On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi:
--, , . , , . : , , . 3.Millised on ulitarismi põhilised eelised? : * « »; ** , , ; ** ; ** ; **- ; ** . 4. Millised on ulitarismi põhilised puudused? : ** ;** « »; ** , ; ** ; **« » 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi teooriat täiustada J.S.Mill? : () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? , , , (., - , - ). , (., , - ). - ( , ..). - . 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? - , . , , , , . 9. Mis on universalism
5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
palju. 42. Utilitaristide strateegiad kriitikale vastamiseks: : tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. 43. Utilitaristid arvavad, et loomi tuleb kohelda nagu inimesi. Eesmärk on maksimeerida hüve koguhulka kogusummana mitte keskmist hüve indiviidi kohta 44. Deontoloogilise eetika eripära on see, et ta on objektiivne ja absolutistlik. Teo loomusest sõltuvalt ilmneb, mis on hea, mis halb ja see kehtib kõigile ja alati. Ei ole prima facie printsiipe. 45. Enim seostatakse deontoloogilist eetikat Immanuel Kantiga. 46. HI-käsk, mida teha soovi rahuldamiseks KI- käsk teha midagi sõltumatult soovist. Kanti kohaselt on kõik moraalsed kohustused kategoorilised imperatiivid. KI Ivormel-
· vähemused võivad osutuda kannatajateks · kulukas ja aeganõudev analüüs · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega · 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
vähemused võivad osutuda kannatajateks kulukas ja aeganõudev analüüs soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
vähemused võivad osutuda kannatajateks; kulukas ja aeganõudev analüüs; soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega; 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste. 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
Puudused - hüve saab mõista erinevalt; tagajärgi on raske ette näha; eesmärk pühendab abinõu; nõutakse inimeselt üle jõu käivat (Tuleb maksimeerida üleüldist hüve (see rikub meie oma eesmärgid: kas on moraalne minna kinno, kui sama raha eest saaks vaesed söönuks?). ignoreerib meie moraalseid intuitsioone; Utilitarism on erapooletu. Meie lähedaste heaolu on meile tähtsam. Utilitarismis peaks hüve objektiivselt lugema. 45. Mis on deontoloogilise eetika eripära? Deontoloogilise eetika eripära seisneb selles, et ta omistab sisemise väärtuse teole endale, mitte tagajärjele. Näiteks on tõe rääkimine õige ka siis, kui ta teisele valu ja kannatust põhjustab. Valetamine on alati vale. Samuti võib eripäraks pidada seda, et deontoloogilise eetika järgi on moraalireeglid kõikidele kohustuslikud, ühtemoodi kehtivad ja universaalsed. Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid tahe. 46
õnnetu inimene, kui õnnelik siga. Deontoloogilin eetika, Kanti eetika. Deontoloogia on moraalifilosoofia suund, mis väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehkkohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest .Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool,
Kanti eetika Immanuel Kant elas aastatel 1724-1804. Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Missugune on aga täpsemalt Kanti eetika? Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks. Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju
Turg, kus kõik Kõiki neid õigusi võib tarbija nõuda vaid teatud piires, nad on eesmärgile,võimaldab arvestada kõiki huvilisi sh Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid manipuleeriksid, muutuks absurdseks. vaid teatud piires seadusega garanteeritud. Tootja garanteerib keskkonda,hüvevalu on küllaltki selgelt piiritletavad üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Millise deontoloogilise printsiibi rikkumisel põhineb tarbijale teatud positiivsed õigused tavaliselt ostu mõisted,toetab tootmise efektiivsuse tõusu Miks te nii arvate?Näiteks maksusüsteemiga. Loogiliselt manipulaatori tegevus? Kas tema tegevust saab pidada müügilepinguga (garantiitingimused, garantiiaeg). Osa Millised on utilitarismi põhilised puudused
Riigi otsusega rahul. Samas Riigi vaatenurgast on otsus ainuõige. Sobivad eetilised printsiibid: Vastavalt utilitaarsele printsiibile tuleks valida selline tegevus, mis põhjustaks võimalikult väikse kahju võimalikult vähestele inimestele või annaks võimalikult suurt kasu võimalikult paljudele. Demokraatliku riigina on see ainuõige otsus, vastasel juhul jääb mulje, et Riiki ei peagi austama. Igaüks vastutab oma tegevuse eest ise. Deontoloogilise õiguste ja kohustuste printsiibi järgi on rikutud Riigi õigust informatsioonile ja õigust saladusele. Simm oleks pidanud talle usaldatud Riigi saladusi hoidma mitte neid edastama vaenlastele. Samuti näitas Teinonen toetust meid kunagi okupeerinud riigile ning rikkus sellega Riigi usaldust. Vastavalt Kanti Kategoorilisele imperatiivile on selline teguviis absoluutselt lubamatu ning Riiki tuleb austada, eriti veel siis kui Riik on tunnustanud sind. Eetiline valik:
5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd anda hinnanguid Moraalprintsiipide tunnused: 1. Preskriptiivsus 2. Teostatav 3. Üleskaaluvus 4. Universaliseeritavus 5. Avalikkus Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline Teleoloogiline 1. Vastavuses teo iseloomuga 1.Vastavus teo tagajärgedega 2. Kuldne reegel 2.Utilitarism-(suurim hüve suurimale (Soov, et mind hinnataks hulgale, eesmärk õigustab abinõu, 2
(NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut (NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa) Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga Kuldne reegel – tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse Õigused – kohustused – Õigused ja kohustused alati korrelatsioonis. Õigus elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele ja omandile. Kohustus olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu ja austada teisi. õiglus ehk õiguste ja kohustuste vastavus I
inimesele eraldi. See põhineb empiirilisel vaatlusel. Kaks vastuväidet: -Sisetundel põhinev otsus tunded võivad olla kollektiivsed või ideologiseeritud. Näiteks on normaalne ühes kogukonnas, et inimene visatakse kividega surnuks, teises on see seletamatu. -Eetikat üritatakse rajada emotsioonidele, aga need ei ole faktid. Näiteks ei saa emotsioonidel põhinevat otsust kohtus kasutada. Kaitse ei ole kogukondlik ning on objektiivne, põhineb inimloomusel. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Kohustuse eetika lähtub Kantist praktilise mõistuse kriitika. Teoses arutleb autor, et meie tegudel on erinevad motiivid, nt auahnus, soov vms. Sellistel puhkudel ei saa me öelda, et tegemist oli eetilise teoga ning vaja on omakasupüüdmatut motiivi. Maksiimid - reeglid, mis on kehtestud puhta mõistuse poolt, ei tulene materiaalsest huvist. Kategoorilised imperatiivid - eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Juhtnöörid, kuidas peaks
Nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. Teoutilitarismilt tuleb liikuda reegliutalitarismile. 43. Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad? Loomadele ei tohiks põhjustada üleliigseid kannatusi, ka nendega tuleb käituda nii, et edendatakse naudingut/õnne. Tuleb leevendada nende kannatusi, et tulemuseks oleks suurem hüvang. 44. Mis on deontoloogilise eetika eripära? Deontoloogilise eetika eripära on, et teo õigsust ja väärust ei määra mitte teo tagajärjed, vaid, teatud jooned teos endas või reeglis, mille üksikjuhuks/näiteks tegu on. Eesmärk ei õigust kunagi abinõu. Nt tõerääkimises ja lubamiste pidamises on alati midagi õiget, isegi siis, kui säärased teod võivad kaasa tuua teatud kahju. Ebaõiglane käitumine on väär isegi siis, kui see maksimeerib oodatavat kasu. 45. Mis oli selle filosoofi nime, kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse?
Nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. Teoutilitarismilt tuleb liikuda reegliutalitarismile. 43. Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad? Loomadele ei tohiks põhjustada üleliigseid kannatusi, ka nendega tuleb käituda nii, et edendatakse naudingut/õnne. Tuleb leevendada nende kannatusi, et tulemuseks oleks suurem hüvang. 44. Mis on deontoloogilise eetika eripära? Deontoloogilise eetika eripära on, et teo õigsust ja väärust ei määra mitte teo tagajärjed, vaid, teatud jooned teos endas või reeglis, mille üksikjuhuks/näiteks tegu on. Eesmärk ei õigust kunagi abinõu. Nt tõerääkimises ja lubamiste pidamises on alati midagi õiget, isegi siis, kui säärased teod võivad kaasa tuua teatud kahju. Ebaõiglane käitumine on väär isegi siis, kui see maksimeerib oodatavat kasu. 45. Mis oli selle filosoofi nime, kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse?
Hume kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tunne, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ning tõukab eemale teisest." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head, kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele olenditele ning ei pea meid õnnelikuks tegema, kuid annab kõrgemat sorti rahulolu. Vastuväited: liiga formaalne. Kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab
negatiivselt suhtutakse, sest linna jaoks on süsteem hea. Sobivad eetilised printsiibid Mõistuslik pool ütleb, et ühiskaardi süsteem võiks olla üles ehitatud teistmoodi, et ei oleks seotud nii palju isikuandmeid selle ühe kaardiga. Sellega oleks rahul kodanikud, kuid linn mitte, sest süsteem on juba välja töötatud ja muutmine oleks väga kulukas ja keeruline. Linn on kasutanud inimest, kui vahendit, et ühistransporti reguleerida, ei ole mõeldud inimeste soovidele. Deontoloogilise õiguse ja kohustuse printsiibi järgi on linn eksinud üsna palju. Inimesi ei ole piisavalt informeeritud. Privaatsus on seatud küsimärgi alla, sest isikuandmete turavalisusega oli probleeme. Usaldus linna vastu selles probleemis puudub. Samuti ei ole kodanikud ka süüst puhtad. Hädalatatakse ühiskaardi üle pidevalt. Veel hullem on teha postitusi Facebooki ja mitte pöörduda kohe mõne asutuse juurde. Facebooki postitus
Kodanikes seisukohalt mõistan pahameelt. Eriti inimesed kes elavad maal kui peavad käima linnas tööl. Sobivad eetilised printsiibid: Vastavalt utilitaarsele printsiibile tuleks valida selline tegevus, mis põhjustaks võimalikult väikse kahju võimalikult vähestele inimestele või annaks võimalikult suurt kasu võimalikult paljudele. Hetkeseisuga tundub et piegem jääb suurem osa inimestest kahjumi, kaasaarvatud ettevõtted ning kasu saab sellest vaid riik. Deontoloogilise õiguste ja kohustuste printsiibi järgi on kodanikel õgus informatsioonile ja riigil kohustus teavitada. Miks ei räägitud enne valimisi, et toetuste tõsmiseks tuleb seda katta muuga (aktsiiside tõus). Vastavalt Kanti Kategoorilisele imperatiivile on selline teguviis väga kohusetundetu, otsus on vastu võetud ilma põhjaliku uuringuta: „ kas see otsus toob meile üldse tulu lõppkokkuvõttes?“ Eetiline valik:
poole; õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eetika jaguneb: NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused Ei anna hinnangut! 2. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline: Vastavuses teo iseloomuga Deontoloogiline eetika: tõerääkimine, privaatsuse austamine, lubaduse pidamine ja hoidumine valetamisest, tapmisest Kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe (I. Kant): Laiendatavuse printsiip (käitumine, mis võiks saada reegliks kõigile) Kuldne reegel – Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse!
oma olemuselt head (ausus, teiste õiguste austamine jm.), teised halvad (ebaausus, vägivald jm.), vaatamata kui palju head või halba nad põhjustavad. Immanuel Kant (1724- 1804) Kanti järgi ainus loomupärane headus on hea tahe s.o. tegu, mis juhindub kõrgemast moraalisedusest ja teostatakse kohustundest. Kategooriline imperatiiv: "Talita alati vaid vastavalt niisugusele maksiimile, mis peaks (võiks) üldkehtivaks seaduseks saama". (vt.moraali kuldreegel) Deontoloogilise eetika põhimõtted: · vägivaldsusetus; · kaasinimesi tuleb kohelda, kui eesmärke iseenestes, mitte kui vahendeid Deonotloogiline eetika jaotatakse õiguste ja kohustuste teooritateks: Õiguste teooria järgi on inimesel teatud absoluutsed õigused, mida ei tohi rikkuda (õigus elule, vabadusele, turvalisule, omandile jm.) Kohustuste teooria järgi kohustused tulenevad õigustest (tuleb olla vägivaldsusetu, austada teisi inimesi jm.)
· Kapitalistliku süsteemi edukaks toimimiseks on vaja kolme tingimust. eraomandit eraomandi austamise põhimõte tööjaotust vabasid turusuhteid · K.Marx Kapital · Ühiskonnas , kus omand on kuulutatud pühaks ja puutumatuks, peaks olema maksumäärad kõigile võrdsed, sõltumata omandi suurusest maksusüsteem tulumaksu protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest, · Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte isiku vabaduse - kitsendamisele · Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim · Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis kartellid- kartellikokkulepped · Monopolivastased seadused · Tööjõud eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast isikust
või valetada. Kaebuse põhjal teostatakse uurimist, ei tohi veel midagi otsustada. 3.Misasi on ombudsman? Mis on tema eelised võrreldes anonüümse telefoniga? Ombudsman - töösuhete konsultant; omab suurt kogemust; suudab kohe aktiivselt abistada; oskab kaebaja nime mitte avalikustada, st tal on suurem anonüümsem (telefoni teel võib juhuslikult oma nime öelda. 4. Kas töötajate salajast jälgimist saab õigustada vaid utilitaarse või ka mingi deontoloogilise printsiibi abil? Mis see võiks olla? Deontoloogiliselt ei saa; on rikutud töötaja konfidentsiaalsus (samal ajal ettevõttel on õigus informatsioonile) 5. Millist töötaja õigust rikutakse tema salajasel jälgimisel? Õigust privaatsusele 6. Kui te olete sunnitud teostama töötajate salajast jälgimist, kuidas teha seda võimalikult eetiliselt? Teavitada, et tööajal inimesi jälgitakse, enne lepingu sõlmimist. Sel juhul tööotsija
Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: ,,Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistuseolendi väärtusele iseendas: ,,Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". 2.4 Eetika (kohuse eetika) Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks. Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju
· Kapitalistliku süsteemi edukaks toimimiseks on vaja kolme tingimust. eraomandit eraomandi austamise põhimõte tööjaotust vabasid turusuhteid · K.Marx Kapital · Ühiskonnas , kus omand on kuulutatud pühaks ja puutumatuks, peaks olema maksumäärad kõigile võrdsed, sõltumata omandi suurusest maksusüsteem tulumaksu protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest, · Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte isiku vabaduse - kitsendamisele · Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim · Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis kartellid- kartellikokkulepped · Monopolivastased seadused · Tööjõud eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast isikust
kindlaid reegleid. Reeglideontoloogia- Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. *Reegliintuitsionism intuitsioon avastab kas ühe reegli (absolutism) või mitu (objektivism). *Reegliratsionalism ratsionaalse arutluse abil leitakse kas üks reegel (absolutism) või mitu (objektivism). Absolutism- igale moraaliprobleemile on ainult üks õige vastus Objektivism- prima facie printsiibid (Ross) Deontoloogilise eetika klassik oli saksa filosoof I.Kant Kanti õpetuse alused: Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. 1.Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. 2.Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. 3
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 17 Slide 18 Deontoloogilise eetika klassik Kanti õpetuse alused Saksa filosoof Kanti eetilist mõtlemist mõjutas pietism. Jumal ei hinda meid mitte selle Immanuel Kant (1724-1804)
·Teaduslikkus: eetika teooria, millel on empiiriline vundament. Probleemid: ·Kasu võib mõista erinevalt (õnn, lõbu). ·Kasu on raske mõõta, raske on ette näha ja kaaluda erinevate tegude tagajärgi. ·Inimestelt nõutakse üle jõu käivat (püüda suurendada õnne hulka). ·Ignoreerib meie moraalseid intuitsioone (et peame oma lähedasi tähtsamaks kui kogu inimkonda). ·Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. Miks peaksime maksimeerima üldist kasu? 45. Mis on deontoloogilise eetika omapära ? ·Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. ·Deontoloogilise eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. ·Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo headuse/õigsuse kriteerium saab olla vaid teo tagajärg. Eripära : need väärtused, millest moraalne kvaliteet sõltub on absoluutsed väärtused.
on õige ja vale. Need on suunatud mõistmisele, milline on Jumala silmis kõlbeline inimene. Normide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega: jumala igavene tasu või karistus (nt põrgu või paradiis). Lisaks Jumalalt saaetud seadustele, käskudele ja kohustustele on oluline arendada vooruseid. Kreeka filosoofiast pärit voorustele mõõdukus, vaprus, õiglus, mõistlikkus lisanduvad usk, lootus ja armastus. Uusaja eetikas saab käsitleda Kanti ja Benthami teooriad. Kanti deontoloogilise teooria järgi tuleb leida selline moraalireegel, mille mõistusolen vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab. Benthami teleoloogiline teooria väidab, et iga inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning üritab vältida kannatusi. Moraalne on tegevus, mis põhjustab võimalikult suure huga naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele. Just need eetilised süsteemid on osutunud püsivaks ja on kujundavad tänapäeva eetilist nägemust.
ka nimetab, võib käsitleda ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse
Normatiivses eetikas vastatakse küsimusele milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Kas käitumise moraalsuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? Meta-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Mida me teeme, kui ütleme, et ,,tapmine on väär"? Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogilise eetika on tagajärje eetika. Keskne idee: käitumise/teo teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus (heaolu, nauding) Deontoloogiline eetika on kohuse eetika. Keskne idee: käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Tõe
igasuguseid psühholoogilisi seisundeid! Tõesuse ja uskumise vahel ei ole introspektiivset vahet. Tõesus või väärus sõltub sellest, kas olukord reaalses maailmas toetab uskumust või mitte. 2 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline eetika on tagajärjele suunatud, deontoloogiline moraalsele kohusele suunatud, tegu võib olla moraalne ilma hea tagajärjeta. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism keskendub üksikust teost saadavale kasule, reegli-utilitarism loob üldised reeglid tegevuste kohta, mis kalduvad tooma suurimat kasu. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks?
Praktiline eetika jaguneb: rakenduseetika ja kutse-eetika. Rakenduseetika on eetika vaatab Aristoteles uutmoodi ka vastutuse küsimust, seostades selle inimese endaga. rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. Kompetents rakenduseetikas tähendab olla võimeline tegutsema vastutustundlikult, asjakohaselt ja tõhusalt 19. Iseloomustage kaasaegse voorusteooria lähtekohti. Kaasaegse vooruseetika lähtekohad: 1. Deontoloogilise eetika kriitika. Väita, et tegu on kohustuslik, tähendab öelda, et mingi reegel, seadus erinevates olukordades, oskust esitada selge, sidus ja loogiline põhjendus oma eetilistele otsustele ja käitumisele, viidates üldiselt aktsepteeritud standarditele. Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega või printsiip nõuab seda. Reegel (seadus või printsiip) peab olema kellegi poolt kehtestatud. Moraalset kohustust ei ole keegi ühegi seadusega kehtestanud
Õige ja Väär I? 36.Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivne eetika- püüab vastata küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt väär (halb). Meta- eetika- uurib eetika terminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Erinevalt N-eetikast ei tõstata M- eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 37.Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (maailmakäsitlus, - pilt) e. tagajärje eetika- käitumisee teevad moraalselt positiivseks või hukkamõistu väärivaks, selle tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika- käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Deontoloogia tegeleb teo endaga, teleontoloogia aga tegude tagajärgedega. D jaoks on tõe
on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2.Milles seisneb teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevus 6.Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele. Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei heaks või halvakskäitumise tagajärjed
vale.Sentimentaalse filosoofia eetikale räägib vastu see, et sisemise tunde põhjal tehtud otsused võivad olla lähtunud kogukonna eetikast. Ning emotsioone ei sa rakendada kohtu mõistmisel. Näiteks kui keegi laseb maha päti kes on paljudele inimestele kurja teinud kuid pole siiani vangi sattunud. Sellisel juhul on siiski tegemist mõrvaga kuigi sisemine hääl võib selle õigeks mõista. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone. Deontoloogilise eetika kohaselt ei ole kõik heateod eetiliselt. Näiteks Immanuel Kanti kohaselt ei ole kerjusele raha andmine eetiline kui me loodame selle abil võita ümbritsevate inimeste heakskiitu. Eetiline on tema meelest ainult sellised teod, mis lähtuvad ainult puhtalt mitte mingisugustest enese kasu püüdlustest. Kanti arvates kõik eetilised teod ei tee meid õnnelikuks kuid nad toidavad inimese kõrgemat moraali. 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone.
Teo tagajärg. 1)teleoloogiline ’tulemus’ 2)deontoloogiline ’kohustus’ 3)vooruseetika ’voorus’ M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise: Mida me teeme kui ütleme, et “tapmine on väär” Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? On nad kirjeldavad väited või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed.Религ. блага и ценности стоят на первом плане. Deontoloogiline (kr deon – ‘kohustus’) e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud
Nende teooriate järgi on teod oma olemuselt kas õiged või väärad ning inimesed on kohustatud käituma moraalselt õigesti. Tegude õigsuse või vääruse aluseks teatud jooned tegudes endis. Näiteks sellistes tegudes nagu tõerääkimine ja lubaduste pidamine on midagi õiget isegi siis, kui need võivad kaasa tuua teatud kahju; tegudes nagu valetamine või lubaduste murdmine on midagi väära isegi siis, kui need toovad kaasa häid tagajärgi. Deontoloogilise käsitluse reeglid peegeldavad üldiseid moraalinorme. Deontoloogiline eetika väidab, et tegevustel on sisemine moraalne väärtus: ühed neist on oma olemuselt head (tõerääkimine, lubadustest kinnipidamine, teiste õiguste austamine), teised halvad (valetamine, varastamine, vägivald), ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Peamiselt jaotatakse deontoloogilist käsitlusviisi kolmeks teooriaks: Kanti kategooriline imperatiiv, õiguste teooria ja õigluse teooria.
samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. · Reegliutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui see järgib reeglit, mille rakendamine toob ühiskonnale vähemalt samapalju hüvet kui mistahes mõeldav alternatiiv. Eetika alused, 7. loeng:KANTIAANLIK EETIKA Deontoloogiline eetika Tegude õigsust ja väärust hinnatakse sõltumata sellest, mis tagajärgi need kaasa toovad. Deontoloogilise eetika klassik: · Saksa filosoof Immanuel Kant · Eluaastad: 1724-1804 · Kanti mõjukaim teos moraalifilosoofia vallast: "Alusepanek kommete metafüüsikale " ("Grundlegung zur Metaphysik der Sitten") Esmatrükk: Riia, 1785 Ratsionalism · Moraalireeglid on paratamatud, ratsionaalne toimija jõuab nendeni loogika abil. · Kõik ratsionaalsed olendid jõuavad paratamatult ühtede ja samade järeldusteni.
ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant. Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks)
väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvakskäitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama
David Hume - moral sentiment - kõlblustunne: "Teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab teist eemale." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: Sisehääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide 2: See on emotsioon, mis ei tugine faktidel. Kaitse: Põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone: Meie tegude puhul on erinevaid motiive - võime teha head, aga selle taga võib näiteks peituda auahnus. Vaja on omakasupüüdmatut motiivi, sel juhul õige tegu. Maksiim- puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Kategootiline imperatiiv - universaliseeritav maksiim. Nende järgimine on omane vaid ratsionaalsetele olenditele. Vastuväide 1: Liiga formaalne, kuna kategoorilise imperatiivi välja
sisemine hääl mida üritame kuulata on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud.Ei tahaks nõustuda,et eetiliselt on õige kui näiteks naine end mehe surma puhul surnuks põletab. Teine vastuväide : Eetikat rajatakse emotsioonile, emotsioonid pole faktid. Kohtunik ei saa kahtlustatule silma vaadata ja tunda ära kas tegu on kurjategijaga või mitte, üksnes sisetunde järgi. Ent kaitse puhul on eeldus, et see kõik põhineb inimloomusel. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Immanuel Kant Paktilise mõistuse kriitika (1788): Das Sollen- kohustus. Omakasupüüdmatu motiiv, millel pole mittemingisugseid egoistlikke motiive ja mis ei tulene minu tunnetest, kasusaamise ihast vaid ma teen neid selleks, et pean. Kehtestada ja järgida ideaale. Ei tulene maisest materjaalsest huvist. Olukord, kus puhas mõistus kirjutab iseendale reegli ette ega allu looduse poolt ettemääratule. Maksiim- puhta mõistue poolt endale kehtestatud käitumisreegel.
filosoofiat tihti ka nimetab, võib käsitleda ettevõtmisena, kus mõistus on seadnud iseennast mõistuse kohtulaua ette, et eristavalt piiritleda mõistuse õiguspärase rakenduse ala mõistuse õigustamatust rakendusest. Kriitika on ühtlasi ka transtsendentaalne analüüs: teadusliku teadmise võimalikkuse tingimuseks on inimlike tunnetusvõimete rakendamine nende õigustatud rakenduspiirides. Immanuel Kanti eetika kategooriline imperatiiv. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant (1724-1804). Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes 15 puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Reflekteerides moraali üle, oleme võimelised sellest aru saama a priori. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast
2. Mis on õnn? 3. Mis on hüve? 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. 1) Eetika ehk praktilise filosoofia tegeleb vastavalt paradigmale järgnevate küsimustega: Klassikaline paradigma – Mis on õnn
4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? Normatiivne eetika uurib milles seisneb moraalne käitumine ehk milline käitumine on moraalselt õige ja milline on halb. Meta eetika uurib eetikatermineid endid laksumata otsustustesse, milline tegu on iseenest eetiline. Metaeetika erineb normatiiveetikast, mis konstrueerib eetikateooriaid ja esitab moraaliotsustusi mitmesuguste teoreetilisteraamistike sees. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline ehk tagajärje eetika deontoloogiline ehk kohuse eetika. Tagajärje eetika puhul teevad käitumise moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed, Kohuse eetika puhul on mõned teod vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudelt ainult instrumentaalset väärtust, tagajärgedel aga seesmist väärtust. 3
M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 3
tuleb meile emotsioon, mida tundes saame aru, kas tegu on õige või väär, hea ja halva eristuseks tulebki keskenduda oma tunnetele. Kuid samas väidetakse vastu, et tunded võivad olla kollektiivsed, ideologiseeritud. Väidetakse ka seda, et emotsioonid ei ole faktid, neid ei saa tõestada ega kasutada nt kohtus, emotsioonide alusel ei saa mõista kedagi süüdi. Samas kaitstakse sentimentaalset filosoofiat, väites, et ta põhineb inimloomusel ning seetõttu on objektiivne. 73. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone. Meie tegudel on erinevad motiivid, motiivid võivad eetiliselt olla valed ka moraalselt õige teo puhul. Tuleb järgida mõistusel tuginevast puhtast ja vabast kohusetundest- selline on Kanti arvates eetiline käitumine. Maksiimid- puhta mõistuse poolt iseendale ettekirjutatud reeglid. Käitu nii, et sinu tegevuse maksiim oleks üleüldiseks seaduseks. Kategoorilise imperatiivi väljaselgitamine võib olla liiga formaalne, mõningatel juhtudel võidakse eirata praktilisi
annaabi.ee 
