1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid ...
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sots...
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * k...
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused ...
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatliku valitsemise tunnused on: võim ei ole koonunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrolliv ning võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Maailmas on kaks valitsemissüsteemi: majoritaarne ehk enamusvalitsemine. ( SB) Valituks osutub kanditaat, kus saab kõige rohkem hääli ja propotsioonaalne süsteem (Eesti). Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanukud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus, aga ei tohi ka eira...
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täides...
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efek...
Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia Demokraatia on valitsemisvorm e. Poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism: · Keskerakond Paremtsentrism: · Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: · Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme. Vasakpoolsete ja parempoolsete erako...
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moo...
Demokraatlik valitsemine Võimude lahusus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt peavad olema eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitset...
1. Miks on seadusi vaja ? Sest need : Reguleerivad inimestevahelist käitumist ühiskonnas. Aitavad säilitada korda ühiskonnas. Aitavad kohaneda ühiskonnaga ja paremini toime tulema. On riigi tegutsemise aluseks. 2. SEADUSED INIMESE LOODUD ehk INIMESEST SÕLTUMATUD ehk Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused ...
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigiv...
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasu...
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel ...
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piirama...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarn...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid o...
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president t...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2. Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse...
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõu...
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi. 16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust. 17....
Eesti kui parlamentaarne demokraatia Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaaluks. Organisatsioonid on eraldi, kuid loomulikult nad ei tegutse erandatult, vaid hoiavad üksteist oma otsustega kursis ja kontrollivad üksteist, nende tegevus on seotud. Demokraatiale iseloomulik võimude lahusus ehk valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus loob vajaliku pidurdusmehhanismi, et inimene(inimesed), kelle käes on võim, ei läheks sellega üle piiri. Poliitilise võimu tasakaalustamiseks jaotatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Nende ülesanded on seadusega kindlaks määratud. Seadusandliku võimu organiks on igas riigis parlament(riigikogu), kelle ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministrite...
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
Valitsemine Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua. Neg. - President võib kongressiga vastuollu sattuda. Nt. USA Poolpresident...
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võ...
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, välisvaenlaste, loodusjõudude ja isegi kaaskodanike suhtes. Turvalisus, haridus, sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida pakub riik ning mida igapäevaselt tunnetame. Riigile jällegi on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Et kodanik nii ka talitaks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ja seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. Riiklik identiteet põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujunevad ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Mina näen ideaalvariandis ette, et riik on olemas kodaniku jaoks, kuid paraku me seda oma igapäevaelus ei näe....meie, kodanikud, oleme vajalikud riigile. Mina pooldan riiki, mis ei valitse kodaniku üle, mis pole...
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikat...
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku ...
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administ...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja r...
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu taga...
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud ...
Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab par...
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
Tartu rahu - 2. veebruaril 1920.a sõlmiti hoones Vanemuise t 35 Eesti ja Venemaa vahel Tartu rahu, mis lõpetas kahe riigi vahelise sõjaseisukorra ning millega Eesti sai Venemaalt esimese rahvusvahelise tunnustuse de jure. Tartu rahulepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, loobudes kõigist seni Eesti maa ja rahva kohta kehtinud suveräänõigustest. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks ja seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks 21.09.1921. Meeldetuletuseks eelnevast 28. novembril 1917 kuulutas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali. 1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moo...
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas se...
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ AJALUGU 6. KLASS 6. MAI 2004 VARIANT A ÕPILASE NIMI __________________________________________________________ POISS TÜDRUK KOOL _____________________________________________________________________ MAAKOND ____________________________ LINN __________________________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _______________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA _______________ TASEMETÖÖ HINNE _______________ MÄRKUSED ______________________________________________________________ (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest) ...
Revoltsioooni põhjused: *Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud *Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus. *Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim. *Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja. Mõju kirikule ja usule: Vaimulike eesõiguste kaotamine Kiriku maade riigistamine Jakobiinide diktaturri ajal kehtestati ajutiselt kõrgema olevuse usk. Häv...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus ...
Valitsus · Mis roll on valitsusel võimude lahususe tingimustes. Teostab kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu välispoliitikat ja sisepoliitikat. · Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Valitsuse seab ametisse rahva poolt valitud Riigikogu. · Valitsuse struktuur. Koosneb 15 ministrist. Valitsust juhib peaminister. Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, ...
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
annaabi.ee 
