Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ärieetilise konflikti lahendamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida eelistadab riigipea ?
Ärieetilise konflikti lahendamine
Ärieetika
Töö käsitleb eelmisel aastal vastuvõetud riigikogu otsuse üle, mis tekitas ebameeldivusi nii eraisikute, kui ka ettevõtjate seas. Ebaeetilise konflikti alla kuulub aktsiisi tõus, mis käivitus aastast 2016 ning riigikogu plaan on tõsta aktsiisi protsenti iga aastaga.

Analüüs

2016 aastal tõsteti kütuseaktsiisi. See mõjutab pea kõiki eestis kodanike ning tõstab hindasid igas valdkonnas. Enam mõjutab aktsiisi tõus trantspordi firmasi, eraisikuid, kes liiguvad ühistrantporidega ja eraisikuid kes sõidavad igapäevaselt maalt linna autoga .
Kütuse aktsiisi tõsu vajadust põhejndatakse toetuste ja miinimum palga tõusuga, et täita augud riigi eelarves. Kui tõstetakse bensiini hinda, ja veel nii järsult, kui valitsusel plaanis, kannatavad eelkõige vaesemad pered. Ühest küljest lubatakse neile toetuste tõusu ja kergemat maksukoormust palkadelt, kuid teisest küljest sööb neile antavast rahast suure osa ära kerkiv kütuseaktsiis ja sellest tulenev hinnatõus.
Ei mõelda tagajärgedele mis kaasnevad kütuse hinna tõusuga. Heaks näiteks on rahvusvahelised trantpordifirmad, mis tangivad naaberriikides, et püsida konkurnti võimelisena. Ei ole välistatud ka salakütuse liikumise suurenemine.
Olulised faktid
  • 2016 a. otsustati võtta vastu kütuseaktsiisi tõus, mis järgnevate aastate jooksul kasvab.
  • Suure tõenäosusega tõuseb salakütuse tarbimine.
  • Trantspordi firmad kolivad naaberriikidesse, kus on odavad kütus.
  • Aktsiisi tõusu põhjendatakse riigi eelarves tekkinud aukude täitmiseks, mis on tingitud perede toetust suurenemisest. Kuid ei võeta avesse suuri peresi, kes elavad maal ning tööl on vaja käia linnas igapäevaselt.
  • .Ei arvestata sellega, et Eesti kütuseaktsiis tõuseb Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikide tasemele , kuigi Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel liidus viimase kuue hulgas. Eestiga võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam on Ungaril, järgnevad Horvaatia , Rumeenia ja Bulgaaria .

Huvilised

  • Eesti kodanikud
  • Ettevõtted
  • Eesti riik


Eetilised probleemid

  • Riigi poolt mitte arvestamine kodanikega
  • Otsus on seadulik, kuid ebaeetiline . Ei võetud arvesse rahvaarvamust ning ei räägitud sellest, et kütuseaktsiisiga tõusevad ka teised hinnad.
  • räägitakse küll aktsiisimäära tõusust protsentides, kuid jäetakse ütlemata kütuse tegelik hind lõpptarbijale.
  • Peaministri poolt on põhjendatud kütuse tõus. Mille abil saab tõsta toetusi. Rõivase sõnul on Eestis ühed madalamad hinnad võrreldes teiste euroopa riikidega. Kuid ei võeta arvesse Eestis olevaid madalaid palkasi.

Juriidiline analüüs

Riigi poolt on otsus seaduslik, kuid ebaeetiline ettevõtete ja Eesti kodanike suhtes. Riigi poolt puudub korrektne analüüs seoses aktsiisi tõusuga, ei ole läbi mõeldud inimeste käitumised ning teod, mis tulenevad seoses järsu hinnatõusuga, kuid palk on väike ning samas ei ole analüüsitud ka kasumisi, mida võib tuua aktsiisi tõus ja kas üldse toob. Eesti kütuseaktsiis tõuseb Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikide tasemele, kuigi Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel liidus viimase kuue hulgas. Fakt on see, et kütuse aktsiisiga tõsevad hinnad ka teistes valdkondades.

Formaalne analüüs „Käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituvad sinuga“

Juhtum on vastuolus Kuldse Reegliga. Kuna lubati toetuste suurenemist , siis selle jaoks tuli tõsta aktsiisi, et täita tühjad augud riigi rahakotis . Kuigi lubadus sai täidetud, ei räägitud sellest mis kahju tuleb aktsiisi tõusust. Sellise otsusega ei saa kasu kumbki pool, kuna hinnad tõusevad, ei ole kasu toetustest ning samas kütuseaktsiisi tõus sunnib ettevõtteid kolima naaberiikidesse ning suureneb salakütuse nõudlus . Riik saab ise vastu näppe selliste otsustega kaotades tulu, kui otsitakse odavamaid viise mujalt.

Tuntumad mitte formaalsed testid :

  • Ema-test on väga subjektiivne: tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähedane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised .
  • TV-test: antud juhtumi otsus tuleb niikuinii avalikustada kuna üheks osapooleks on Riik.
  • Lõhna-test: kütuseaktsiisi tõus ei lõhna just eriti “hästi” aga ebaeetiline käitumine Riigi poolt lausa “lehkab”.
  • Teise-nahas-olemise-test: kui ennast peaministri asemele, siis on arsaadav miks ta selle otsuse tegi, kuid oleks olnud vaja põhjalikumat analüüsi ja mõelda kaugemale tuleviku. Kodanikes seisukohalt mõistan pahameelt. Eriti inimesed kes elavad maal kui peavad käima linnas tööl.

Sobivad eetilised printsiibid :

Vastavalt utilitaarsele printsiibile tuleks valida selline tegevus, mis põhjustaks võimalikult väikse kahju võimalikult vähestele inimestele või annaks võimalikult suurt kasu võimalikult paljudele . Hetkeseisuga tundub et piegem jääb suurem osa inimestest kahjumi, kaasaarvatud ettevõtted ning kasu saab sellest vaid riik.
Deontoloogilise õiguste ja kohustuste printsiibi järgi on kodanikel õgus informatsioonile ja riigil kohustus teavitada. Miks ei räägitud enne valimisi, et toetuste tõsmiseks tuleb seda katta muuga (aktsiiside tõus).
Vastavalt Kanti Kategoorilisele imperatiivile on selline teguviis väga kohusetundetu, otsus on vastu võetud ilma põhjaliku uuringuta: „ kas see otsus toob meile üldse tulu lõppkokkuvõttes?“

Eetiline valik:

Eetiline oleks olnud olla kohe oma inimestega aus ning mainida ära mida toob endaga kaasa palgatõus ja lisaks aktsiisitõus. Otsuse vastu võtmine ja inimestele siis alles seletamine tekitab vaid segadust ja ebausaldust riigi suhtes. Arusaadavad on selle otsuse kasud , kui ka kahjud. Otsuse jaoks oleks võinud teha täpsema uuringu, mis toob välja plussid ja miinused, et selgitada milline valik oleks olnud mõistlikum.
Saan aru ka selle otsuse kasust, et riigi vihje rahvale on ostke omale trantsport , mis ei liigu kütuse abil ja ei saastakse õhk. Jäetakse arvestamata sellega, et igal inimsel ei ole selliseid võimalusi. Loomulikult on tore, kui inimesed liiguksid ringi jala, jalgrattaga jne. Kuid tekib küsimus: „miks surutakse rahvale peale asju, mida eelistadab riigipea ?“, ilmselgelt näitab riigikogu/peamiister vaid seda, et nemad teavad kõik mis meile parem ja meie vaid peaks kuuletuma. Selline käitumine muudab inimesed rahutuks.
Lisa 1
Olerex : valitsuse lubadused jäävad täitmata
23. aprill 2015, 10.30
Kütuseaktsiisi tõus ei too riigile soovitud raha, mistõttu jäävad ka kõik teised lubadused täitmata, teatas Olerex. Valitsuse plaan kütuseaktsiisi tõsta sunnib eriti pikamaa-autosid tankima naaberriikides, mille tulemusel diislikütuse müük Eestis väheneb, selgitas Olerexi juhatuse liige Alan Vaht . Tema sõnul tähendab see nelja-aastases plaanis riigile 150 miljonit eurot vähem aktsiisitulusid. "Sellest tulenevalt on reaalne oht, et valitsuse antud lubadused jäävad katteallikate puuduse tõttu täitmata," ütles ta.
Lubaduste mittetäitmisest on Vahi sõnul aga veel valusam majandusele tervikuna tekitatud kahju ning toiduainete, kaupade ja teenuste hinnatõus. Kütuseaktsiiside tõstmisest tingitud tarbimise naaberriikidesse kolimise ning tarbimise languse tulemusel võib Olerexi teatel 2019 . aastal diislikütuse ja bensiini tarbimiseks kujuneda kokku 900 miljonit liitrit praeguse 1082 miljoni liitri asemel. Statistikaameti andmetel oli kütuste tarbimine sellisel tasemel viimati aastatel 2003-2005.
Kasutatud Allikad

http://www.aripaev.ee/uudised/2016/05/13/uuring-tankimine-liigub-eestist-valja
Vasakule Paremale
Ärieetilise konflikti lahendamine #1 Ärieetilise konflikti lahendamine #2 Ärieetilise konflikti lahendamine #3 Ärieetilise konflikti lahendamine #4 Ärieetilise konflikti lahendamine #5 Ärieetilise konflikti lahendamine #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tutifruti1 Õppematerjali autor
Näidistöö ärikonflikti lahendamisest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Majanduse artikleid
31
doc

Majanduse artikleid

Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v

Majandus
Majanduse alused
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan

Majanduse alused
Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

oma poliitikas liitik mõistlikku õi tlikk tasakaalu t k l keskkonnakaitse k kk k it ning i muude d ühiskondlike ühi k dlik sihtide vahel. Majandusliku huvi ning avalikult ja selgelt põhjendatud keskkonnakaitseliste huvide konflikti korral tuleb eelis anda keskkonnakaitsele. Selle eesmärgi saavutamisel paneb valitsusliit erilist rõhku: · maa maa- ja loodusvarade säästlikule kasutamisele; · energiasäästule; · keskkonnasäästlikule innovatsioonile; · Eesti E i inimeste i i loodussäästliku l d ää lik mõtteviisi õ ii i kujundamisele; k j d i l

Makroökonoomika
Ettevõtluse alused
60
doc

Ettevõtluse alused

hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel jne. 10. Tööõnnetused. 11. Oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed. 4 2. Keskkond 2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemide lahendamine toimub üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil. · Ükikisiku tasandil on peamine tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust, võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel. · Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme; kogukonna esinduskogud kujundavad oma keskkonnapoliitika kohaliku omavalitsusüksuse tasandil. · Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse

Ettevõtluse alused
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus.
 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1

Keskkonna kaitse
Majandusteooria
37
doc

Majandusteooria

Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus
Lastekaitse seaduse hindamine
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp

Sotsiaalse analüüsi alused
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed

Ökoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun