Juhtumi analüüs (0)

Ühiskaart
Juhtumi kirjeldus
Facebookis levis hiljuti kulutulena jutt, et haigekassa jättis ühele tallinlasele haigusraha maksmata, kuna väidetav haige kasutas pidevalt ühistransporti. Üks noormees postitas Facebooki ühiskaardi pildi ja kirjutas selle juurde, et sattus ühistranspordis kahe naise vestluse peale. Üks jutustas teisele, kuidas oli haiguslehel, kuid haigusrahasid ei tulnud. Ta helistas haigekassasse, kust küsiti: „Kus sa käisid igal hommikul samal ajal ühistranspordiga kaks nädalat järjest?“. Postituse autor imestas, kas kõik taolised kaardid (ühiskaart, kliendikaardid jms) antaksegi vaid nuhkimiseks? Just sellepärast on paljud paranoilisemad kodanikud jätnud endale ühiskaardi hoopiski tegemata.
Ühiskaardi piletisüsteemi loonud Ühinenud Piletite juht Kristjan Konks ütles, et haigekassale inimeste liikumise kohta infot pole jagatud. Kui ka tahetaks, salaja seda teha ei saaks. Ka haigekassa rõhutab, et neil ei ole selliseid andmeid. "Teiseks toimime me ikkagi vastavalt seadusele," ütles asutuse pressiesndaja Evelin Koppel. Inimese liikumise põhjal ei saaks hüvitist maksmata jätta, sest äkki käis inimene ühistranspordiga hoopis arsti juures. Haigekassa saab haigushüvitise maksmisest keelduda siis, kui inimese või tema hooldatava haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või see on tingitud joobeseisundist, tema või tema hooldatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu tervenemine on takistatud, või kui ajutine töövõimetus algab hetkel, mil kindlustatud isik on puhkusel.
Nii inimesed kui ka Andmekaitse Inspektsioon arvavad , et Tallinna linn saab ühiskaardi kaudu linna ühistranspordi kasutajate kohta liiga palju spetsiifilisi andmeid. Ühiskaardi andmekogu sisaldab endas nii reisija nime, elukohta, isikukoodi, reisijale pileti ostnud inimese andmeid, sõidusoodustuse alust, liikumisteekond kui ka ka e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Ehk siis tehnilise poole pealt on inimesed sidunud enda isiku selle kaardiga ning iga kord märgivad ära enda asukoha ja kella selle kaardi kasutamisega. Turvaprobleeme ja ligipääsude keelamisega on selles süsteemis jama olnud küllaga, ehk siis kokkuvõttes, ei ole üldse välistatud et inimeste ühistranspordi kasutamise andmed satuvad valedesse kätesse, kuigi vähetõenäoline.
Piletisüsteemi on alates detsembrist lähemalt uurinud Andmekaitse Inspektsioon, mille nõunik Stiina Liivrand ütles, et haigekassa ja ühiskaardi võimalik seos menetluse käigus kinnitust pole leidnud. "Kui leidub inimene, kes saab kinnitada, et temal selline juhus aset leidis, siis tasub tal sellekohane kaebus esitada andmekaitse inspektsiooni ," soovitas Liivrand. Facebookis leviva kaudse info põhjal järelevalvemenetlust alustada ei saa.
Linn omalt poolt kinnitab, et vajab andmeid ühistranspordi paremaks koordineerimiseks. Ühiskaardi üks peamisi eesmärke oli saada ülevaade Tallinna ühistranspordi kasutusest, koormusest, sõitjate paiknemisest tipptundidel , et saaks vajadusel sõidugraafikuid muuta.
Kuid inimesed ei ole ühiskaardiga rahul, sest muretsevad, et liiga suur hulk andmeid tekib selle kohta, kus nad igapäevaselt liiguvad ja, et seda infot säilitatakse seitse aastat.
Olulised faktid
Inimesed ei usalda ühiskaarti, kardetakse, et nende järgi nuhitakse, sest inimesed on täielikult ennast sidunud selle kaardiga. Ühiskaart on vastu võetud väga negatiivsete emotsioonidega, see kaart ja süsteem ei meeldi Tallinna elanikele. On tekkinud igasuguseid kuulujutte, et kaart tehti vaid selleks, et saaks inimeste järgi nuhkida, kuid keegi pole veel suutnud kinnitada, et uue piletisüsteemiga tõesti seda tehakse.
Linn on jällegi süsteemiga rahul ja väidab, et ühiskaart aitab paremaks muuta ühistranspordi liikumist, sest selle abil saab kindlaks teha kus ja mis kellaaegadel inimesed sõidavad.
Huvilised
Huvilised on kõik, kes Tallinnas ühistransporti kasutama peavad. Nendeks ei ole mitte ainult tallinlased, vaid inimesed üle Eesti, kes käivad nii mõnigi kord Tallinnas ja selle tõttu puutuvad nende jaoks üsna ebamugava süsteemiga kokku. Huviliseks teiselt poolt on linn. Samuti võib huvilisteks olla Munitsipaalpolitsei, kes saab teha trahve juba ainuüksi selle eest, kui inimene on unustanud ennast valideerida. Kuna süsteem on alguses segane ja inimesed ei taha sellega kaasa minna, siis on välja kirjutatud väga palju trahve. Suur osa on ka sellel, et mingil ajavahemikul oli ühiskaardi soetamine peaaegu võimatu, sest müügipunktides neid lihtsalt ei olnud.
Probleemi püstitus
Probleemiks on inimeste usaldamatus uue süsteemi suhtes, arvatakse, et see on ainult nende järgi nuhkimiseks loodud. Linn peaks suutma panna inimesi usaldama uut süsteemi, kuid siiani seda pole suudetud.
Juriidiline analüüs
Piletisüsteemi turvalisuses olid suured puudused ja Andmekaitse inspektsioon ähvrdas isikustatud ühiskaartide kasutamise keelata, sest see oleks ebaeetiline, et on võimalik saada sellisel hulgal isiklikku informatsiooni inimeste kohta. Eesmärk on, et kellelgi üleliigsel ei oleks juurdepääsu ühiskaardiga seotud andmetele. Probleemid on praeguseks lahendatud ja isikustatud ühiskaart jääb, sest tunnistati, et süsteem on piisavalt turvaline.
Võimalikud abijuhised
Formaalsed juhised - eetikakoodeksi järgi peavad isikuandmet olema kaitstud. Kuigi nüüdseks on seda suudetud teha, siis ikkagi ei usalda inimesed süsteemi ja muretsevad oma andmete pärast ning selle pärast, et nende liikumisi jälgitakse. Linn peaks seletama korduvalt kodanikele , et asi tegelikult nii pole ja tõestama seda samuti. Arvan, et juhtum ei ole vastuolus kuldse reegliga .
Ema-test – avaldaksin kindlasti oma otsuse lähedasele inimesele. Tema otsus on seotud sellega, kas ta kasutab ühistransporti ja talle ei meeldi ka see süsteem või on ta linna poolel. See test ei annaks ühtset lahendit.
TV-test – arvatavasti ei leiaks ka see test ühtset lahendust . Ilmselt oleks poolehoidjaid rohkem sellel poolel, kes ühiskaarti ei usalda.
Lõhna-test – lahend ei lõhna hästi, kui linn ei suuda kodanikele selgitada ühiskaardi põhimõtet ja kodanikud ikkagi muretsevad oma isikuandmete pärast.
Teise-nahas olemise test - kodanike seisukohalt tuleks ühiskaardi süsteem üldse ära lõpetada, sest see tekitab umbusaldust. Linna koha pealt jällegi on arusaamatu, miks süsteemi nii negatiivselt suhtutakse, sest linna jaoks on süsteem hea.
Sobivad eetilised printsiibid
Mõistuslik pool ütleb, et ühiskaardi süsteem võiks olla üles ehitatud teistmoodi, et ei oleks seotud nii palju isikuandmeid selle ühe kaardiga. Sellega oleks rahul kodanikud, kuid linn mitte, sest süsteem on juba välja töötatud ja muutmine oleks väga kulukas ja keeruline. Linn on kasutanud inimest, kui vahendit, et ühistransporti reguleerida, ei ole mõeldud inimeste soovidele.
Deontoloogilise õiguse ja kohustuse printsiibi järgi on linn eksinud üsna palju. Inimesi ei ole piisavalt informeeritud. Privaatsus on seatud küsimärgi alla, sest isikuandmete turavalisusega oli probleeme. Usaldus linna vastu selles probleemis puudub.
Samuti ei ole kodanikud ka süüst puhtad. Hädalatatakse ühiskaardi üle pidevalt. Veel hullem on teha postitusi Facebooki ja mitte pöörduda kohe mõne asutuse juurde. Facebooki postitus ässitab üles ka teisi inimesi ja selle tõttu on linnal aina rohkem selgitustööd vaja teha.
Eetiline valik
Kokkuvõttes tundub, et parim valik oleks süsteem ümber teha, aga ilmselt seda ei juhtu. Seega tuleks järjepidevalt inimestele seletada, kuidas ühiskaart täpselt toimib ja miks nii palju nende isliklikke andmeid selle kaardiga seotud on. Võimalus oleks kaart isikustamata jätta, aga ka see näeks ette süsteemi muutmist .