kontseptsioonina nõuab aga kahe küsimuse täpsustamist. · Esiteks -kui laialt determineerib, määrab keskkond inimeste tegevusi, kas kõiki või ainult osa neid? · Teiseks, kui sügavalt, kui tõsiselt ta neid determineerib, kas ta jätab inimesele veel mingi vabaduse ja aktiivsuse või lausa orjastab inimese, sunnib teda oma tegevustes igati kohanema kodupaiga looduskeskkonnaga? KLASSIKALINE PERIOOD Regiooni mõiste loomine - Saksa maastiku-uurijad Otto Schlüter saksa maastiku-uurijate mõtete väljendaja:
Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks. > nimetatakse ka materialistlikuks teooriaks, kus majandussuhteid peetakse sotsiaalsete nähtuste mõjutajateks ehk baasiks. >> Marxi käsitlus kui ajalooline materialism Massimeediat käsitletakse klassikalises marksismis tootmisvahendina, mille omamise
Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch.
Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus. Peale Saussure surma (1920ndatel) tekkisid kolm strukturalistlikku koolkonda - Genfi koolkond (olulised Ch.
antigeenidele, so. lümfotsüütide pinnal paiknevatele kudede individuaalsust määravatele antigeenidele HLA (Human Leukocyte Antigen). Sellel põhinebki transplantatsiooniantigeenide määramine praktikas. Teistest perifeerse vere rakkudest on leitud transplantatsiooniantigeene ka trombotsüütidel, kuid need on vähem aktiivsed kui leukotsütaarsed antigeenid. Samas on lümfotsüütidel transplantatsiooniantigeene rohkem kui granulotsüütidel. Põhilisi transplantatsiooniantigeene determineerib inimesel HLA-süsteem (ingl k human leukocyte antigens). Need geenid asuvad 6. kromosoomis lühikesel õlal mitmes (üle 30) kõrvutiasuvas lookuses. Tuntumad on lookused HLA-A, HLA-B, HLA-C. Populatsioonis on palju ühe geeni erinevaid variante alleele: HLA-A antigeene on tuvastatud 506 alleeli HLA-B antigeene on tuvastatud 851 alleeli HLA-C antigeene on tuvastatud 276 alleeli HLA-DR antigeene on tuvastatud 559 alleeli
autoriteetsusega Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: A) Platoni pööre B) Sokratese pööre C) Aristotelese pööre D) Augustiniuse pööre Otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): A) Berkley B) Kant C) Locke D) Fichte Fatalist A) Ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt B) B) Tunnistab vankumatult tahtevabadust C) Ei usu, et teadus suudab seletada, mis meie tahtmisi determineerib D) Ei soovi püsida jäigas vastuolus Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egoistlikud? A) Mill B) Russell C) Hobbes D) Spinoza Praktiline filosoofia on A) Teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast B) Üldteadmine, mille järgi saab toimida C) Teadmine asjade olemusest D) Loogika Vana-Kreeka jagamatu ühik on A) subjekt B) substants C) monad D) reflect Kõige utoopilisem võimu vastane objekt
nn autonoomsest õigusest jne. Tähtsaimad määratlused: 1) õigusallikad õigustloovate allikate tähenduses (inimeste ettekujutused ja hoiakud, algavad vastava maa religioonist ja kliimast kuni tootmissuheteni välja). 2) Õigusallikad õigushinnangute allikate tähenduses (õiglus, võrdsus, õiguskindlus, arukus jne). 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (seadused, määrused jne). Haldusõiguse süsteem haldusõigus on õigusnormide kogum, mi spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganistatsiooni. Jaguneb üld- ja eriosaks: 1) haldusõiguse üldosa kuulivad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad õigussuhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad nt: haldusõiguse põhiprintsiipe; halduskandjate ja haldusoragnite õigusliku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õigusliku seisundit;
mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum e. kommunikatiivne ruum. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega
realiseerimine. Eneseteostus (self-realization) - Oma sisemise potentsiaali realiseerimine. Baasvajadused: rahuldamist eeldavad vajadused ja turvalisusvajadus. Eesmärk: terviklikkus. I KAKS VAJADUSTE RÜHMA: Turvalisusvajadus (need for security) – füüsiline ja psühholoogiline. Rahuldamisvajadus (need for satisfaction) – füsioloogilised, psühholoogilised (nt raha), domineeriv vajadus on turvalisusvajadus. II KULTUUR JA NEUROOS: Kultuur determineerib isiksuse ja isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist). Erinevates kultuurides on erinevad rituaalid inimeste kaitstuse loomiseks ehk kultuur determineerib ja määrab ära mis on isiksuse puhul normaalne ja isiksuse patoloogia. Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule. Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt.
teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises – ja vastupidi. Homomorfism on isomorfismi üldistus, kui vastavus on vaid ühes suunas ühene. Homomorfne kujutis on originaali struktuuri ebatäielik, ligikaudne ilming. Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Whorfi hüputees: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Grammatika – on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.siin väljendub „keele hind” rohkem
vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides Kluckhohni ja Kroeberit üldistan: · Kultuur on elulaad, mis tugineb ühiste tähenduste süsteemile. · kultuuri antakse edasi põlvest põlve. Siin tekib kohe paar küsimust, mis oluliselt haakuvad ka tänase teemaga: · Esiteks: mis on põhjus, mis determineerib või koondab järjepideva ühisuse enda ehk siis kultuuri. · Teiseks, kas see põhjus asub kultuurist väljaspool või liigendub kultuur oma sisemiste seaduste abil. Juhuslikkuse printsiipi seletusena, eriti teadusliku seletusena, arvesse võtta ei saa. 1 · Kolmandaks: kui suur peab olema ühisala, mida jagatakse. Kuidas on
Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on totaalselt vaba. Kui õpime elama totaalselt vabanda siis on suured võimalused eneseteostuseks.Nõrk determinism- ei soovi püsida jäigas vastuolus: kas vabadus või determinism. Tuleb eristada determineeritust ja sundust. Sundus on see, kui oleme sunnitud tegema midagi, mida me ie taha või saa teha. Selleks võib olla ka loodusseadus. Ei usu, et metafüüsika või teadus suudab seletada, mismeie tahtmisi determineerib. Jäik d väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus, me ei saa valida oma tahtmisi, needon ettemääratud, pole ka vabadust. Interminism-maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust. Juhus ja valik võimalikud, inimesel on tahtevabadus. N- on mõtekas rääkida vabadusest, samas nõustud jäiga D kahe esimese teesiga. 21. Neg vabadus- sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus vastandid, inimese vabadus peab võimaldama teha tal enda jaoks ka kahjulikke tegusid. Neg vabaduse pooldajate
Erinevates elukutsetes rakendatav füüsiline aktiivsus on sotsiaalselt ja kultuuriliselt determineeritud ning mõjutav elustiili. Ehitustel, kaevandustes, teedeehitusel ja taludes töötavad inimesed omavad palju suuremat füüsilist koormust, kui istuva tööviisiga inimesed ning seega on inimesed sunnitud oma füüsilise aktiivsuse tasakaalu säilitamis huvides eelistama kas rohkem või vähem energiat kulutavaid vaba aja harrastusi. Nii töö kui vaba aja harrastuste osas determineerib sotsiaalne klass ja majanduslik seisund teatud liikumisvormide kasutamist, näiteks kas inimene sõidab ühistranspordiga, käib jala, kasutab oma autot või lennukit. Tänapäeval tunatakse muret selle üles, et inimesed liiguvad oma igapäevases elus liiga vähe. Füüsiline aktiivsus pole kasuks mitte ainult lihas- luukondlikule süsteemile, vaid edendab ka üldist füüsilist ja psühholoogilist heaolu.
16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Keel kui süsteem; keelereeglid · süntagmaatilised · pragmaatilised · (hierarhilised) Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta
pärand (rahvused õilsamad, tugevamad, moraalsemad kui praegu). Johann G. Fichte Herderi õpilane, seob rahva geograafia ja looduslike tingimustega (a la külmemas kliimas elavad rahvad on eetilisemad). Õpetus majanduslikust omajõulisusest e autarkiast iga rahvas peab end ära majandama vaid enda ressurssidest, teistest rahvastest majanduslikult sõltuda ei tohi. Wilhelm von Humboldt etniline natsionalism. Keele tähtsuse rõhutamine, keel determineerib rahvuse vaimu, sama keelt kõnelevad inimesed loovad rahvusriigi. 22.09.14 SAKSA POLIITIKA 19.-20. SAJANDIL Euroopa poliitika sõlmprobleemiks muutumine algas 16.saj seoses protestantliku kristluse esilekerkimisega. Majandusliku olulisuse tõus juba eelnevalt, transport, Euroopa keskus jne. Saksa poliitikat algselt lõhestav tegur vahe kahe suure usulahu vahel (vt 30-a sõja lõpp, 1648
keskkonnaga). Oswald Külpe (1862-1915) • Würtzburgi koolkond • Kujutlusevabad mõtted – vastandus Wundtile. • Süstemaatiline eksperimentaalne introspektsioon - katseisikule anti problem ja ta pidi kirjeldama kuidas ta seda lahendas – mentaalsed operatsioonid, mõtlemisstiilid. Tõestas, et on olemas kujutlustevabad mõtted – otsimine, kahtlemine jne. • Mentaalne häälestatus – tähelepanuprotsess determineerib milliseid aistinguid kogetakse ja milliseid mitte. Keskkonnas olemasolev info ei loo automaatselt aistinguid. • Kõrgemaid mentaalseid protsesse saab eksperimentaalselt uurida ning teatud mentaalsed protsessid ilmnevad probleemi sisust sõltumatult. Aitas kaasa voluntarismi ja strukturalismi kokku kukkumisele. Herman Ebbinghaus (1859-1909) • Mälu ja õppimise eksperimentaalne uurimine.
· Koormava haldusega on tegemist siis, kui haldus sekkub kodaniku õigussfääri ja piirab tema vabadust või omandit, kokkuvõtvalt kui haldus kohustab ja koormab kodanikku. Haldus on käskivas rollis ja viib oma käsud vajadusel ka sunniviisiliselt ellu. · Soodustava haldusega on tegemist siis, kui haldus annab kodanikule toetusi ja muid soodustusi. Haldusel on abistav ja soodustav funktsioon. Haldusõiguse süsteem Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, -menetlust ja organisatsiooni. Õigusinstituut kujutab endast kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Kliimann teeb vahet: õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa:
või omandit, kokkuvõtvalt kui haldus kohustab ja koormab kodanikku. Haldus on käskivas rollis ja viib oma käsud vajadusel ka sunniviisiliselt ellu. · Soodustava haldusega on tegemist siis, kui haldus annab kodanikule toetusi ja muid soodustusi. Haldusel on abistav ja soodustav funktsioon. Haldusõiguse süsteem Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, -menetlust ja organisatsiooni. Õigusinstituut kujutab endast kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Kliimann teeb vahet: õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa:
Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism. Keskkonnadterminism- ühiskonna areng on põhijoontes ette määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas). Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur. Geograafias käsitles esimesena Ratzel. Seoses sellega tekivad küsimused: kui laialt keskkond mõjutab? Kui sügavalt determineerib? Tegemist oli väga äärmuslik ja pragmaatilise kästilusega. Kriitika: vene-karjala piir, korea poolsaar öösel. Possiblism- inimühiskond on oma tegevuses võrdlemisi vaba ja suhtes looduskeskkonnaga aktiivsem pool. Looduskeskkond on kõigest inimetegevuse areen. Looja Blache. Kultuurigeograafia areng ja inimesed: Sauer- kultuurigeole alusepanija (,,The morphology of landscape" 1925). Ta soovitas võtta geog. uurmise objektiks kultuurimaastiku, mida inimene oma tegevusega ümber kujundab
Kuriteokatse on selline tahtlik tegu, mis on vahetult suunatud kuriteo toimepanemisele, kuid ei viidud lõpuni põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest. Süüdlane kannab vastutust täies ulatuses. Isik, kes vabatahtlikult loobus kuriteo lõpuleviimisest kuulub kriminaalvastutusele ainult sel juhul, kui tema poolt faktiliselt toime pandud tegu sisaldab mõne teise kuriteo tunnuseid. HALDUSÕIGUS on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganisatsiooni. Ta on halduse õigus. See ei tähenda muidugi, et haldusõigusel on määrav tähtsus üksnes haldusorganitele ja nende tegevusele. Paljud normid reguleerivad suhteid haldusorganite ja teiste subjektide vahel, määravad ära kodanike õigused ja kohustused jne. Kuid nii või teisiti on ka nende suhete üheks pooleks valdavalt haldusorganid. HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest
Kui raku membraani pinnal plevad valgud seonduvad viiruse valkudena, siis rakk arvab, et see on mingi signaal ja viirus viiakse raku sisse..Siis viirus alustab raku sees oma tegevust. HIVi molekulaarbioloogia HIV on retrovirus ehk RNA-viirus. HIVi genoom on veidi alla 10 kb suurune. HIVil on kolm ühisgeeni: gag- määrab kapsiidvalgu pol- määrab transkriptaasi, integraasi ja ribonukleaasi. env- determineerib viiruse ümbrises asuva glükoproteiini. Inimese retroviirus HIV infitseerib immuunsüsteemi rakke ja põhjustab eluaegse haigestumise AIDS´i. Inimese HIVi elutsükkel Viirusvalk gpe20 ja raku CD4 retseptorvalk interakteeruvad ja viirus saab tungida rakku. Pöördtranskriptsioonil sünteesitakse viiruse dsDNA, mis integreerub raku DNA-ga. Viiruse dsDNA-lt sünteesitakse viiruse ssRNA, mis liigub peremeesraku tsütoplasmasse,
riigi funktsioonide korraldussüsteemi olemasolu. Vastavalt PS §-le 4 on parlamendi, VP, VV ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseadus nimetab siin vastavaid organeid, kes teostavad seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Kolmandaks elemendiks on õigusnormi täpne kujundamine. See on oluline nii iga normi suhtes, millega seadusandja avaliku administratsiooni toiminguid determineerib (ära määrab), kui ka administratsiooni poolt kehtestatud normide suhtes. Neljanda elemendina võib välja tuua proportsionaalsuse. Proportsionaalsus tähendab seda, et rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. Abinõud, mida rakendatakse, ei tohi üldreeglina kahjustada üksikisiku või üldsuse huve. Kui seda ei ole võimalik tagada, siis peavad kitsendused olema minimaalsed ja üksnes sellised, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks.
The boy (sub) sent his mother (dat) a letter (trans). Platon idee on üks põhjustest, mis realiseerib põhjuse. Tuleb eristada vormi ja substantsi. Vorm on struktuur. Substants on materjal. Keele funktsioonid: · Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( ) · Ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon ( ) · Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Tähistaja ; Tähistatu Jenseni keeletuum S V VS Vorm determineerib substantsi. J. Lekontsev, T.-R. Viitso Iga lingvistiline keelkond pakkus välja oma nägemuse, kuidas keelt uurida. Jensen kommutatsioon J.A. Greimas R. Barthey Figuur on selline tähistaja või tähistatu osa, mille puhul keel ei kommunikeeru. Näiteks: Elusolend tüdruk Naine Koer Laps Inimene Kutsikas Laps Strukturaalse semantika alused Vanem ISA Mees Need tähendused on süsteemsed Keeleteaduse arengud. N
) Sapiri versioon sellest kõlab nii: "Iga keel on universiaalne ning ka unikaalne maailma klassifikaator." Keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ta väidab ka, et ühes keeles esineb palju ülearust, mis toimib keele enesekaitsevahendina valestimõistmise ja infokadude vastu. 11 Whorfi variant hüpoteesist on radikaalsem: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. K. L. Pike nimetas oma keeleteadust tagmeemikaks. Ühelt poolt oli tegemist strukturalistliku
Välismõjude ohtlikkus. Ei tohi lasta teistel rahvastel oma teadvust mõjutada. Autarkia, iga rahvas peab hakkama saama ainult omaenda ressurssidega. Väliskaubandus on ohtlik, raha ei tohi riigist välja anda. See on autarkia eelne situatsioon. Majanduse äärmuslik kapseldumine. - Wilhelm von Humboldt (1767-1835) – alusepanija etnilisele natsionalismile. Rõhutab keele tähtsust. Keel kui kultuuri alus. Keel kui religiooni alus. Kristlus saksa kontekstis on midagi muud, kui mujal. Keel determineerib ka rahvuse vaimu. Saksakeelsed alad tuleb poliitiliselt ühendada ja luua suur ja tugev Saksa riik. Keeleala sätestab ka poliitilise võimu ala. - Karl Marx – kritiseerib Herderit ja Fichtet väites, et rahvus kujuneb välja ajalooprotsessis sotsiaalmajanduslikel põhjustel ning on pidevas muutumises Saksa poliitika 19.-20. sajandil 16. september 2012. a. 12:00 Saksamaa pärast Napoleoni (1814/15-1871) Kaks suurt teemat Saksamaa poliitikas: - Liberalism
linnastumine. Inimökoloogia seondub eelpoolnimetatud faktoritega. Üks tuntumaid teosed on ,,Seaduste vaim"(1748), mida ta kirjutas 20 aastat mis on seadus ja kuidas ta peaks sündima ja kuidas peaks üks õige seadus välja nägema. Pakkus kõigepealt välja vastuse küsimusele, mis seadus on seadused on vajalikud seosed erinevate nähtuste vahel ja need seosed tulenevad asja olemusest enesest; ühiskond ise determineerib konkreetse seaduse, mõjutab selle teket. Oli veendunud, et kõigil eluta ja elusatel olenditel ja nähtustel on omad seadused. Lisaks sellele on olemas ka algmõistus, millel on ka omad seadused. Kui püüda kirjeldada seaduste toimimist ühiskonnas, siis kõigepealt on olemas algmõistus, mis viitab jumalale või millelegi püsivale, mis objektiivselt kellestki sõltumata eksisteerib. Sellesse toimimise
Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Sensorite neurokeemia: lõhnade eristamise aluseks on nende poolt põhjustatud erinevad sensorrakkude aktivatsioonimustrid. Vähemalt 1000 erinevat sensorit, mis omavad sarnast üldstruktuuri, kuid erinevused on peenstruktuuris. Retseptoreid determineerib arvukas geenide komplekt. Signaaliülekanne on seotud G-valkude, cAMP ja viimastest sõltuvate katioonkanalitega, kuid leitud on ka teiste signaalainete olemasolu. Retseptori aktivatsiooni tulemuseks on membraani depolarsiatsiooni ja AP genereerimine aksonil. Haistmisteed ja keskused: bulbus olfactoriuses konveregeeruvad primaarsete rakkude aksonid mitraalrakkudele (umbes 1000:1). Lisaks neile on bulbuses veel periglomerulaarrakud ja somerrakud, mis kõik koos moodustavad lokaalseid
poolest. Minoorsed erinevused ja H ahelas määravad AK alamklassi. Igal raskel ahelal on kaks regiooni: · Variaabel regioon - aminohappeline järjestus, mis antikeha struktuuri tipus, erineb erinevatel antikehadel, kuskil 110-130 aminohapet pikk ja annab antikehale antigeeniga seondumise spetsiifilisuse · Kosntantne regioon - identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. On kahte tüüpi kergeid ahelaid lamda ja kappa. Ka kergel ahelal on konstantne ja variaabel domään. Keskmine kerge ahela pikkus on 211- 217 aminohapet. Iga antikeha sisaldab kahte kerget ahelat mis on alati identsed, ainult ühte tüüpi kerge ahel, kappa või lambda erineb. IgG on kõige mitmekülgsem antikega, kuna ta on võimeline läbi viima kõiki immunoglobuliini funktsioone. Ig-d: · Sekreteeritav (sIg)
efektorfunktsiooni. 9. Inimese Ig isotüübid, struktuur, esinemine vere seerumis. Antikeha funktsioonid organismis. Immuunoglobuliinid on valgud, mida toodavad B- rakud vastuseks immunogeenile. Variaabel regioon erineb erinevate B- rakkude poolt produtseeritud antikehade vahel, aga sama raku poolt produtseeritud antikehades on samasugune. Konstantne regioon on identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. Ig H ahela konstantne osa on isotüüpidel IgM ja IgE ühe C domääni võrra pikem. IgM 5-15% seerumi Ig-dest. Monomeerne IgM- membraanseotud vorm, ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer, J (joint chain) osaleb pentameeri polümerisatsioonis. Erütrotsüüdid+IgM agregatsioon -agglutinatsioon. Parim komplemendi aktivaator! Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. IgM suur molekul, vähe
uudselt kultuuri idee. Kultuuris otsib inimene ennast, et saada inimlikuks. Humaniseerumise ja kultuuri mõisted seega suuresti kattuvad. Herder oli esimene, kes asetas kultuuri inimese maailmanägemuse keskmesse. Toetudes looduse progressi mõistele, arendas ta ajaloo progressi ideed kultuur väljub looduse rüpest ja iseseisvub. Oluline osa selles on lisaks mõistusele keelel. Ligi 2 sajandit enne Sapir- Whorfi hüpoteesi sõnastas Herder idee, et keel determineerib inimese mõtlemist. Keel ja kultuurilised traditsioonid omakord kujundavad rahva ja rahvusliku vaimu (Geist). Herderi ajaloofilosoofia tugineb inimese ajaloolisusele ja küsib nii korraga inimese olemuse järele, tema erinevuse järele loomadest kui ka tema keelelisuse ja rahvuslikkuse järele. Inimese loomusest (ja oluline, et mitte vastupidi nagu Marxil näiteks) on tingitud tema sotsiaalsus, vajadus elada ühiskonnas, mida seob ühine kultuur, keel, kombed.
kromatiiniga. Toetavad sisemembraani seespoolt. 3. Milline on valkude transpordi erinevus tsütoplasma-ER-i ja tsütoplasma-tuuma vahel? Tsütoplasma-tuuma vahel toimub transport läbi spetsiifiliste tuumapoooride, mis lasevad NLS'i ja NES'i abil endast läbi kõrgmolekulaarseid ühendeid. Valk kokkukeerdunud. Tsütoplasma-ER'i vahel toimub transport läbi translookonite, SRP(signaaliäratundja partikkel) determineerib, kas valk saab ER'i v mitte. Valk lahtikeerdunud. Tsütoplasma-tuuma vahel toimub transport läbi tuumapoori kompleksi, ehk läbi spetsiifiliste pooride, mis on valmis läbi laskma kõrgmolekulaarseid ühendeid. (või pigem vaata küsimus number 5. vaja on signaale NLS ja NES + tuuma transpordi retseptorid.)Tsütoplasma ja ER-i vahel toimub transport aga läbi translookonite. Osa võtab SRP signal recognition particle, ehk signaali äratundev partikkel, mis on RNA
Isiksusest lähtuv klassifikatsioon- situatsioonid jagunevad suunavaks ekstravertsusele/introvertsusele situatsioonid suunavad väärtustele Situatsioonid ja rollid- mida ma teatud situatsioonis teen KV: DIAMONDS klassifikatsioon on viimase aja edasiminek, seletab sots käitumist? ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD LOENG: Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon- dünaamiline psühhofüüsiline süsteem, mis determineerib inimest ja tema reageerimist keskkonnale. Omadus on neuropsüühiline süsteem, algatab kohanemis ning väljenduslikku käitumist Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter- iseloomu hinnang temperament- emotsionaalne natuur, vastusekiirus, tuju intensiivsus. Pärumuslik nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav
Otsitakse vana Germaani õiguse lätteid jms . Johann G Fichte( 1762-1814) Herderi õpilane. Iga rahvus kujundab oma teadvuse, mille annab talle loodus. Ei tohi lasta teistel rahvastel oma teadvyst mõjutada. Autarkia, iga rahvas peab hakkama saama ainult omaenda ressurissedega. Ei ole soovitatav teiste rahvastega lävida, sest see nõrgestab sinu omapära ning vaimus. Wilhelm von Humboldt(1767-1835). Alusepanija etnilisele natsionalismile. Rõhutab keele tähtsust. Keel determineerib ka rahvuse vaimus. Keeleala sätestab ka poliitilise võimu ala. 13 IV Suurbritannia Poliiitlise süs järjepidevus. Olulised kesksed riiklikud institutsioonid ulatuvad arengus mitusada aastat tagasi. Konsitutsiooniliste aktide süsteem,pol süs ei tugine ühele suurele dok ( PS või konstitutsioonilie) vaid eri aegadel välja antud dokumentidele ( Best practice policy - aja katsumusele vastu pidanud pol süs)
märgid (esimene, kõrgeim tasand). Integratsiooniprotsess seisneb selles, et alamastmel üksteisest eraldi seisvad elemendid integreeruvad jutustuse tasandil. (Greimasi isotoopia, mõtteline ühtsus mis tekstis tekib. Sisemine isotoopia tekstis on sama laadi mis isotopism teksti ja konteksti vahel.) Iga integratiivne tasand annab oma mõtte edasi alamatele tasanditele ega võimalda neil omatahtsi tantsida vaid determineerib vertikaalse telje. B järgi loeme nii horisontaalis kui vertikaalis, liikudes mõlemal teljel samaaegselt. Nagu juba vene vormikoolkonna skeemid (Brik, Propp), töötab ka Barthes’i oma päris hästi tugeva žanrikaanoniga tekstide (krimkade ja actioni) peal, keerulisema proosaga jääb jänni. 3. Strukturalistliku ja poststrukturalistliku kirjandusteadusliku paradigma põhierinevused Strukt ja poststrukt vahel ei saa selget piiri tõmmata. See on näha ka Barthes’i
annaabi.ee 
